ArmastusegaArmsatele!

Sulle kes sa kaugel,

praegu vaatad kiirgavat kuud.

taevas seisvat suurt tähepuud

lumehelbed nüüd andku suud.

Kallistuse kaugelt

peagi sulle toob valge iil

esimene arg tähekiir

hommikuse aokarge kiir

Usu saame õnne

valada me vaid sellel ööl

küünlaid läita koos võime veel

käia käsi-käes talve teel

Tähesaju valgel

kese matab külma ja lund

lumehelbeks muutma su und

kui on külm kesköö tund

Unustatud laulud

Kumisena meis vaikselt jäid

lahus oldud päevad,

lähendavad veelgi meid

ununenud laule kuulatada koos

saame taas

puhas lume vaip laiumas.

jälle meil on jalge ees maas.

Kaunist lõppevat aastakest ja veeelve:l paremat uut armastuserikast uut aastat!

Inimene on inimene...

Inimloomus on keerukas. Hämmastav. On asju, mis panevad ka iseenda puhul imestama, kuigi ennast peaks ju ometi tundma?! Samas see on nii huvitav, et avastad endas ja teistes üha uusi positiivseid külgi. Kummaline on see, et mõni inimene tundub algul eemaletõukavana, aga kui temaga lähemalt tuttavaks saad, on ta superinimene ja jääb vaid küsimus, kust kurat sellised eelarvamused küll tekivad. Miks nad üldse tekivad? Usaldamatusest? Kahtlusest? Samas teine inimene võlub sind (sina vormi pole ilus kasutada, aga kirjandite aeg on ammu möödas, nüüd on lubatud vigu teha )kohe ära, vaatab silma, naeratab ja plaks.. oled tema lummuses. Kuigi tegelikult ei ole see inimene inimesena suurem asi. Omab vaid oskusi musta valgeks rääkimiseks ( Kusjuures kui selle oskusega üle doseerida, on see hukutav- proovitud!) Ja teine inimene arvab ,et "Jah, nii ongi" (Savisaare oletatav fenomen nt.)

Kas inimene otsib enda ümber ilusaid inimesi? Mitte kollektsioneerimise mõttes vaid nagu lubab endale esmalt ligi selliseid inimesi, kes on välimuselt kenad, puhtad, ilusad, ehk mõneti tema enda sarnased, eelistades neid inimesi teistele, kel vbl ehk mingi "eemaletõukav" detail ( nt mõne jaoks mingid augustused näos, rastapatsid jms). Inimene on ju ikka sama inimene, olgu tal siis augustused, hipistiil või pintsaklipslase outfit. Viimasel Polymeri peol oli päris palju pikajuukselisi rokistiilis inimesi, kes mõne jaoks tunduvad "teistsugustena". Üks inimene mainis mulle, et lahkub peolt kuna talle ei meeldi see kontingent (muu pidavat sobima- nii muusika, koht kui ülejäänu...) Aga mis selle põhjuseks siis on? Et need inimesed ei ole piisavalt tema sarnased? Mis siis, nad pole minu sarnased ka, ometi sai nii mõnegagi sealt asjalikku juttu räägitud. Ja hiljemgi veel suheldud. Kaotatud ei ole midagi, on vaid võidetud. Ma julgen väita, et asi on inimeses endas kinni. See ei ole tolerantsuses ka, see on miskit sügavamat või isegi midagi alateadlikku, mille pärast inimene tunneb end teatud inimeste hulgas ebamugavalt.

Mingi aeg ma vaatasin viltu punkarite peale. Nad tundusid räpakad ja kasimatud. Ühesõnaga sama ebameeldivuse tunne, aga pärast lähemat tutvust mõne selle kontingendi esindajaga, on sellised arusaamad kadunud. Ahah.. Hea soovitus, kui kellelgi on probleeme rockistiilis inimeste sallimisega, siis võtku osa RabaRocki festivalist (kohustluslik on ka telklaagrisse jäämine!) Kindlalt pärast seda on need arvamused taandunud. Inimesed on tegelikult superlahedad, vahet ei ole, mis "nahas" need inimesed parasjagu on.

Rohkem tolerantsust & võite avastada väga toredaid inimesi, keda te põhjendamatult eemale olete tõuganud!

Feels like Dancing On Her Hand...

Ilus on, hea on, õnnelik on olla:) Täna oli viimane eksam- väga raske, aga sellegipoolest semester viiskomanull, ajee. Väga hea meel on! Kristiina H. helistas kah täna, pärast jaanuarikuist reisi teeme temaga diili:P Eks siis paistab, kuidas sujuma hakkab, aga ületamatuid raskusi ei ole olemas, nii ,et mis ikka olla saab. Raadiost sain kah vastuse... Kes ütleski, et kõike head korraga ei saa?:P Saab küll, aga seda tuleb rohkem tahta! Nüüd ootan veel WAF-ist tagasisidet. Rohkem positiivsust & usku! tsiteerides iseennast: "because she knows, she gets everything she ever wants to have..."

2 päeva kestnud kampaania "Toome Vipsile jõulud tagasi" on samuti selleks korraks läbi saanud. Thanks kõigile, kes veetsid koos minuga 25.l mõnusa õhtu/öö pooliku. Sai korraldatud üks korralik jõulumeeleoluõhtu, kust ei puudunud miski, mis oleks seotud jõuludega- hõõgvein, piparkoogid, mandariinid, küünlad, mahe kitarrimuusika ja jõululaulud....jne:) Luv you tibud! Eilne päev oli samuti teguderohke (kuigi plaanipäraselt oleks pidanud ainult õppmisele kuluma..) Algselt oli plaanis vaid Kamikazes õhtust süüa, aga asi läks jälle käest ära...Järgnes ka Osmani tuur ja Bambas mitu tundi piljardit... mõne õhtu lõppes alles hommikul kell pool kaheksa:D haha.. aga, mis siis... Elu on lill! (..aga kindasti mitte kaktus:P)

Homsest on vaja uuesti joonele saada. Üks päev vaja tööjuures üle elada, vanad asjad vana-aasta sees ära lõpetada & siis võib hakata Uut ootama.

x-mas

Kas sellist jõuluaega ma tahtsingi?

Ei tahtnud, päriselt ka... Aga asi läks lihtsalt nii ja vahest ei saa sinna midagi parata. Seekord olid jõulud ilma minuta, kuigi lubasime veeta parima jõuluaja parimate inimeste seltsis, siis paraku möödus minu jõulupäev voodis. ca 30h pikali olla ei ole just kõige meeldivam. Telekas käis närvidele, aga nii palju jõudu ei olnud, et võtaks puldi ja lülitaks välja. SMS-id, kus sooviti "jätkuvat jõulutunnet" tundusid iroonilisena, kuigi inimene ju tegelikult soovib head. Aga kui vaadata asja positiivset külge, siis jäi ära igasugune õgimine:D Toidust ei taha rääkidagi. Mina ei taha toitu ja toit ei taha mind ka, jõulunädala eesmärk on tegelikult täidetud (-1kg, kuid meetoditest siinkohal ei räägiks:P)

Vabandus kõigile neile, kelle jõulud ma suuremal või vähemal määral ära rikkusin (suurimad vabandused Margusele ja HeleMallele; sry) Samas thanks neile, kes muretsesid ja hoolisid. Teeme aja tagasi, eks! Ahjaa... aga kingitused olid superarmsad, mõned kingitused on mul endal veel siin ja ootavad inimestele kätte andmist ning kõik ei ole veel läbi, jõulud jätkuvad veel täna ja homme:) Täna on rahulik ja hea olla, põlevad küünlad ja kodus on jõululõhn, ootame külalisi ja teeme jõulud jõuludeks. Parem hilja kui mitte kunagi!:)

Aga teile, kallid, Jõulurõõmu & Jõulurahu jätku!8

Sõltuvus

Ma olen sõtlane. Ma ei ole isegi mitte anonüümne, vaid täiesti avalik estrellahoolik. Ma saan neist täpselt nii kaua loobuda, kui ma neid ei näe, kui ma neid ei osta ja kui teised neid ei too ja üldse.. Kui ma neid ei näe, siis mul läheb üldse meelest ära ,et nad olemas on. Iganädalane lubadus on : " Sel nädalal ei söö Estrellat!" ja siis toimub raudselt Siimu juures mingi istumine või oleng ja see on juba nii, et ilma Estrellata ei möödu üksi pidu. JA mis täna siis juhtus. Siseneme siis Magistrali kaubanduskeskussesse ja uksevahel võtab meid rajalt maha mingi Emori küsitleja. ET tema kutsub ühele uuringule, mis siis käib Lays ja Estrella krõpsude kohta. Küsitlus kestab 2,5 tundi ja see aeg kompenseeritakse 200.- kinkekaardiga . Thanks a lot eks! Et siis 200.- krooni eest Estrella krõpse :D Eheh.. No ei lasta ära unustada neid nuhtlusi. Täitsa lõpp, kuidas üks väike "krõps" :D võib inimest murda. Nõrk olen. Ja mis homme toimub... Siim lõpetab homme siis ametlikult TTÜ ja saab oma kraadi(d) kätte, ajee- tore eks. Aga see, mis järgneb ei ole nii tore.. Ma võin kihla vedada, et pärastisel tähistamisel ei puudu ka "mitteoodatud külalised", Estrellad. Ma hakkan neile homsest vastu sõdima! Miski peab ju ometi aitama!

Aidake sõltuvusest üle saada :z

MinevikOlevikTulevik

Uurime mõnda aega juba võimalusi välismaal õppimise kohta. Võimalik, et sügisest tallame juba mõne teise maa mulda, aga eks see paistab alles siis, kui asi käes on. Muidugi prioriteet oleks õppimine, kuid ei ole välistatud ka lihtsalt töötamine keelepraktika mõttes ning alles siis õppimaasumine. Aga ma ei usu seda enne, kui asi reaalselt nii ongi. Aga käisin siis õppeosakonnas maad uurimas, kas ehk meie koolil mingeid sõprussidemeid mõne välisriigi kooliga (tean ,et Erasmusega nt tehakse diile juba mõnda aega) ja hops pakuti võimalust võtta nüüd kolmanda kursuse viimane semester Turu ülikoolis, pealegi lubati katta kõik kulutused ning lisaks õppimise eest veel raha ka peale maksta. See oli suht ootamatu pakkumine ja ei osanud kuidagi reageerida sellele. Aga ma ei ole valmis veel minema, kõrgkool on plaanis ikka siin ära lõpetada. Ma ei kujuta end ette kuskil Soomes uurmustööd tegemas ja lõputööd kaitsmas. Õigemini ei kujuta end ette isegi siin seda tegemas, sest lihtsalt midagi pole tehtud veel.. ja ei tea kust alustada :S (Algusest?)

Siis üks teine asi. Eile Marilyn tegi mulle superluks tööpakkumise. Selle üle pean natuke veel aru pidama ja graafikut planeerima, aga olen valmis kompromisse tegema. Muidugi parema elu nimel, eks :P Uuest semestrist peaks rohkem vaba aega kah olema, jäänud on vaid 4 loengut, millest ühte ma tegelikult ei peakski võtma, sest vaba ja valikainete AP-d on nagunii juba lõhki, aga kuna asi on huvitav ja mööda külgi maha ei jookse, siis otsustasin selle aine samuti läbida.

Appi, eripedagoogika on ikka nii paljunõudev aine. Ainuke eksam sel sessioonil, aga materjal on nii suur, et ületab kõikide eksamite mahud mitmekordselt. Kohati on selline tunne, et ei õpigi pedagoogikat, vaid arstiteadust. Aga kõik on samas seisus ja kurta pole midagi, vaid õppida...õppida ....õppida! Aga tahaks ikka kõike muud teha kui õppida. Muidugi ei suutnud ma täna rohkem keskenduda, kui vaid eksamiküsimused vastatud... Mustamäel jalutamine ja chattimine oli palju mõnusam tegevus ja punased põsed saime pealekauba (.. ja +2p kaalujälgijatele ka:P) Ega viimasel ajal end jalutamast pole küll leidnud (kui just autost hops välja ja prismas kõndimist jalutamiseks ei saa nimetada). Häbi häbi mulle! Auto on nuhtlus! Selles suhtes küll... ja siis on veel imestamist, et kust need lisakilod tulevad. Just siit! Oh jah.. Ja mõelda, mis nädalavahetus toob- söögiorgjad nagu meil siin eestastel jõuludel kombeks ongi. Ei saa ju öelda ka, et sorry emps ma see aasta ei tule.. Tulen ikka, aga seekord oma söögiga. Tahaks näha, et jõuludega siin mingid +kilod peaks tulema (ptüi, ptüi, ptüi üle vasaku õla) Ah ja täitsa imelik on mõelda, et järgmisest nädalast hakkame juba jaanipäeva ootama. Kalender käib ju jaanipäevast jõuludeni ja jõuludest jaanipäevani.. Alles oli jaanipäev. Peatage maailm!

Jaanuari esimestel päevadel sõidame Rolandiga kauaoodatud tripile, pole seda kellelegi välja reklaaminud, aga nüüd on meil ajad täpselt nii paigas. Nädalake sooja päikese all on garanteeritud.. ajee, midagi positiivset siia külma argipäeva, loodetavast saab ka aja korraks maha võtta ja elada ainult tänases päevas ja unustada tulevik ja tegemata, kuid tegemist vajavad asjad.

Teile soovin rahulikku jõulu! (minu jõulud mööduvad eripedagoogika seltsis. Ei tea, kas jõulusalmiks valin tüflopedagoogika või surdopedagoogika iseärasused? )

Olge mõnusad!

Polymer vol 2

Inimesest endast sõltub palju. Kuidas nautida erinevaid seltskondi, üritusi, kuidas kohaneda keskkonnaga justkui kameeleon ja kuidas üldse osata tunda end mugavalt ükskõik, millisel üritusel. Kõik on inimeses endas kinni. Ei saa süüdistada kohta või kontingenti, kui ise ei oska vabalt võtta. Minuarust oli eilne üritus päris tore ja teistsugune. Tavaliselt mind selline üdini rokkmuusika ei köida, tahan natuke seda ja teist, rohkem varieerumist erinevate stiilide vahel või nii, aga eile oli küll iga asi omas kohas. Pidu iseenesest oleks olnud justkui rockstiilis, ainult et rokkarid, kes ümberringi olid, ei olnud maskeeritud, vaid kõik see "rokk" kuulubki nende inimeste elustiili juurde. Meelolu oli hea ja selle tõstmiseks piisas vaid mõnusatest inimestest ümberringi. Teada värk juba ennegi ,et muusikud on väga sõbralikud inimesed. Samuti oli lavafiiling positiivne :)

Üllatas pisut see, et rahvas varakult ära kadus. Käisime vahepeal Tokkoga Lool, Jüri juures ja selleks ajaks kui tagasi tulime, oli enamus rahvast laiali vajunud või siis WB prooviruumi hängima läinud? Mõned vaprad olid siiski veel nii laval kui lava ees. Kuna tegu oli vaba lavaga ,siis teadagi ,millises konditsioonis need pillimehed seal olid:D Oleks kitarrid sünkroonses häälestuses olnud, siis oleks inimeste "kainuse astet" arvestades suhteliselt talutavaid helisid saali jõudnud, aga see selleks.. Eriti kift oli see, et just täpselt kui tagasi tulime, siis astume uksest sisse ja whoaa.. Ants laval, meie Ants noh! Täitsa trummide taga ja puha!! Lahe!! Sõjaväes sellist lõbu ikka ei saa :D Igatahes jäime vaatama edasitoimuvat. Suvalised tüübid olid siis lavale läinud ja esitasid paar ilusat coverit GNR "Don`t cry" ja Metallica "Nothing Else Matters" ja oli vist miskit veel, aga ma täpselt ei mäleta. Igatahes muusika oli vaiksem ja mõnusam ning need paar alkoholist tingitud

Enne oli plaan ,et läheme Hipi, Antoni ja Triinuga Panoraami edasi, aga kuna aega kulus Lool käimiseks ja veel kohapeal ja kell oli vahepeal juba 2 saanud, siis otsustasime siiski kodu kasuks. Aga enne juhtus veel üks positiivne asi.. millest ma tegelikult ei tahaks ennetavalt rääkida, aga kohalviibijad olid tunnistajaks ja loodetavasti kui asi läheb oma loomulikku radapidi , mööda positiivset trajektoori, siis saavad ka kõik teised teada ja rõõmustada (hoiame pöialt!!!) Polymerist siis mõningaid pilte ka (trükin igaks juhuks lingi välja, neile, kes ei märganud pealkirjale klikkida:P) http://www.vips2.myphotoalbum.com/

Ka uusaasta plaanid on loodetavasti nüüdseks paigas. Minu jaoks on see võõras, tavaliselt ikka viimasel minutil otsustame, et mida teha ja kuhu minna. Päris huvitav, et 2 nädalat varem on asi juba suht organiseeritud, planeeritud. Muidugi mõned planeerivad mitmeid kuid ette, aga minu kui teada-tuntud planeerimisoskamatu kohta on see isegi suur edusamm. Tegelikult oli alguses selline plaan, et läheme uusaasta ballile, aga selline üritus nõuab päris palju finanssi ja kindlasti veel pikaajalisemat planeerimist. Eks iga asi omal ajal, äkki on just eelnev järgmise aasta plaan, kes teab, aga Sõpradega on alati parim:)

Jään ootama juba aastavahetust:)

In a world full of people only some want to fly
Isn't that crazy?

Peegliga sõbraks :D

Inetu olemine ei tähenda, et oma inetuse eest hoolitsema ei peaks (õelalt öeldud, nõustun:P, aga selle üle sai täna arutletud järeldusele jõutud). Või kehtib siin ka reegel, et topelt ei kärise? Et kui juba kord selline olla, siis lasta täie rauaga edasi? Iuuuh.. häirib küll jah tõsieselt kui inimene enda eest ei hoolitse. Ma ei räägi siin mingist beibetsemisest, solaariumitest, ilusalongidest, geelküüntest ega muudest iluvidinatest, vaid kõige elemetaarsematest asjadest nagu pesemine ja juuste kammimine, riiete triikimine ja üldse peeglisse vaatamine enne väljaminekut. Eriti ei sobi selline lohakus naisterahvale. Paneb tõesti imestama, kuidas nii on võimalik toauksest välja astuda ja nö inimeste keskele tulla. Metsas kuskil omaette veel, kus tõesti keegi ei näe... Märkusi on tehtud jaa, korduvalt, alguses vaikselt ja salamisi, hiljem juba avalikult. Ja see isegi kui keegi miskit ei ütle, ei tähenda, et nad ei märkaks:P Ebameeldivus kasvatab ebameeldivust igas mõttes ja vastikus süvendab vastikust. Võimalused on üks asi, aga kui neid kandikul pakkuda, kas siis leidub ka vabandusi, miks ennast nt mitte pesta? Ma arvan, et selles suhtes on küll asi inimeses endas kinni, aga tema valik, ise peab selline olema :D

Tähelepanelikkus ei ole kriitika G: Ja need siin üleval ei ole pooltki vaid minu mõtted;)

13.12.06

Kaks päeva jõulushoppingut- ninni-nänni sai üksjagu ostetud. Pisikesi, kuid armasid asju. Nüüd põleb mu pisikeses toas 7 küünalt, hubane mõnus ja hea tunne. Hämmastav, kuidas küünlavalgus muudab kõik nii mahedaks ja mõnusaks. Kahju, et nii hilja juba on, ei saagi seda ilu jagada. Aga teine päev ootan kindlasti külla:) Romantikaõhtu? Jaa, võiks... :P

Kallis roheline sai kah täna korda, polnudki teisel midagi erilist viga, remondionul oli kümme minutit tööd ja asi oligi parem kui varem.. Aga mis sõidab, see kulub, nii et järgmise korrani...:P Vanaisa sünnipäeval sai käidud ja üllatavalt meeldiv ja suhteliselt tasane pidu oli võrreldes varasematel aastatel olnud pidudega. Teate ju küll selliseid pikalaua pidusid, kus istutakse ümber laua ja süüakse süüakse ja veelkord süüakse.. Aga nagu ma juba ütlesin oli mõnus ja vaikne ilma pika lauata:)

Laupäeval on oodata suuremat peokest. Kalli Jüri ja Tõnise sünnipäevad:) Ma siiani ei tea, mida kinkida:S Somebody help me please... Mida kinkida meesterahvastele üldse? Ja see miski võiks olla muusikaga seoses.. oi jah . Eks kambapeale mõtleb midagi välja.

Oioi,, tegelikult on homme minu pisikese venna esimene jõulupidu lasteaias. Tahan kindlasti kohal olla. Mina vist tahan sinna rohkemgi minna, kui teised pereliikmed, aga see on ju nii armas.. Mäletan hästi oma esimest jõulupidu. Pidime seal mingeid kostüüme kandma- olid lumehelbekeste kleidikesed sellised ilusad, valged ja natuke sätendavad ja siis olid piparkoogi kostüümid- pruunid kombekad :D Tüdrukud kaklesid selle pärast, kes saaks lumehelbeke olla.. oli nii naeru kui nuttu... Aga jah, homme siis Liivaku lasteaias jõulupeol. Lahe, et see koht on ka ühtlasi mu praktikabaas, saab näha, kuidas seal inimestel läheb jne.

Rohkem pole praegu midagi rääkida. Soovin Teile vaid jõulutunnet ja tibake rahu ka!

Seepi?

Seebika elu on täies hoos. Täna sain Tartu maakohtult järjekordse kirja, no ei mäletagi enam oli see juba neljas või juba viies, enivei päranduse jagamine on asendunud isaduse tuvastamisega- molekulaarekspertiis ja muu teema. Eks päranduseni jõutakse ringiga tagasi, kui esmased eesmärgid on täidetud. Ma ei usugi, et too litsakas punapea seda kõike jama on korraldaud vaid õigluse pärast. Vastasel korral poleks ma temalt väga kummalist seebiooperi telefonikõne saanud (oli küll juba peaaegu pool aastat tagasi, kuid näib, et ajab sama rada ikka veel...) Tol korral lubas ta mulle ühe kolmandiku oma "olematust" kolmandikust, kui mina oleksin nõus oma dna-d andma, no dšiisõs. Täielik seep! Häbi peaks olema tal! Ükski raha ei oleks väärt sellist si!as (vabandust otsese sõnakasutuse pärast, aga just nii ongi) surkimist. Kas on loogiline, et inimene käib kohut ainult seetõttu, et hakkaks kunagi saama toitjakaotuspensioni, mille summa jääb siis kolme peale jagatuna ca 300-400kr? No, ei! Aga vot seda punapea just loodabki, vähemalt väidab, et teeb seda kõike just selle pärast. Häbitu!& Alandav.. aga ta ilmselt ei tunneta piire. Noh, eks arvab ,et kuna olid ka majad-autod-suvilad, et siis on "suured" rahad taga ja temalegi väike kopikas kukrusse poetatakse. Aga see on nii alandav minu meelest. Jätkaku. Lõpuks omad vitsad peksavad, mina tean, mis teda kohtuprotsessi lõpus ootab- ämber.

Punapeast veel niipalju, et ühe lapse andis ta lihtsalt ära, oma mehe vanematele. Ma usun, et ma ei tee talle liiga, kui teda vastutustundetuks nimetan ja arvan, et ta kasutab lihtsalt praegu oma teist last ära, et äkki on võimalik natuke "teenida". Sellele mõeldes hakkab tõsiselt paha:S

Olen juba kord Tartu maakohtule teatanud, et ma ei ole huvitud asjast ja palunud neil mind mitte tülitada, kuna mina ei puutu pärandisse, sest loobusin sellest Stina heaks, aga siiski jätkavad oma kirjade ja kõnedega. Täielik seebikas.

Polymer; 400 kcal tunnis

Iga kord, kui bändil mingi esinemine on, siis kaob terve päev käest. Igasugune sehkendamine algab juba hommikust peale. Alguses on vaja trummikola bändikast kaasa võtta, isegi kui tehnika iseenesest on kohapeal olemas, iga bänd kasutab siiski oma trummitaldrukuid ja Tõnisel on lisaks mingeid stande veel vaja- teeme proovi, siis teise kohta asjad üles, soundcheck (mis alati venib, sest tehinka ei ole õigel ajal üles pandud) Ja siis esinemine iseenesest võtab aega pool tundi kuni nelikümmendviis minutit ainult. Aga päev läinud nagu niuhti...

Eile esinesime Polymeris üritusel "4 Season". Asi venis, rahvas tuli kohale umbes 12. ks alles umbes sel kellaajal läksime peale ka. Kujutage ette lava, mis on nagu vesivoodi- kui natuke liigutad, siis vetrub nii, et trummid, kidravõimud ja muu kola õõtsub viimse ja mille ümberkukkumist takistab god knows what Tõesti väga jube konstruktsioon oli. Teiseks minu meelest meie muusika ei sobinud sinna üritusse, sest see on liiga selge ja ütleme, et loogiliselt ülesehitatud, liiga tüüpiline võib-olla. Teise bändid olid sellised tõsiselt sürrid, midagi ei saanud aru. Natuke meenutas muusikat Glaabu multifilmist, mis mulle juba lapsena tekitas hulluksminemise tunnet. Natukene isegi mõtlesin selle muusika peale tol hetkel, et kui ma seda muusikat naudiksin, siis ma peaksin mentaalselt hullumas olema, peas peaks valitsema sellised äärmised negativistlikud tunded ja mõtted või peaksin olema sügavalt usklik. Mitte uskilik selle argises tähenduses, et usk jumalasse vms, vaid pigem usk mingisse needusesse, ebamaisusesse... Sel hetkel kui üritasin kuulata seda muusikat ja mõtestada seda enda jaoks lahti, olin üksi bändiruumis, õigemini bändiruumiturvamees oli kah, aga too tundus selline vaikne olevat. Ja siis olles just muusikasse süvenenud ja aru saanud, kui creepy see muusika tegelikult on, siis küsib turva "kas sul on närvid läbi vä?" ee.. hea küsimus :D! Tegelikult oli polümeris vägaväga külm, et koguaeg oli selline kerge värin sees, jah ime pole kui mõni arvab ,et närvid läbi on. Ma ei ole harjunud sellise külmaga. Kuigi tegelikult ma teadsin, et seal külm on ja olin valmistunud selleks- vastavad riided olid ka kaasas, kuid siiski... ikka oli liiga külm. Need, kes Jüri- Tõnise sünnipäevale plaanivad tulla, pange heaga midagi eriti sooja selga! Kampsunist ainuüksi jääb väheks! Järgmisel laupäeval on pisem ruum, aga parem olla valmis selleks ,et seal ei pruugi siiski soe olla. Aga tund aega külmavärinaid pidi põletama 400 kilokalorit, nii ,et ... :D

Inimesed, kes kohal olid, olid boheemlaslikud (välimuse järgi), kuid ülimalt sõbralikud ja toredad inimesed. Saime mõningad uued tuttavadki, keda ilmselt samuti saab juba nädalapärast kohata. Kõik tundusid olevat rohkemal või vähemal määral muusikaga või kunstiga seotud inimesed. Huvitavaid persoone ikka jagus.

Palju aega veetsime Witches Brew proovikas, seal olid vähemalt puhurid ja sooojus :D Ja teiseks lemmikkohaks oli vesipiiburuum, kus kanepi hais juba peo alguses esimese asjana ninna torkas. Ruum oli suht tossu täis, kuid teatavasti inimene harjub kõigega ja kiiresti. Ja trummitalendid tegid tšembel selliseid rütme, mis hüpnotiseerisid inimesi.

Päev lõppes alles poole nelja paiku ja pisukese pauguga. Sõitsin autoga natuke pahasti, aga eks seegi asi saab parandatud lähipäevil.

Ei saa öelda, et see pidu oleks nüüd vägaväga meeldinud, kuid omapärane oli küll, just selline teistsugune, kuhu ma ise tavaliselt ilmselt ei läheks. Huvitav oli (mitte sajaprotsendiliselt, kuid siiski) samuti olid inimesed toredad. Järelikult võib rahule jääda. Kahju on vaid sellest, et tänane päev seetõttu suht unine oli ning planeeritud kontserdile väsimuse tõttu minemata jäi :3

Pildid, siin. http://www.vips2.myphotoalbum.com/

Minupaha

Ma pean oma sõnad tagasi võtma. Noh, ma just mõni aeg tagasi ütlesin halvasti uue treeneri, selle vene neiu kohta, kes tundus esmapilgul pisut kummaline. Olles nüüd juba mitumitu korda tema bodypumpis käinud, tundub ta iga korraga aina toredam ja see, mis enne kummalisusena tundus, on tegelikult päris armas ja kes ütles ,et treenerid peavad tuimad tükid olema ja nalja ei tohi teha. Igatahes viga oli minus ja üritan nüüd parem olla. Või noh vähemalt püüan erinevate inimeste suhtes tolerantsem olla:)

Eelarvamused on kerged tekkima, aga tavaliselt inimesed ei taha oma eksimusi tunnistada, eks ikka on lihtsam teistes vigu leida või spetsiaalselt "tiitleid" juurde mõelda ja inimest selleks ja teiseks tembeldada, kui ennast peeglist näha ja mõnes mõttes nagu tuure maha võtta. Väga lihtne on öelda, et viga pole minus ja leida selle juurde õigustusi ja põhjendusi, aga siit küsimus "milleks?" Paljusid situatsioone on võimalik mõista mitte ainult kahtepidi vaid lausa kolme- ja enamatpidi. Ja võta sa nüüd kinni milline neist kõige õigem on. Enda seisukoht ja arvamused muidugi on lähedasemad ja seetõttu tunduvad ainuõiged. (Just nagu õpetajad koolis, igaüks neist arvavad, et tema aine on kõige tähtsam ja kompromisse tehakse üldiselt vähe, samas meie, õpilased, jookseme end kasvõi pooleks, aga keda see enam huvitab). Seda, mis jääb oma ninaotsast kaugemale just nagu ei tahetagi näha. Mõelgem sellele natuke! Aga jah, eks tõstab mingis mõttes vist enesetunnet ja pseudoreputatsiooni kui tead, et on liitlasi, kes samamoodi arvavad. Alatu on rõõmu tunda sellest, et kellelgi järjekordelt vaimses mõttes on saadud "ära panna" . Minu peres õpetati küll väiksena, et "näpuga näitamine on ebaviisakas" Just sellisena näen ma ka olukorda, kus inimene tahab paaniliselt tõestada, et temal on õigus, ise samal ajal näidates kohta kätte "Näe Sina eksisid!" Ei räägi siinkohal elementaarsest "õige-vale tunnetusest" Seda teame kõik isegi.

Häbi mulle. Umbes 4 aastat tagasi, kui veel Ü-ga käisin, siis olin just selline ülevalpool kirjeldatu, selline vankumatu, järelandmatu. Selle 2,5 aasta jooskul, mil me koos olime, ei olnud temal vaidlusküsimustes ega tülides kordagi õigus, minule pidi jääma lõppsõna ja temal ei jäänud muud teha kui saba jalgevahele tõmmata ja minu õigust kinnitada. See tõesti ON võimalik, isegi silmnähtavalt valed olukorrad on võimalik mustvalgeks ja vastupidiseks rääkida, just nii nagu endale kasulikum on. Mõneti oli see muidugi ka temast tingitud, kui oleks natuke tugevama iseloomuga olnud, poleks seda juhtunud, aga TEGELIKULT ma ju tean, et ka mina eksisin, aga millegipärast ei tahtnud seda siis kuidagi tunnistada. Paha mina:) Aga ma saan paremaks, kunagi kindlasti :P

Nagu Siim ütles, tark inimene pole see, kes ise end targaks peab, vaid see, kes oma vigadest õpib c:

Ja nüüd igaüks mõtleb ise, kas ka tal ei oleks aeg lõpetada õiguse tagaajamine ja aeg asu anda nii endale kui ka teistele:r

The Things you own, OWN you.

Raha on ebajumal, mida miljonid ja miljonid inimesed päevast päeva kummardavad. Elukestev rügamine ja suurema "hunniku" kokkuajamine vaid selleks, et see järgmisel hetkel vahetada mingi muu hüve vastu. Elu. Kõik ju teevad nii (iga üks omamoodi, aga teevad..)Põhimõtteliselt vahetame oma töötatud aja mingi asja vastu. Nt tunnitasu ja mõne suhteliselt nonsens asja hinnavõrdlus võtab kohati keeletuks: Selle asja saamiseks peab töötama nii ja nii mitu tundi . Blah.. ok :)"Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju" Raha võimaldab mingeil hetkedeil ennast mugavamalt tunda- nautida seda meelsamat poolt. Võimalusi nautimiseks on lihtsalt rohkem.Aga ilma rahata? Võimalik, aga nii palju mitte. Vähemalt alati on tunne, et oleks rohkem saaks rohkem teha/olla/minna.. Ja isegi, kui on keskmises mõttes palju, jääb lõpuks ikka väheseks, sest nõudmised suurenevad ja harjumus tuleb oioi kui ruttu (Minul seda probleemi pole, sest ma ei teeni palju ..:P & lähiajal pole plaanis "miljoneid" kokku ajama hakata ka)

Aga mõnikord on rahast kahju. Kestab see tunne küll vaid hetked ja kaob siis uuesti oma halli varju, aga siiski. Kahju on rahast enamasti siis kui seda pole. Rahast üldiselt ei räägita, ma ei tea isegi, miks see teema mulle pähe tuli.. Aa jah, mingi kõnekäänd on, et "inimene mõtleb ikka sellest, millest tal puudus on.." No jah, ju siis on puudus- alateadlik või taoline äkki?! :D

Keegi on öelnud, et raha võib inimese ära rikkuda. Minu meelest see nii ka on k. Peres, kus raha ei loeta ja lastele antakse täpselt nii palju kui küsija tahab ( ikka tavapärasemast rikkamapoolsemas peres), siis harjuvadki lapsed tihtipeale sellise eluga ära, et ise ei pea midagi tegema. Alati on ju papa ja mamma, kes raha annavad. Ei teki sellist justkui kohustust, et peaks hakkama ise end majandama. Ja muidugi on üheks määrajaks see, et ollakse harjunud sellise muretuma ja luksuslikuma eluga, siis kohe alguses ei saaks endale samal tasemel elu garanteerida. Enne peab ennast üles töötama ja alles siis.. Muidugi on erandeid ja reegleid ja üldse igasugu asju veel.. (mulle ei meeldi kolmpunkti, lähiajal kavatsen hakata oma kirjutamisstiili natuke konkretiseerima)

Aga natuke veel ebajumalusest & rahast (Need, kellele mu postitused tunduvad kriitikana ühiskonna, inimeste jms vastu, säästke end ja ärge edasi lugege, Kuigi järgnevas pole midagi isiklikku). Kahju on sellest kui ka väärtushinnanguid hakatakse taandama rahale-ka tundeid, inimlikkust, emotsioone; valima sõpru selle järgi, kellega on kasulikum lävida nagu 15 aastat tagasi, defitsiidi ajal ( temaga on vaja hästi läbi saada, sest tema töötab seal ja siis me saame sealt neid ja neid asju) Justkui ainus lähtekoht oleks raha ja ilma selleta ei oskakski rõõmu tunda, õnnest rääkimata.

Raha on oluline, kuigi ta on kõigest vahend. Raha ei tee õnnelikuks ( loe: raha pole 100%line õnn), aga õnnelikuMAks natuke ikka teeb, sest kes meist ei tunneks rahast kasvõi natukenegi rõõmu? Tunneme ja kasutame seda ka mõningal määral, et oma tuju tõsta ning et endale toredaid ettevõtmisi lubada ja end hästi/paremini tunda. Aga lihtsalt rahal ei tohi lasta enda üle täielikku kontrolli võtta.

Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil rahamaitse suus...p

PAHQ PS! Ebausklikele :Kui vasak peopesa sügeleb, saab raha:P

ArmastuseLõhn.

4.12.96 Jah. Aeg lendab. See teeb juba 10 pikka aastat sellest hetkest, kui mu kõige kallim lahkuma pidi. Kahju on sellest, et täna ei saanud isegi tema hauale minna. Aga ma luban, et ma teen vigadeparanduse nii pea kui võimalik. Vähemalt põleb minu toas täna 2 küünalt. Üks neist on mälestuse ja mõnes mõttes isegi nagu kurbuse küünal- Tema mälestuseks. Teise küünla, armastuselõhnalise, kinkis mulle kallis Roland, sest 4. kuupäev on ka meie kuupäev. Ta armastab mulle iga kuu neljandal kuupäeval midagi ilusat kinkida või ette võtta tavapärasest erinevat koosviibimist. See on armas temast:) Aitäh sulle, kallis Roland :)

Silt küünlal väidab, et tegu on armastuselõhnalise küünlaga. Olgu pealegi. Täna põleb minu pisikeses toas roosa küünal ja täidab toakese armastuse lõhnaga.

Huvitav, kes teadis, et armastus just nii lõhnab?!:P

Uinuvate hingede ümber hingan su vaikuse auru..

Vaikus. Piinlik vaikus. Ärritav. Karjuv vaikus. Laulev vaikus...
Mõnikord tahaks rohkem vaikust. Vahel tundub isegi, et tänapäevane kiire elutempo soodustab vaikuse tähenduse unustamist. Sellist üksi olemise aega nagu eriti ei olegi. Vaikust samuti ei ole. Isegi öösiti mitte-
Mõnikord on vaikus lämmatav. Täna sai seda pisut tunda ka. See on selline natuke vastik tunne- tahaks justkui midagi jutustada/rääkida/ millegi üle arutleda, aga lihtsalt ei ole kedagi, kellega seda teha. Eilne päev venis väga pikaks, astus teine poole sammuga lausa tänasesse päeva. Mudugi oli Kaja Rocki nn võidu tähistamine ka päeva pikemaksvenitamist väärt, aga see omakorda tingis selle,et hommik ei lasknud Tokkot lahti ja mina pidin vaikuse lämmatust taluma.
Mõnikord ma tunnen piinlikust vaikuse ees. Isegi kui tegu ei ole minust sõltuva vaikusega. See jõuab meieni aegajalt koolis, eriti filosoofia loengus, kus õpetaja armastab oma tudengeid kaasata oma mõttekäikudesse. Ta küsib tihti arvamusi, isegi mitte nii väga filosoofilistele probleemidele, vaid just sellistele inimesest endast tulenevatele mõtetele- Nt "Mis on Sinu jaoks väärtused" vms Ja siis see, kellelt vastust oodatakse, vaikib...Vaikus kestab. Kuni lõpuks ütleb keegi kolmas, mida tema asjast arvab. Tihtipeale juhtuvad need olema just 2-3 kindlat inimest kogu meie kursuselt. Ja kui vaikus on katkestatud, siis pööravad kursuseõed oma pilgud vaikuse katkestaja poole ning heidavad ette, et sellel ei lastud vastata, kellelt vastust oodati. Aga asi on siiski selles, et sel hetkel on vaikus väga piinlik. Ja piinlik on ka see, et inimes(t)el puudub oma arvamus, kui seda just konkreetselt küsitakse. Tegelikult ei taheta teada ju mingeid kvantmehhaanika seaduspärasusi, vaid tühipaljast subjektiivset arvamuskübet, aga siis see fu#king vaikus..

Vaikuse tähendusest hakkan alles hiljem aru saama, loodan vähemalt. Meeletu lärm, mis hakkab mind päevast päeva ümbritsema, on tegelikult hirmutav.

Vaikus. Ainult teie oma.

BlankPage. The rest is still unwritten.

Sõnad on kõigest sõnad. Kuigi selge vahe on sees, kas nad on välja öeldud või kuskil kirjas. Aga ütlemata palju võimu on sõnal küll. Minumeelest on sõnad reeturlikud, sest sõnast saab iga inimene isemoodi aru ja tõlgendab vastavalt oma sisetundele. Samuti ei tea, kas ehk õiget asja pole pisut vale sõnaga kirjeldatud või siis vastupidi. Tegelikult ei ole asi "suurem asi", kuid sõnadesse võin selle palju "suuremalt" kirjutada/öelda /panna. Üks- üheselt ei saagi midagi mõista ja inimesed võtavad sõna "tähendust" tihtipeale liiga enesekeskselt võiks öelda isegi egoistlikult ja oma mätta otsast nähtuna. Just sellepärast ongi mul tunne, et sõnad valetavad tihtipeale päris palju ning ei kajasta tegelikkust piisavalt adekvaatselt. Tekib küsimus, et mida siis üldse uskuda? Mina usun harmooniasse- sõnad, teod, intonatsioon, inimese "mina" ja tema reaalne mõttemaailm harmoonias kajastavad kõige enam tegelikkust.

Alati pole tegelikkust vaja. St alati tegelikkus ei huvita mind, eriti kui tegu pole minu tegelikkusega. Kui inimene väidab, et ta on õnnelik ja otsib selle sõnale ka mingisugused põhjendused järgi, elab oma illusioonis või vastupidiselt oma madalas (no kuidas keegi nüüd tõlgendab seda.. sõltub lugejast) mittemidagiütlevas pisidetailidest koosnevas õnnemullikeses, siis las olla. See on tema enda isiklik tegelikkus ja ma arvan ,et kellelgi teisel ei ole asja tema tõekpidamistesse. Selline tegelikkus või siis tegelikkuse teadmatus ei huvita mind.

Vahel mind huvitab hoopis see, et miks on õnnelikkusele vaja põhjendusi leida. Ma olen õnnelik. Ma teen neid ja neid asju, käin nendes ja nendes kohtades. Oman seda ja teist, teen nende ja teise inimestega sel konkreetsel ajahetkel lahedana tunduvaid asju. Ma olen ilus. Ma olen õnnelik.= need mõttekesed on nagu õnnelikkuse õigustused. Aga kui õnnelikkus õigustust vajab, siis on inimene tegelikult rahulolematu ja kibestunud. Kuigi õnnelikkus on suhteline ja sõnad on suhtelised, on sõnadega õnnelikkust võimatu väljendada. Võite mind siinkohal ümber veenda.

Üldsegi, kas on olemas vahepealne? No sellessuhtes, et ma arvan inimesi arvavat (ehk liialt subjektiivne mõte, aga äkki keegi saab aru..) et kui nad ei ole õnnetud, siis nad on kohe automaatselt õnnelikud? Kuna õnnetu ja õnnelik on vastandid, siis peaks justkui nii olema? Aga kas on ka see vahepealne? Ma arvan, et on ikka. Ja tihti inimene just kõigub erinevate tasandite vahel ja äärmustes pole ta tegelikult üldreeglina kunagi. On vähem või rohkem õnnelikkust, aga see kõigekõige tipp on meta- või siis ei ole seda üldse mujal olemas, kui idealisti või perfektsionisti ajusoppides ning in real life sinna ei ulatu.

Tasakaal on vähemalt minu jaoks see, mis paneb asjad paika ja aitab inimesena tunda (kas siis õnneliku või vähem õnnelikuna)

Feel the rain on your skin

No one else can feel it for you

Only you can let it in

No one else, no one else

Can speak the words on your lips

Drench yourself in words unspoken

Live your life with arms wide open

Today is where your book begins

The rest is still unwritten

Something to think of

Nothing ever ends.
All continues...
But only if someone notices 8)

Copy-paste

SOOVITUSKIRI
Programmeerija Jaan Kivi on töötaja, kelle võib enamasti leida
oma laua tagant. Jaan Kivi töötab iseseisvalt, ega pea käima
tööaega raiskamas kolleegidega kõnelemise peale. Alati on
ta lahkesti nõus töökaaslasi aitama, kuid kunagi ei jää seetõttu
tal ülesanded tähtajaks täitmata. Tihti peab aeganõudvaid lisa-
kohustusi ja oma oskuste täiendamist tähtsamaks kui kohvi-
pause. Kivi iseloomustab tõsiasi, et tal pole vähimalgi määral
edevust, olgugi et ta on demonstreerinud äärmiselt põhjalikke
erialaseid teadmisi. Olen kindlalt veendunud, et Jaan Kivi ei ole
osakonnas mitte ainult vajalik, vaid noorusele vaatamata lausa
asendamatu töötaja. Soovitan direktsioonil Jaan Kivi tingimata
edutada, ehkki vanemate kolleegide seas võiks see vastuseisu
vallandada.

HILISEM TEADE
Kui ma seda ettekannet koostasin, mis teile varem saadeti, vahtis too idioot mul selja taga. Palun lugege seda üle rea.

öökapiraamat "Eetika"

Jänese hädavale:
Ta peab peitma oma kõrvu ja olema suvel hall ning talvel valge. Mis parata, kui iga puu taga valvab kütt, püss käes.
Hundi hädavale: ootamatult kallale ja hambad kõrri!

sevodnja v prizme...

Inimesed on nii erinevad. Ühed ärritavad meid sellega, et nad teevad kahtlasi asju, teised sellega, et üldse mitte midagi ei tee. Mõne situatsiooni peale nagu ei oskagi kuidagi reageerida. Täna juhtus siis selline lugu, et Prismas olime parasjagu kassajärjekorras... mis tõesti on viimasel ajal väga pikk, kuid oleme sellega juba harjunud ning enam see nagu ei ärritagi. Aga leidub teistsuguseid inimesi, nimelt... Järsku kostub kõrvalkassa juurest naise möirgamist (no tõesti see ei olnud enam lihtsalt kõvemal toonil rääkimine ega ka karjumine), ei saanud alguses arugi, et kas naine läks oma mehega poes tülli või milles asi, siis käis veel mingi hull litakas kah. Asi oli selles, et poemüüja pani sildi "Teid teenindab kõrvalkassa" just enne tolle naisterahva saabumist ning too nii õudsalt vihastas selle peale, et pistis lõugama ja sajatama kõiksugu väga madalate sõnadega... nii poe kui poemüüjate kui ka lihtsalt tavakülastajate aadressil ja mitte nii ,et too kassapidaja seda kuuleks, vaid tõstis hääletooni nii, et ikka üle poe kosta oleks ( Prisma pole teatavasti just väike :D) Peale lõugamise võttis veel selle sildi, mis poemüüjad panevad letile, kui kassa suletud on ja viskas selle vastu maad, takkatipuks lõi veel jalaga kah.

Keegi järjekorrast julges piiksatada, et me kõik ootame siin samamoodi... oh sa juudas, kus see andis naisterahvale indu juurde... Pritsis tuld nii, et vähe ei olnud. Kõigil inimestel, kes seal ligidal oli, oli pehmelt öeldes piinlik. Kõik olid vait ja püüdsid lihtsalt tolerantsed olla. Aga kas see on ka tolerantsus, kui lihtsalt midagi ei ütle, samas oma peas mõtled teise inimese kohta halvasti? eee.. väline tolerantsus? mnjah what ever:D Mõni inimene lihtsalt on kummaline ja ei tunneta mingisuguseidki piire. Lõpuks siis viskas oma toidukorvi sinnasamasse maha ning kõndis sajatades minema, läks välja prisma teisest uksest aga tema lõugamist oli siiski kosta. Ta tahtis, et teistes kassades olnud inimesed kah teaksid, milles tal seal probleem oli.

Kusjuures Prismas on üks eriti tore kassapidaja, selline natuke vanem naisterahvas. Ta on letis alati nii südamlik ja armas. Nt kui inimene jõuab leti ette, siis tema "teretused" ei ole sellised robotlikud ja kohustuslikus korras öeldud, vaid just siirad ning konkreetsele inimesele mõeldud, iga kord soovib ta midagi ilusat inimesele, kas ilusat nädalavahetust, ilusat õhtut vms. Tal on alati hästi lahke ja sõbralik nägu. Iga kord kui selles kassas maksan, saan suure laengu positiivset energiat.. Ja just selle toreda tädi kassas juhtus siis eelmine lugu. Pahapaha. Loodan ,et see intsident toreda tädi päeva ei rikkunud:) Üldse ei tohiks end totrustest mõjutada lasta, aga igasugused juhtumused panevad paratamatult enda peale mõtlema ja võivad tuju alla viia.

Aga igasugustest olukordadest me õpime, kasvõi seda, et ise ei tahaks kunagi selline olla :D:

Päikest&Jätkuvat Head Tuju!

Miks?

Miks alati ei ole kuldset keskteed?
Miks peab tegema äärmuslike valikuid?
Miks hakkavad inimesed vihkama seda, mida kunagi nii väga sai armastatud?
Miks on mõnikord "peata" olek, kuigi lahendus on nina all?
Miks ei suudeta mõnest heast, kuid valest asjast loobuda?
Miks näib mõni asi väliselt ideaalne, aga sisemiselt on väga mäda?
Miks on nii, et aega ei ole, aga midagi tehtud kah ei saa?
Miks nähakse hea sõna taga irooniat või halba tagamõtet?
Miks muutub ilus asi tavaliseks kui seda liiga palju saadakse?
Miks Sina seda blogi praegu loed?

Muusikaga muusikas

„ ...Ai hea, kui hea on Neljapäev.“- Aga oligi hea ju. Tanel Padari & The Sun-i
Live DVD esitluskontsert Rock cafes. Nagu arvata võis, oli Rock Cafes täismaja, hoolimata isegi neljapäevasest päevast. Rahvast voolas aina juurde ja juurde ning muidu suur ja kõle saal ei tundunudki enam nii suur ja kõle.
The Sun-i soojendajaks oli „Aides“. Ohhh Shitikas... Kes teab, kes ei tea, aga ma fänann pikemat aega basskitarre ja bassikäike ja bassiste ja kõike, mis on seotud basskitarrist tuleva muusikaga, mis ihust ja hingest läbi käib. BasskitarrRock Hallelujah! Aidest olen varem ka kuulnud ja tean väga hästi kui paganama hea bassist seal bändis on, aga krt et ta nii hea on... Tõesti!

Basskitarr on kõige lihtsam pill üldse. Selles mõttes lihtsam, et lihtne on seda mängima õppida. Kes midagi muusikast jagab, see teab, millest ma räägin... Basskitarri on lihtne mängima õppida, aga HEAKS bassistiks meeletult raske saada. Üks asi on mängida noote duuridele alla, teine asi on välja mõelda häid harmooniaid, osata summutamistehnikaid, osata end muusikaliselt väljendada, sealhulgas arevestades meetrumit ning rütmi. Et siis mis..? Aidese bassist on niiiiii hea:D Hästi sümpaatne tundus ka. Mitte nagu enamus noortebändide liikmeid, kes on sellise suhtumisega ,et „Ohh yeeaah MEIE oleme kõige lahedamad ja ainult selline muusika on normaalne, mis meie bänd teeb.. shallallalaa“ Like "Libista 50" poisid..Tõesti Respect Aidesele!
Rock Cafes oli kõiksugu inimesi. Pool saali oli tuttavaid nägusid täis- muusikud erinevatest bändidest. Sõbralik rahvas, omad inimesed Mõnus...
The Suni ajal, jah ,tegelikult ka Aidese ajal olime esireas. Muidugi toimus seal suurem trügimine ja nügimine, parima koha pärast- kuna me olime esireas, täpselt keskel, siis võite arvata, milline konkurents neile kohtadele oli:D Aga mul on oma nipp ka, kuidas hoida rahvast endast eemale:P Tuleb kanda võimalikult jõhkra kontsaga saapaid, et tagumised seljas elama ei hakkaks ja ise oma „ heaolu“ nimel back off-i hoiaksid.. Algul üks suurte tissudega tädi lausa pressis oma udaraid mu seljale laiaks.. apppiiii. Juba vihastasin ta peale ja mõtlesin kurje plaane, kuidas „puhtjuhuslikult, kogemata“ talle küünarnukiga piki vahtimist lajatan.. aga järsku koputas tšikk (noh mis tšikk, noor küll ,kuid välimuselt selline mammi pigem) mulle õlale ja ütles, et hoiab tagumist rahvast minust eemale, et nad mind vastu lava laiaks ei litsuks :D Heh, ühesõnaga sain omale turvatibi ning enamus kontserdi ajal oli mul niiiii palju ruumi ümber. Päris hea oli.. kui mitte palavust arvestada :P Kogu see kargamine võttis päris läbi ja mõne kilo ka kergemaks.. nii, et tasus ära.
The Sun oli nagu ikka PARIM! Ka rahvas viimases reas ja rõdul oli end hingetuks rokkinud.
Alati pärast mõne bändi live-i on ka endal tahtmine midagi uut teha... Niisiis täna sai mu akustiline endale uue sixpacki ja üle pika aja sai mõnuga kitarri mängitud. Peale selle oli veel bändiproov. Ehk siis „ päev muusika sees!“ Ajee.

Sinna, tänna. Hüpikteema

Homme saab siis VIIMAST korda VP kontorist sisse astuda- ja siis loodetavasti never ever again. Leping ootab lõpetamist juba kuu aega.. aga lihtsalt pole aega ja tahtmist olnud, et sinna minna, alati on midagi muud/targemat teha olnud. Aga kaua ikka edasi lükata. Tööraamat kätte ja süda on rahul. Kergendustunne valdab juba pikemat aega, just seoses sellega, et VP suhtes enam mingeid kohustusi ei ole. Whee...

Homme on poputamise päev ka :P Noh, et mõnikord on kohe vajadus selle järele, et peab endale juuksureid-solaariumeid- ilusalonge lubama. See enesele mõeldud kvaliteetaeg on siis homsesse päevakavva sisse kirjutatud. Õhtu toob endaga väikse " Roki Sokid Jalast" paaarty, koos Tanel Padar & the Sun-iga, Rock Cafes. It reminds me that..peaks oma fännisärgi kah välja otsima, mul ju neid 2 tk lausa ja mõlemad kopitavad kapis, kanda pole nagu saanudki.. minupaha...igatahes homme siis TP&S DVD esitlus Rock Cafes, nii et kellele huvi pakub, tulge samuti kohale!

Täna olid meeletud energiaülejäägid. Tänu sellele ilmselt, et üks närvirakke "sööv" aine sai jälle seljataha. Päris kehv seis oli ses aines B/C vahel, aga suutsin taaskord tõestada, et hinne ei sõltu sellest, kas ma mingil konkreetsel ajahetkel suudad teatud oodatavaid vastuseid anda ja kui see siis ei õnnestu, siis ongi kõik pekkis. Aga ei ole nii.. Loeb siiski see, mida inimene üldse teab ,teeb, kui aktiivne ta on ja millise mulje ta endast jätab ja palju ta ainest kokkuvõtteks jagab. Ehk siis sai natuke räägitud üldorienteeritusest selles aines ning õpetaja otsustas, et olen väärt paremat ning sain tulemuseks siiski A , rahul! Nii siis saingi jälle sammukese lähemale Cum Laudele. Kuigi see midagi konkreetselt juurde ei anna, siis nüüdseks TAHAKS seda siiski saada, kuna vaid 3 hinnet on jäänud+ lõputöö... Võiks ju :P Tegelikult on mõne ainega ikka ilgelt jamamist, mõni aine lausa naelutab raamatukokku- otsi raamatuid, tõlgi tekste.. bööö , aega ei ole ju ;S Tundub lihtsam käega lüüa ja "kuidagi " läbi lohistada end. Isegi imestan ,et sellise suhtumise juures on õnnestunud nii positiivsed tulemused saada... okok enough koolist;)

Aga üldiselt tänased energijaülejäägid sai Body Pumpis maha rahmeldatud. Ülla- ülla, täna polnudki hr. Värnikut tüütamas :P Kuuldavasti pidi ta seal nüüd iga päev käima:S Hea, et ma lähiajal tööl ei ole... Aga täna oli treeneriks mindgi väga vale tädi, venelane keegi, kes ei saanud ise ka suurt aru, mis asja ta seal ajab. Mulle ei meeldi sellised ülepingutatult väljapressitud sundnaljad, mida on vaja trennis mikrisse puterdada, eriti veel kui eesti keel ei ole just kõige parem. Muidugi respect, et inimene selle keele üldse on ära õppinud- teame ju kõik, kui palju on meil neid umbkeelseid pudilõugu, kes ei oska isegi TERE öelda. Aga selle tädi viga oli pigem see, et üritas liialt "lahe" olla ja nalja teha, mis oli pigem kohmetu kui naljakas...

Pärast trenni tegin selle päeva suurima vea ja käisin lastetoast läbi.. mitte selles pole küsimus ,et sealt läbi läksin, vaid... Üks laps oli seal oma isikliku hoidjaga, kellel jalad lihtsalt niiiiiii hirmsalt haisesid, et ma pidin oksele hakkama.. iiiiuuh... Vaene Reelika, kes pidi seda seal kannatama. Damn , ma ei mõista, kuidas too inimene seda ise ei tundnud :S Terve ruum oli justkui sõnniku haisu täis. Igatahes vahetasime Reelikaga paar "teemakohast" grimassi ja kadusin enne, kui refleksid minu üle võimust oleks võtnud... Enivei, hügieeni küsimus on küll isiklik asi, aga võiks ikka natuke jälgida seda asja. Kui inimesed kõrval ikka öögivad, siis on midagi valesti...

Seda enam tegin pikema aurusaunaseansi ja "toitsin" oma vaimset ja füüsilist rahulolu... Lugesin täna "Eetika" raamatust, et filosoofilise käsitluse järgi on inimene terviklik (raamatus öeldi isegi, et inimene on INIMENE) siis, kui temas on rahuldatud 3 osa: 1. tema intellekt ehk kognitiivne pool (st kõik ,mis on seotud mõistusega) 2. Isiksuslik ehk sotsiaalne ning 3.füüsiline ehk psühhomotoorne pool. Võin end küll üle hinnata, kuid mul peaks need kõik 3 olemas olema ja suhteliselt talutaval tasemel. Kui üks neist on puudu, siis on inimene pmst hälbega... Inimene ei täida siis oma funktsiooni. võrdluseks toodi taburet, millel on 3 jalga.. Kui võtad ühe ära, ok siis saad kuidagi vbl toetada sellele, aga kui mõlemad jalad puudu, siis on see suht pointless.. Nt. Stefan Sweigi autobiograafilises raamatus selline kõigile teada tuntud tegelane, Casanova, kes on selline, kellel on mõlemad "taburetijalad" puudu. Kes oli Casanova? Ta oli elunautija, tähtsustas ainult ringiajamist ja liiderlikkust. Mõistus ja intellekt ei omanud tema maailmapildis mingit tähtsust. Aga Casanova oli "kõlbulik" vaid sinnamaani kuni tal see "teatud" asi toimis. 30. eluaastates visati ta parunesside "teenistusest" välja ja ta hakkas rahuldama teenijaid ja madalamaid naisolevusi, kuni ta polnud enam kellelgi vajalik ning suri samuti madalate inimeste keskel.. oihh damn, laialivalgus. Tegelikult tahtsin lihtsalt mainida, et on olemas inimesi, kellel on ka 2 inimeseks olemise tunnust puudu :P A Kuna mulle endale pakkus huvi, siis läks natuke pikaks see asi, ärge pahandage..;/

End,

enne kui teema end veel arusaamatutele mõtetele veab.

Katkend TartuTšillilt rubriik "Aed ja aia auk"

Olen lõpetanud parasjagu õhtusöögi ning räägin Kimiga Tartusse jõudmisest ning teeoludest. Järsku Kim küsib: "Palju teil sellega aega läks?"
Mina (surmtõsiselt): "2 ja pool tundi kuskil."
Kim (väga imestunult): " KAAAKS JAAA POOOL TUNDI? " :O:O:O
Mina (ei saa pihta, mis siin imestada on, ja vastan VEEL tõsisemalt): "Mis siis on? Liiga ruttu vä? "
Kim (vaatab mind nagu tulnukat, pilgus täielik hämming): "Tõsiselt räägid, ikka? Päriselt 2 ja pool tundi?"
Mina: " Jah, lähebki keskmiselt ju nii kaua..."
Kim: :S:S:S ????????
_________________________________________
Tegelikult küsis Kim selle kohta, et kui ruttu ma oma prae kätte sain... Mina mõistagi räägin sellest, palju meil Tartusse tulekuks aega kulus:D
Aga 2 ja pool tundi praadi oodata oleks tõesti natuke liiga pikk aeg:D

Bussiga? EI, AITÄH!

Hommikul bussiga Viljandi poole teele asudes tundus asi juba väga kahtlane. Ses suhtes, et bussijuht (mitte suvaline liinisõitja vaid tellitud bussijuht) sõitis väga kummaliselt, tuias ühest teeservast teise ja kihutas ikka bussi kiirusi arvestades päris kõvasti, meie eesti teid arvestades tekitas selline kihutamine pooltes bussisviibinud inimestes ebameeldivaid tundeid.. a see selleks.

Plaani kohaselt pidime Viljandisse jõudma 2 tunniga, aga bussijuht arvas, et ei pea Raplast Viljandi mnt-le keerama, vaid sõitis läbi Rapla- Raiküla-Järvakandi, kuni ühel hetkel olime Vändras ( kah huvitav, "Tunne Eestimaad!" eksole), siis avastas, et vist ei ole nagu õiges kohas ja sõitis tagasi, kuni jõudsime Türile ja siis uuesti tagasi Tartu mnt.-l. Bussijuhil ei olnud mingi probleem ka sirgel teel ohtlikke manöövreid teha. Pikivahet hoidis maksimaalselt 50cm, kui eessõitev rekka oleks natukenegi pidurdanud, oleksime kogu kupatusega sodiks sõitnud... Siis on pikk sirge tee, on näha ,et auto tuleb kohe vastu, aga bussijuhil on viimasel hetkel vaja kiirendada ja paarist autost mööda sõita :S Arvasime kogu selle kahtlase käitumise "väsimuse" alla, sest hakkasime liikuma juba päris varakult, nii poole 8 paiku hommikul ja teada värk ,et kui ise roolis oled ja uni peale tuleb, siis ei suuda ka päris sirgelt omal rajal püsida..

Ühel hetkel oleme suure bussiga mingi maja hoovis, nagu talumaja vms, koer jookseb vastu ja puha ... Bussijuht pobiseb midagi ,et "Oihh, vist tulime natuke valesti" - No Shit Sherlok!:D

Ohtlikke möödasõite tegi veelgi... Mingi väike auto sõitis meie ees, bussijuht hakkab mööda minema, aga mitte vastasuuna kaudu, vaid rammib väikse auto lihtsalt poolenisti teepervele..

HaigeHaigeHaige mees! Seda enam ,et mees valesti sõitis, oli vaja rohkem kihutada- ta ei pannud enam mingeid auke tähele ega midagi.. Sõitis august nii läbi , et bussinina käis mitu korda mööda maad. Oma asi ,et rikub oma töövahendit.. Aga kõige hullem oli ikka see, et pikivahe mittehoidmine tekitas ikka enamus inimestes judinaid. Ta sõitis nii lähedal, et esiklaasist ei näinud mitte midagi välja, isegi eessõitva auto numbrimärki polnud näha. Ühel hetkel hakkasid bussi armatuuril enamus tulesid vilkuma ja pinisema, keegi julges küsida, et kas midagi on valesti... bussijuht vastu " Ei, see on automaatika!" Et see AUTOMAATIKA, mis annab märku, et MEES KURAT SA OLED EESSÕITVALE AUTOLE LIIGA LÄHEDAL,aga ta siiski ei saanud aru :S Õnneks jõudsime siiski Viljandisse ja ilma õnnetusteta..aga...

Tema sõidustiil oli ikka nii eba, et oli teada, et midagi; kindlasti juhtub!

Hakkas autode vahelt statoili parklasse keerama, mõlemal pool olid autod, isegi autokauge inimene sai aru ,et sealt ei ole võimalik suure bussiga sisse keerata ja siis see juhtuski. Hakkasime juba enne karjuma, et " VAATA AUTO!" aga ta ei kuulanud meid... Kiiiiks... keeras nii ,et ilusal uuel Honda Accordil oli tagumine külg sees... tore! Ta ei saanud arugi, sõitis edasi, meie endiselt karjusime, et Sa sõitsid autole otsa! kas sa ei kuule, signalisatsioon üürgas ... Mees , ütleb veelkord "Automaatika!". Tõesti debiil ,käigu psse! Läks küll välja vaatama, ta oli niiii rahulik. Raudselt oli mingi laksu all- kas siis mingite ravimite- või narkotsi laksu all.. Igatahes pooled inimesed otsustasid "omal käel" Viljandist bäkki saada .

Esmaspäeval tehakse tema kohta avaldus bussipargile ja esitatakse kaebekiri. Sest no see sõit oleks võinud vabalt olla meie surmasõit. Kuuldavasti oli tagasisõit ikka metsikumast metsikum olnud. Enam ei suutnud keegi rahulikult pleierit kuulata või silma looja lasta...

Hea, et Siim tuli autoga järgi ja meie sõit vähemalt turvaline oli :) Ma ei taha enam tükk aega ühtegi bussisõitu näha!

Aga täna on Katu manu partypralle, saab osaliselt välja elada. Homme on hoopis teised suunad ja läheme ülikoolilinna Modechillama ning LÕPUKS ometi Iffi juurde soolaleivakaler

Tähelepanu?

Kui tuntud inimene saab tähelepanu tundmatutelt inimestelt ja ta on sellega niivõrd harjunud, et suvalised inimesed talle kuskil tänaval või kus iganes ligi astuvad, siis mingil hetkel see tuntud inimene arvab end samasugune olevat, et teeb võõraga tühjast- tähjast juttu ja see on temaarust normaalne. Eriti kui tõesti midagi öelda ei ole, siis on see lihtsalt halenaljakas. Või siis on asi tähelepanus, et kui too tuntud inimene osutab tähelepanu, siis nagu peaks loomulikust intelligentsist teadma, et pead talle tänulik olema, et üldse juttu tegema tuli? Eee.. kahtlane, eriti kui pinget ei paku. Üheltpoolt vähemalt mitte, tema motiive tõesti ei oska arvata. Vähemalt suht koomiline (mitte edevalt- vaid halenaljakalt koomiline) oli, kui üks eestlastele suhteliselt tuntud, võiks öelda isegi, et mõnes mõttes rahvakangelane isegi, astus ligi, ütles "Tere" ja hakkas hõbedast lauanõudest rääkima , a la, kuidas ikka teada saab, kas hõbedast lauanõud on ikka ehtsad, tuleb ikka proove võtta jms :S Viisakusest midagi podisesin mokaotsast ja sellest piisas.. Et pool õhtut järgi käia ja veel rohkem "mittemillestki" mingit teemat ajada.

Padar laulaks selle peale "Mine nüüd taas, teema on maas...":P

Hea on!(mitte et kedagi huvitama peaks...)

Mjau.ö Hea on olla:) ained hakkavad vaikselt lõppema, ajumasseeringut on aina vähem. Muidugi diplomitöö on ikka õlul, aga see ei karju veel tegemise järele. Küll ma jõuan.

Sain teada, et kui lähen tööle, siis on mul võimalik kohe õpetaja järku tõsta, jee:) Pmst selleks on vajalikud avalikud publikatsioonid- töötamise jooksul peab avaldama, kas mingeid teaduslikke artikleid või kirjutama nt. mingeid metoodikaid vms. Aga ets kae, tublil tüdrukul juba enne tööle asumist õnnestunud teaduslikku kirjandusse oma märge maha jätta, mis juba läheb atesteerimisel arvesse.

Haritlaste üritused jätkuvad... Täna toodi pidulikud kutsed, mina olin siis üks neljast õnnelikust, kes on oodatud haridusalasele konverents-loengule ning M.Tuuliku järjekordse raamatu presentatsioonile.

Hea on olla ka sellepärast, et täna sai üks korralik Bodypump-i trenn tehtud, sellest jäi isegi suts väheks ja kalorid karjusid põletamise järele, st. tegin jõusaalitreeningu kah otsa. Nagu vanarahvatarkus ütleb, et ega küll küllale liiga tee..

Aurusaun pani i-le punkti.

Hea on, tõesti hea onf

Raha&Suhted

Koht: Status Club.
Kõnnib mööda sihvakas blondiin. Noor ja ilus. Ta näeb välja nagu läheks peole, sätitud soeng, viimse piirini viimistletud meik, hoiak on üleolev nind jätab kõrvalvaatajale mulje "Mina& Maailm" Tibi on tulnud lihtsalt trenni...
Okei.
Hiljem märkan sama tibi trennist tulemas. Tema käevangus on eriti rõve mees. Tõsiselt. Tüdrukust peajagu (kui mitte rohkem) lühem, tüse, kiilanev,vana, higine (mis on trennist tulles küll normaalne nähtus...) aga sellise läikivalt higise mehe puhul on see veelgi rohkem vastikust tõstev faktor. Tibi üritab jääda seinte varju. Ta on küll mehega koos, kuid üritab jääda pigem varju kui avalikult ennast oma kaaslasega näidata.. Bäää, ok.
Rikkaid inimesi kohtab siin päris palju, aga rikkal ja "rikkal" on vahe päris hästi märgatav. Kui iniene ongi heal positsioonil ja majanduslikult sõltumatu ja harjunud sellise eluga, siis ta ei näe põhjust, miks ta peaks näitama end teistest üleolevana või konkreetselt välja tooma, et MA OLEN RIKAS. Aga Statuses on näha ka selliseid tavalisi inimesi, kes on mingil viisil "Sattunud" justkui võõrasse keskkonda, nad on selgelt äratuntavad, nad ei oska siin käituda/olla, nad on tahavad endast märku anda, et mina olen siin, ma kuulun ka siia.. kas te ikka näete mind?
Seda ei saa tegelikult kirjeldada, seda peab ise nägema. Igatahes eelpoolmainitud tibi oli täpselt samasugune "võõrkeha". Raha nimel ollakse valmis end justkui "maha müüma"
Ükspäev nägin tuttavat (meesterahvas). Samuti Status Clubis. Ta ei ole mu sõber ega midagi... lihtsalt tean teda nime ja nägupidi nö. tuttava-tuttava kaudu.. Ta töötab mõnda aega Club Agelis. Ma tean ka seda ,et ta ei saaks endale never 30 000.- liikmekaarti lubada. Kuid ometi siin ta on. Kuna tegemist on siiski kinnise klubiga,siis ei saaks ka raha eest ühekordset külastust osta. Hiljem nägin teda ühe meesterahvaga koos. Eesti kuulsaima moekunstnikuga, kes on gei...nad maksid koos oma sööiarved jne. Mees kutsus teda hellitusnimedega.. Ma seisin järjekorras nende taga, söögiisu läks ära, süda läks pahaks.. Kas tõesti on võimalik, et raha nimel on võimalik ka oma seksuaalset orientatsiooni muuta? Täiesti lõpp, uskumatu. See noormees on (oli varem) pigem just selline matšo ja naistemees, selline teistsugune, kindlasti mitte perepoiss.
Mind ei ole seksuaalvähemused häirinud, aga kui see puudutab normaalset ütleme,et tuttavat inimest, siis tundub see lihtsalt ootamatu, harjumatu.

ok, pole minu asi. Peaasi ,et ise teavad, mis teevad:)

Kvaliteetpühapäev

Üle pika aja pole puhata saanud- eriti veel nädalavahetusel. Pideavalt on vaja kuhugi minna või sagida ringi, kuid tänane päev oli ainult meie jaoks. Jõudsime Plazas käia ning "Borati" ära vaadata. See film ei olnud küll päris minu maitse, mõni koht filmis oli päris labane ning piinlikkust tekitav, kuid üldiselt laiadele massidele meeldis. Rahvas saalis naeris lakkamatult. Mõni kaader suutis minulgi(kes ma ntx absoluutselt anekdootidest ja lollidest naljadest aru ei saa)muige suule tuua. Vähemalt tehtud-nähtud:)Soovitan vaatama minna ning ise otsustada:)
Pärast käisime veel Viimsis söömas ning hubaselt aega veetmas, nautisime ka mu lemmikvaatepilti- tuledes linna. Muidugi tuledes linn mereääres.... mmmm:) Õhtu kulmineerus küünlavalguse ning aroomikohviga koduseinte vahel. Patareid on taaskord laetud ning hea uut nädalat alustada ",)

Täiendkoolitatud, kuid veel ilma "selleta", MIDA täiendada:P

Niinii.. Üks põnev kogemus jälle seljataga. Ehk siis läbisime paari kursaõega (meie kohalkäimise osavõtlikkust arvestades võiks meid muidugi ka "terveks kursuseks" nimetada)40h- se täiendkoolituse. Kaks päeva veetsime siis Lääne-Virumaal erinevates munitsipaalasutustes,kus leidsid aset erinevad loengud ning praktilised tegevused. Eilne öö möödus Rakveres, Wesenberghi hotellis. Ei lasknud end häirida sellest ,et hommikul on vaja vara ärgata vms, möllasime terve õhtupooliku ja pool ööd ka pealekauba. Luksust lisas ka fakt, et tavapärase 2x2 m hotellitoa asemel ootas meid Maestro Arvo Pärdi sviit Mõnua olemise juurde kuulus loomulikult ka vein ja kerge saun. Ühesõnaga naised nautisid kogu asja täiel rinnal. Peaks siinkohal tänama mõningaid inimesi ja kindlasti TPS-i, kes seda kõike meile võimaldas:)
Õnnestus ka isiklikult tänada Supernaist, (suure tähega & suuure austusega südames)Inara Seppelit- vot sellist põhjalikku eesmärgistatud ja tulevikulesuunatud pühendumust pole oma elus küll varem kohanud. Hämmastuse tunne valdas terve temaga veedetud aja. Mulle meeldivad õiged inimesed õiges kohas. Ma ei hinda üle kui tema puhul kasutan sõna "ideaalne"!

Rahulolu...
:)

Saledaks!

Ärge sisse pakkige, ma hakkan kohe kasutama!
Täna on Kaalujälgijad, ajee!

Midagi muud

...uut, midagi suurt, kas on mu jaoks kuskil miski muu...
Tahaks ära! Tahaks midagi teistsugust... uusi ettevõtmisi, midagi ,mis kajastaks progressi. Mul on kopp ees koolist, loengutest, diplomitööst. Paljud ettevõtmised jäävad tegemata "tänu" koolile, sest olen ju pidevalt "seotud" ja mingis vaimses mõttes juskui sõltuv KOOLIST. Nii vähe on jäänud veel pingutada, aga nagu tahtmist ei ole enam. Mul on tunne ,et selles semestris ütlen aidaaa ka cum laude-le mis tegelikult ei ole ju midagi muud, kui mingi mõttetu paber, mida nagunii kusagil vaja ei lähe.. lihtsalt enesetunde küsimus, et kui on võimalus saada, siis ju võiks. Ah wadewa.
Tahan reisile. Miks ma siis ei lähe? Ei , mitte raha pärast. Meil on musiga juba ammune plaan ning raha selle jaoks eelarvesse kantud, kuid ma EI SAA ENDALE LUBADA äraolekut, isegi seda pisukest nädalakest. Ma ei ole mingi "most wanted", aga lihtsalt ON VAJA teha erinevaid asju ja olla pidevalt kohal ja ei ole võimalik midagi ette/järele teha. Just tänu sellele tekib selline muserdatuse tunne. Ma tahan ,aga ei saa.. jamps. Kvaliteetaega tundub ka viimasel ajal häbiväärselt vähe olevat.. Tjah oma mure, eks!
Kui kool saab läbi, siis ei hoia miski enam Eestis kinni. Praeguste plaanide kohaselt läheme sügisest Eesti piiridest välja, tööle, keelepraktikale ja kaugemas perspektiivis loodetavasti ka magistratuuri. Viimasel ajal oleme palju uurinud erinevate võimaluste kohta ja esialgseks valikuks on jäänud inglismaa.. oeh.. tahaks JUBA..
Aga senikaua tuleb lihtsalt vastu pidada ja viimased künnised (appi kui kole sõna:s)ületada. Varsti tuleb vaheaeg. Siis saab vähemalt korraks ära siit masendavast külmast. Saab vähemalt osaliselt rahuldada vajadust näha midagi muud, midagi uut!
aaa... veel enne on väike plaan minna eesti naaberriiki, Lätti. Margus tegi ettepaneku 2päevaseks tripiks läti ööklubidesse (mitte ,et ma mingi diskopeps oleks, aga võrreldes eestiga pidid need midagi hoopis teistsugust olema), ehk siis kaeme perrä, mida lätakad teevad. Samuti on Jurmala meid juba ammu ootamas. Kaks kärbest ühe hoobiga:D
Ah mida ma jahun siin. END.

Kiius kiirus, kuhu mind viid?

Bändiproovid on eriti hõredaks jäänud, st pole ammu korralikku proovi teinud. Oma osa mängib siin see, et kevadel otsustasime ,et selle kavaga on nüüd lõpp ja viimane aeg on uut loomingut kirjutama hakata ja mitte nii ,et vanasse kavva lisame 1-2 uut lugu, vaid ikka kohe päris PÄRIS uued lood kõik. Aga siis jäi asi kuidagi soiku, sest Ants otsustas, et ta enam ei huvitu bänditegevusest ja peale seda on bändist mitu uut inimest läbi käinud.. tjah.. Muidugi Ants poleks meiega üle poole aasta nagunii rohkem saanud teha, sest tänaseks on ta teadagi Kuperjanovis, sõjaväeridades ja kasvatab omale musklit:P Tõnis on Antsu koha üle võtnud ja poiss on päris hingega asja kallal ning arenenud nii et mühiseb... Tõsiselt. Muidugi muusikakooli inimesel on palju lihtsam ükskõik, mis pilli õppima hakata.. sp ma ei imestagi ,kuidas ta suht lühikese (2a ja nats peale)ajaga on suutnud nii heaks trummariks saada. Muidugi ta käib igal vabal hetkel harjutamas ka, samuti on tal endal kodus trummid ja saab iga kell harjutada. Aga inimese huvi on kaugele näha, ta teab asjast ikka retsilt palju, võrreldes Antsuga. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Bändist veel niipalju ,et ka uus bassist on meil juba mõnda aega, kuigi tänase juhtumi tõttu on temaga ilmselt lõpp. Mingi aeg tagasi tehti meile pakkumine Glehni lossis esineda, aga otsustasime ,et me ei ole veel valmis, sest pole proovegi teinud ega midagi ja mul ja tokkol olid enivei Fame-i piletid ka ostetud ja need kaks üritust oleks kattunud. Aga mõni aeg hiljem Jüri, Tõnis ja uus bassist siiski otsustasid, et teevad live-i ikka ära, kolmekesi. Tõnis :trummid, jüri: kitarr/laul ja uus poiss bassil. Mainin veel ära ,et see üritus toimub täna. AGA Jüri sai täna öösel k 4 bassistilt sõnumi, et " TEMALE EI SOBI SEE AEG IKKAGI, ning ta ei tule" Ütleks nii ,et jüri oli suht pekkis seisus. Sest tema oli ju korraldajatele esinemise juba lubanud..JAMPS värk. Ühesõnaga, vaatasime ja klapitasime nii ,et kohe pärast Fame-i läheme Glehni lossi esinema. Pool päeva oleme bändiproovi teinud.. Ja iseeneselegi üllatuseks tuli kõik liiga hästi välja. Ütleks nii ,et üldse kõikidest bändiproovidest kõige paremini.. Üllatav! Tänane live tuleb kogu hingest, hoolimata ,et me pole ammu proovi teinud, siis plaanime anda endast kõik tänase esinemise õnnestumisele.
Nüüd Fame-ile
ja siis.
LET`S ROCK!!!

Your Scholastic Strength Is Evaluating

You are great at looking at many details and putting them all together. You are talented at detecting subtle trends, accuracy, and managing change. You should major in: Statistics Speech Conflict studies Communication Finance Medicine

What Should You Major In?

Nädalavahetus alga nyt!

Krdi hea süsteem on see, et reedeti üldjuhul koolis käima ei pea ja neljapäeval saab suhteliselt varakult nädalavahetuse mõtetesse suunduda :D yess yess! Reede tunne on juba peale tulnud:) Mõnuš on, tõešti mõnuš on. Saab lõpuks ometi puhata! Viimastel päevadel olen hommikul k 8 uksest välja läinud ja tagasi jõudnud alles 10 v pool 11. Koolipäevad venivad tihtipeale 5-6ni. Muidugi oma viga, et peale kooli on vaja veel laulmas, kitarris, trennis ja tuhandes muus kohas käia. Aga läbi võtab selline asi küll. Eile läks samuti väga pikalt : kool 17.30ni, 18st trenn Statuses. Pärast seda tulid veel Jüri-Krista meile ja päev lihtsalt "kadus" käest. Oeh ja hommikul tore üllatus, et lumi ja jää polnudki veel ära sulanud. Õnneks polnud autoga probleeme, kuigi never ei saa kindel olla, et ei tule. Kuna see auto on ju alles esimest aastat siis ei tea veel, kuidas ta talvel käitub ja mida kõike võib ette tulla. Libisemisega vähemalt probleeme pole, lamellkummidega saab teatavasti aastaläbi edukalt sõita. Kuid teisi "uisutajaid" oli linnaliikluses ikka mitmekümneid. Loodame ,et peatselt sulab lumi ära... MA ei taha veel külma ju:S Pole valmis talveks.
Aga homme esilinastub Saw III, tahaks vaatama minna, aga arvata võib ,et piletid on juba välja müüdud:( Kuid Linnahall ootab meid õhtul nagunii. Ehk siis Mina-Tokko, Katu-Gunn läheme homme "Fame-i" vaatama.
Aga peale seda...:P Näis!

Hall päev, hall hall päev.

Vastik tatine ilm on väljas. Kõik on kuidagi nii hall ja kõle, hoolimata isegi kirevavärvilistest sügislehtedest, mis peaks sellele hallile sutsuke tooni andma. Mis meeleolu see tekitab, kui kogu see ilu lihtsalt silme all vettib? Mul tekivad igatahes esimesed väsimuse/masenduse tunnused, kuigi trenniga saab seda osaliselt minema peletatud, on talveajale minek väsimust igatahes süvendanud.
Kuid hea on see, et enam ei ole vajadust selle vastiku ilmaga kuskil trollipeatuses külmetada vms. Mugavus on võimu võtnud. Oihh, it reminds me , et pean täna autoga teenindusse minema. Ja üldse, varsti on vaja vist talvekummid alla panna... Rohkem kulutusi töötule inimesele! Yess! ja vaja on autokooli minna veelkord- talvesõidud ja asjad. Mnjah. Aga õnneks saab varsti stippi :D ja kuna rahad pole koolile siiamaani ära tulnud, siis saame korraga suurema summa, kuna eelmiste kuude eest pole ju ka miskit saanud. Krt hüppaski teema jälle omasoodu kuhugi, kuhu poleks vaja olnud. Järelikult aeg on ots kokku tõmmata ja lõpetada.
Mul ei ole midagi öelda.
Tahan päikest ja soojust. Solaarium? 10ks minutiks reaalsusest välja. JAA!

Tahan kiisut!

Koer vaatab inimesele otsa ja ütleb:
"Sa annad mulle toitu ja peavarju! Sa oled vist jumal!"
Kass vaatab inimesele otsa ja ütleb:
"Sa annad mulle toitu ja peavarju! Ma olen vist jumal!"

Öine Tallinn on nii ilus!

Mäletan ,et väiksena armastasin Tln-st hilisõhtul läbisõitmist just seetõttu ,et siis on linn tuledes. Nüüd kui ma ise siin elan, pole seda ilu enam tähele pannudki. Kuid eile öösel oli tormine Tallinn siiski nii kaunis. Pirital keerutas torm vett teele ja see oli nii huvitav vaatepilt, veepiisad ei kukkunud alla vaid kaldusid hoopis paralleelselt silla käsipuudega. Selline tunne nagu vihma oleks sadanud, kuid tegelikult oli see kõigest merevesi, mis üle kallaste teele pritsis.. gaaaašh, väsimusest hoolimata suutsin seda pilti nautida päris tükk aega;)

Rikkurmammist lapseterrorist

Istun Status Clubis, kaaslasteks 4 armsat last. Õhkkond on suhteliselt rahulik, kuni sinnamaani kui saabub lapsevanem (keda siin varem pole näinud) oma 1,3 aastase titaga. Viskab lapse uksevahelt sisse, poetab mokaotsast, et poisi nimi on Markus ning, et poisile tuleb 15 minuti pärast keefiri anda ja seejärel tuiskab juba minema. Jõuan veel uksevahelt küsida, kas ta jõuab tõesti trenni tunni ajaga ära tehtud, sest mina siin küll kauem passida ei kavatse. Pealegi oli õhtuks nagunii salaplaan, minna rock cafesse Pullsi kuulama ja kuna üritus algas juba k 20st ja töö kestis 20.30ni ja poisid oma esinemisjärjekorda ei teadnud, siis oli iga sekund arvel ning tõesti polnud plaanis statuses kauem passida.. ok see selleks. Lapsevanem lubas õigeks ajaks tulla, aga niipea kui ema silmapiirilt kadus, pistis väike Makus täiest kõrist lõugama. OK üritan last igatepidi maha rahustada, katsetan kõiksugu pedagoogilisi ja mittepedagoogilisi võtteid, aga miski ei aita... Laps ikka nutab. Sellised asju ikka jutub ja sellisel korral tuleb laps lihtsalt lapsevanemale viia. 10 minutit seda kõike kannatanud võtan siis lapse käekõrvale ja viin üles jõusaali. Esiteks ei mäletanud ma milline on just selle lapse ema, kuna ta nii vilksamisi lapse üle ukse viskas ja ma konkreetselt ei süvenenud tema näojoontesse , riietesse ega muusse, siis tuli lihtsalt oodata, et ema lapse juurde tuleks. Tavaliselt ongi nii ,et emad- isad on ise mures oma lapse pärast ja kui juba last nutmas kuulevad, tormavad kohe last lohutama. Nii vaatan siis mina jõusaalis ringi, keegi ei tõtta lapse poole, lõpuks üks naine käratab trenažööri pealt, et "olen siin" Eem okei, vaatan sellise kõhetu (loe: lolli) näoga talle otsa, näos on ilme- et "Last ei tulegi lohutma?" Ema teeb rahulikult trenni edasi ja ütleb ,et las laps lõugab, tema (st ema siis) ei saa ju rohkem midagi teha. AAA SELGE! Ma ei saa aru, mis KURADI EMA SELLINE saab rahulikult trenni teha kui samal ajal tema laps kuskil võõra inimese käes paaniliselt lõugab?? Mina ei saaks igatahes, minu süda valutaks lapse pärast:s
Ok võtan lapse, lähen alla tagasi.. Aeg möödub, 30minutit, 45, TUND!! laps ikka karjub, kusjuures olen teda senikaua lihtsalt süles hoidnud ja püüdnud rahustada. Lõugamisest on laps täiesti higine, juuksed on peas juba lokki tõmmanud... Ok , enam ei kannata kuna kell juba nii palju ka, peatselt nagunii läheb lastetuba kinni, siis otsustan ,et lähen teisele katsele. Ema on jooksulindil, laps lõugab nii , et vähe ei ole. Kõik inimesed lihtsalt jõllitavad last. aga oma ema ei tee väljagi, ainult karjub mulle "LASKE MUL TRENN LÕPUNI TEHA" Püüan selgitada ,et ta on siiamaani endast väljas olnud ja pole suutnud leppida sellega, et peab lastetoas olema ilma emmeta. Seepeale ema ütleb mulle " Võta võti!" ja annab mulle samal ajal oma riietusruumi kapivõtme.. :S Hämming jälle:S Mida kuradit ma teen TEMA kapivõtmega?:S Võtan lapse kaenlasse ja lähen alla, lootes ,et ema siiski saab aru ja tuleb alla lapse juurde.
Teised lapsed viidi juba minema. Mina ikka ootan nüüdseks juba kõõksuva lapsega all ema. Keda lihtsalt ei tule. Täitsa metsas , kõik inimesed ,kes lastetoast mööda läksid vaatasid imestunud pilguga, kuidas laps lihtsalt kõõksub mul süles. Lõpuks tuleb ka võsukese oma emme alla ja selle asemel, et last lohutada pistab karjuma "Mida sa lõugad siin? Sa pole normaalne laps! Teised lapsed olid siin küll ilma kisata ja ilma emmedeta. Näita mulle, kellel oli siin emme, näita, ahh!! Pole ju!" ja tuli veel sajatusi, mida ma ei suutnud sel hetkel hoomata. OK kinnipanemiseni oli 5 minutit , selle asemel ,et laps võtta ja minema minna, hakkab ema mulle oma elulugu rääkima. Tavaliselt olevat laps vanavanaemaga ,aga too viidi haiglasse, sest ta on suremas ja sellepärast ,et vanaema haiglas on , on emal stress ja kuna tal on stress, peab ta trenni tegema. SEST ta pole JUBA KAKS PÄEVA saanud trenni teha. Mõtleks vaid, KAKS päeva!!! Siis ta rääkis veel seosetult ,et tal käib kodus koristaja paar korda nädalas.. Ma ei saanud aru ,mis see teemasse puutus ,aga ok. Üritan demonstatiivselt asju kokku panna ja märku anda ,et minu tööpäev on nüüd läbi ja hakkan liikuma. aga EI. Emme peab veel pesema ka minema, selgitan ,et mul on tõesti vaja minna ja ei saa kauem jääda. Ema karjub seepeale, et "MA ei SAA JU LAST duši alla kaasa võtta, ta kukub seal end surnuks, tal ei ole ju plätusid kaasas!" Samal ajal vajub mu pilk sujuvalt lapse jalanõudele- lahtised kummitallaga sisejalanõud. Mnjah. Mõned vanemad on kummalised ja rohkemgi veel. Lõpuks lubab lapse mullivanni võtta ja ära minnes ütleb veel ,et MA ei kannata last välja, OLEKS TA OMETI SUUREM. Tõesti mõnel emal tuleks lastesaamine ära keelata, nii õudne:S Ja VEEL lubas ,et tuleb laupäeval ka uuesti! Huvitav ,kes laupäeval tööl on? MINA JEHUUUU!

täna toores, tulevikus vbl seedin sellest ka kuulatava

Tuhat metalset häält laulab selles öös
Pole varem neid kuulanud ma.
Näha polnud küll midagi
Või ei osanud siis vaadata-
kuis tühjus mängis tulega
ja oma sisemuse põletas

R: Nii kuum on siin, kuid samas külm
See tühjus rahutuks mind teeb.
See sama laul on neetult karm,
sest ta võib olla viimane.
Mis kuradi hääl sel otsatul ööl
mu mõtted enda sisse viib?
Kas võtad mul käest ja ära mind viid?
Või lahkud jällegi?

Tuhat metalset häält laulab minu sees
Pole varem nii tundnud ma
Või ei tahtnud lihtsalt uskuda,
et ka külmus kõrvetab.
Saatus mängis minuga
Ja minu sisemuse sulatas.

Meediakanalite präänikud

- jutt siis reklaamidest, mis ärritavad. Üks hullem kui teine. Dormeo madratsi kutist, kes loeb reklaami nagu poisike halvastipäheõpitud luuletust, ei hakka siinkohal pikemalt rääkimagi, aga sisu kohapealt.... Kuradima hea lause: "alates sellest, kui ma magan dormeo madratsil, ei ole mul mingeid probleeme" Nii, et inimesed, kui teil on MINGEIDKI probleeme, siis teate, kust lahendust otsida;)
"Mis kaitseb AUTOJUHI pead?"(Shamtu) no whattaf? Kui mina autoga sõidan, siis mul küll kiivrit peas ei ole, kuigi minu närvilisust arvesse võttes vbl tõesti oleks tarvis.
Ja see uus Rakvere sealiha reklaam... appiiii, see on kõige õudsam reklaam üldse. Sellise reklaami peale kaob igasugune isu selle toote vastu. Mis nad mõtlesid ,et reklaamivad ,et jätavad sea ellu ja siis poeletilt Rakvere hakkliha ostes on tegu mingi tehisliku hakklihaga? vastik, vastik ,vastik...
Kusjuures parimad reklaamid kuuluvad Coca Cola kompaniile
, kuid Sprite sürr-reklaamiklipid mulle küll peale ei lähe..
Mõnest reklaamist küll ei saa aru, et kuidas selline kräpp üldse ekraanile lastud on.
Aga pmst oleme sunnitud neid vaatama, kui just ETV kasuks ei otsusta.. või peaks hoopis Adult X-i vaatama hakkama? Vist küll:P

Flash

Mind lummavad lihtsus ja siirus.
Kõik, mis on öeldud südamest, läheb ka südamesse!
Minu süda on praegu väga soe.

Mõtisklusi õpetaja rollist...

Õpetaja roll tänases alushariduses on pigem vahendaja, suunaja. Tema on see, kes vastutab kõige enam, milline on eestlaste tulevik, sest kõigil meil on olnud ju omad õpetajad, kes on vähemalt osaliselt kujundanud meid selliseks, millised me tänasel päeval oleme. Õpetaja roll eeldab pidevat valvel ja valmisolekut, sest lapsed õpivad kõigest. Õpetaja on nende jaoks samasugune autoriteet kui nende vanemadki, seetõttu tuleb olla eriti valvas, et lapsed õpiksid õigeid asju. Ei tasu arvata, et laps õpib vaid õppetegevuses õpetaja poolt eesmärgistatud ja planeeritud tegevusest. Vastupidi ta õpib kõikjalt ning igal ajal, seetõttu on õpetajal kohustus end pidevalt kontrollida ning samas püüda end ka kõrvalt näha.
Riigi jaoks on vähemasti lasteaiaõpetaja roll suhteliselt alaväärtustatud. Seda näitavad juba müstiliselt väikesed palganumbrid. Kümme aastat tagasi võis sellise palgaga toime tulla, kuid tänasel päeval on see suhteliselt võimatu. Ei tahaks küll kiruda, aga kas see on normaalne kui isegi põhihariduseta kassapidajad saavad 2x rohkem palka? Ma arvan, et see ei ole normaalne. Ma ütlen ausalt, see on väga alandav saada nii vastutusrikka töö eest häbiväärselt väikest tasu. Kuna juba täna on võimalused end mujal maailma otsas tõestada suhteliselt suurepärased ja suured, siis varsti on kõik vähegi aktiivsemad ja ambitsioonikamad noored kuskil mujal kui eestis. Vähemalt seni kuni siin hakatakse seda tööd väärtustama. Praegu võib ju mõelda, et las nad minna, lasteaiad on täis õpetajaid, kes on seal püsinud kümmneid aastaid, need ei lähe ju kuhugi. Nad ei lähegi. Aga mida hakkab riik peale kümne aasta pärast selle (ei tahaks küll halvasti öelda, aga..) vananenud õpetajaskonnaga? Ka nemad lõpetavad ühel päeval töö aga järelkasvu tulemas ei ole, sest mujal on parem. Eks siis näis!
Meie, tänased lasteaiaõpetajaks õppijad, oleme riigi tellimus. Me oleme nagu masstoodang, kuid ometi oleme erinevat nägu ning erineva kvaliteediga. Kahju küll, aga me ei vasta sellele tellimusele, sest kui meie 2 ja pool aastat tagasi kooli sisse astusime, telliti meid 50, tänaseks on alles jäänud vaid 38, loomulik kadu on 12 inimest. Palju neist 38-st üliõpilasest ka reaalselt tööle asub, on küsitav.
Eelmise kevadsemestri praktikal tutvusin lasteaiatööga lähemalt, samuti ka sealsete töötajatega- õpetajatega. Kahju oli vaadata, et need õpetajad lihtsalt manduvad nelja seina vahel. Miks? Sest sellel kõigel ei ole nende jaoks enam mõtet. Nende tööd ei ole väärtustatud ja tänaseks on nad kaotanud igasuguse motivatsiooni.
Õpetaja tööpäev nägi (natuke ülepingutatult) välja järgmine: hommikul istus enamasti laua taga, vaatas aknast välja (lapsevanemate saabudes ajas end heal juhul püsti, aga nende lahkudes istus tagasi ja vaatas endiselt aknast välja). Kuna tegevusi tegime meie, praktikandid, siis tegevuse ajal oli hea akna all istuda ja välja vaadata. Vahepeal nägi aset väike kohustuslik jalutuskäik õues, seejärel lõunasöök ning laste uneaeg. Kui lapsed magasid, sai õpetaja teiste õpetajatega vestelda või kui parasjagu kedagi ei olnud, oli tal võimalik segamatult aknast välja vaadata. Kui lapsed uuesti ärkasid, said nad õhtuoodet ning seejärel hakati lapsevanemaid järgi ootama. See tähendas ju lausa k o h u s t u s l i k k u aknast väljavaatamist. Õpetaja ei istunud 7 nädala jooksul, mil ma seal olin ainsat kordagi laste juurde vaibale maha ega mänginud nendega vabal ajal. Mida ma sellega öelda tahan? Kas ma olen ka tulevikus selline?
Täiesti oleneb, mida tuleviku all mõelda. Alguses on kõik uus ja huvitav. Tahaks katsetada erinevaid metoodikaid, teha lademetes õppevahendeid, luua kõiksugu loomingut, teha kõike kõike.... Sest lihtsalt ei viitsi niisama istuda ja aknast välja vaadata (see on siis lähitulevik, eks) Aga 5 või 10 aasta pärast? Kui õpetaja saab keskmisest palgast ikka üle poole võrra madalamat tasu, tekib paratamatult küsimus: mille nimel me rabeleme? Ma ei julge küll surmkindlalt öelda, et ma 10 aasta pärast POLE samasugune aknastväljavahtiv motivatsioonipuuduses vaevlev pedagoog. Seda kõike pean silmas, kui töötaksin riiklikus sektoris, munitsipaalasutuses.

Kuid ma usun, et mul on piisavalt ambitsioonikust jõuda kuhugi palju kaugemale. Just seepärast ei plaanigi ma peale kooli minna lasteaeda tööle (nagu paljud on SUNNITUD minema, sest siis kustutab riik õppelaenu), vaid tahan näha maailma, saada keelepratikat kuskil välisriigis, õppida magistratuuris edasi ja alles siis vaadata kuhu on asjad arenenud ja mis radadele elu mind on juhtinud. Lõpuks saavutame ikka selle, mida väärt oleme. Aga nii vähesega nagu praegune riik pakub, ei lepi ma iial.

One step closer to the edge...

Täna jahmatas mind üks kirjake, mille sisu hoian praegu kiivalt ainult endale. Aga nii palju võin öelda, et see tähendab minu jaoks sammukest lähemale oma unistuse suunas. Reede on tähtis päev, siis selgub ,mis saab edasi, kas tasub rõõmust hõisata või siis pisaraklomp kurgust alla neelata. Igatahes olen otsustanud, et sellist võimalust ei pakuta igapäev ja väljakutse võtan rõõmuga vastu. Ja olen valmis sellega seoses ka mõnest teisest "väga tähtsast" asjast loobuma:):):)

Wish me a luck!!!

Õnne on ka homseks vaja, kui lähen jalguväristades 300-le dotsendile ja professorile rahvusvahelisel alushariduse konverentsil lapse muusikalisest arengust rääkima...

24h pärast on vähemalt see asi kaelast ära:P ja lõputöö kaitsmine suht "vormistamise küsimus". Kui just tänu teisele projektile ei teki vajadust "akadeemilise" järele;)

Digimuutun diskotibiks

Ma ei ole üldse mingi klubi-inimene. Ma tahan originaalmuusikat, mis jõuab kuulajateni otse lavalt, mitte läbi hyper-super töötluste ning eelnevalt sissemängitud fonode kaudu. Eile juhtis edasine käik meid koolikokkutulekult Panoraami, kus peale diskotamise võis ka "LiigaKiiretStarti" ,eesotsas Pearu Paulusega, kuulata. Jah, Pearu laulab otse ja üldse laulab nagunii hästi, aga mulle ei passi eriti see, et kohati on vokaal dubleeritud. Pool Pearut tuleb fonolt ja teisele soleerib siis laivis. Ja muidugi ka pillid on kohati eelnevalt sisse mängitud. Bassimees seal ajas mingit asja, jättes bassi lihtsalt unarusse, ent bassikäik ei kadunud küll kuhugi. Mnjah. Aga siiski hea & lihtne on kuulata ja lood on alati kaasahaaravad. Mis sest ,et omal ajal popiks lauldud lood tänasel päeval tunduvad lihtsalt "vana rasvana", mille peal on hea liugu lasta. Ikkagi enimmakstud bänd.
Oihh sattusin hoogu vist. vbl tundub karmi kriitikana, aga tegelikult ei olnud üldse mõeldud paha pärast, vaid lihtsalt väikene tähelepanek või nii. Muidu tahtsin rääkida hoopis sellest, et üldsemitteklubiinimene e. siis mina:) diskotasin eile end pooloimetuks ja jalad löövad siiamaani pilli all. Jubeee... Ma ei uskunudki ,et ma võin nii ennastunustavalt diskomussi sulanduda. Eneseületus?! Tegelikult on lihtsalt kogu aeg selline tunne olnud, et ma olen oma diskotamised juba omal ajal ära diskotanud, nagu ikka teismelise eas kõigil ette on tulnud. Muidugi tol ajal oli see lihtsalt hea võimalus kodust väljasaamiseks või nii.. aGA eilne oli täitsa tore & toreda raffaga on alati tore toredaid ettevõtmisi teha:)
Nüüd on vaja hakata tänaseks väikseid ettevõtmisi tegema. Nimelt sõidame täna Viru-Nigulasse jälle. Musil oli ju mõnipäev tagasi väike tähtpäev (22 viimne taks) Seda siis pidutseme täna. Kui veel inimestel jõudu üle on. Minul igatahes natukene veel on.. Või lihtsalt "Hõiskan enne õhtut" & tsaupakaa.

Kas on mõtet sipelda?

Selle küsimuse esitab M.Urvet ning tema bänd, Pulls, laulus "Portree" Urveti varasemaid projekte arvestades ei uskunudki, et see bänd võiks midagi minu jaoks olla. Sry poisid, mitte, et Spumu või muud exid midagi kehva oleks, kuid meloodilist rokki küll ei oodanud. Hea vein läheb seistes veel paremaks... Muusikud, kes seal pundis koos on, on juba aegade jooksul erinevates projektides headeks saanud. Ma olen KINDEL, et varstivarsti saadab seda bändi vähemalt eestiline edu. Kui Joel oma hea vokaaliga toetaks, läheks asi VEEL paremaks.
Mind kusjuures üldse ei häiri padarilik vokaal või suht sarnased kidrariffid. Kui asi on hästi tehtud ja köidab ja millel on ka sisuline sõnum, siis why not. Senikaua kui on kuulajaid, senikaua on asi õigel kohal. Mina olen kindasti kuulaja.
Loo sisu on ka hea- pealiskaudne mõne jaoks ,kuid, kes tahab leiab sealt endale miskit, mille üle mõelda. Kas on mõtet sipelda? Ennast pidevalt teistele tõestada? Need, kes on lähedal teavad nagunii, kuidas asjad reaalselt on. Need, kes on kaugemalseisjad, neid nagunii ei huvita Sinu ebaõnnestumised või tähelennud. Endale nagu ei ole(ks) vaja tõestada (või end petta) , vähemalt senikaua kuni teatakse oma võimeid. Kui tekib ebakindlus, siis küll. Aga see on juba esimene läbipõlemise märk (!!!) Hea mõte on see, et selle asemel võiks midagi kasulikku teha.

Üldkokkuvõtvalt siis... Väga hea, et tegutsete. Mina olen igatahes uhke teie üle. Ma loodan ,et "...Jõuate tippu ja püsite seal"
Varsti rokite eesti rahval hinge seest!

Edu!
//VipsThePullsFanNr1//