Inimene on naljakas olend, ta harjub kõigega, aga kui harjud ära nö paremaga, siis uuesti halvemaga küll ei tahaks harjuda, tundub isegi suht võimatu. Nt ma ei tahaks mõeldagi, et homme mul nt ei oleks enam võmalik sõita autoga ja peaksin hakkama uuesti igale poole trolliga minema. No way! Ma võin paar korda (nö meeldetuletuseks) ühistransaga sõita, aga et see olekski ainuvariant, ekee. Suht halb oleks harjuda. Võimatu!
Samuti ei taha need inimesed, kes korra juba majas elanud elada korteris. Tundub kuidagi piiratud see olemine nagu puuris Või ütleme, et kui oled kord juba vanemate juurest omaette elama kolinud, siis ei tahaks küll tagasi minna. Mitte halvas mõttes, lihtsalt inimene vajab privaatsust... Õnneks mul seda muret pole, ma võin vabalt korteris elada ja kui aus olla, siis mulle meeldivad korterid rohkem, olen unistanud nt ridaelamuboksist. Ja kuna ma kunagi majas pole elanud, siis ei oska ma selle järgi ilmselt igatseda ka.
Täna käisin Arcticus. Khm. Hetkel mulle üldse ei meeldinud see koht (hetkel selles suhtes, et ma püüan ju ikkagi harjuda) Mulle ei meeldinud see ,et seal on mingid pikad ja kitsad koridorid, saale otsi taga nagu labürindis, seinast koorub värvi ja üldse tundus kuidagi kulunud ja väsinud väljanägemisega see koht. Puhtus jättis soovida. Samuti oli seal ebameeldiv lõhn, mida tuli ilmselt kuskilt kanalisatsioonitorust?! Duširuumis polnud kardinaid, erinevalt Statusest ja mis kõige rõvedam, siis mõned naised raseerisid seal oma strateeilist piirkonda ja kuna iga duši juures polnud äravoolutoru, siis mõelge ise edasi (!) Öäk!!!! Kui inimese mõistus ise ei võta, siis võiks kasvõi uksele sildi riputada, et raseerimine pole lubatud vms. Mnjah, ilmselt Statuses käimine on lati nii kõrgele tõstnud. Seal oli kõik nii mõnusalt kompaktne, ei mingit seiklemist läbi koridoride jne. Kõik oli ilus puhas, vaikne... Aga jah, kuna tol ajal said töötajad seal tasuta käia ja enne seda käisin kutsetega, siis oli tore! Aga maksta ma selle eest küll ei jõuaks. Kusjuures tuletab meelde, et tööjuures räägiti, et kellegi tuttav oli võtnud väikelaenu selleks, et Statuse kliendikaarti osta + igaks kuuks erinevad treeningriided. Böö. Haige. Peaks uuesti Statuse kutseid sebima:P
Rääkides veel mugavustest, siis täna käisin Kädi Triinuga Kaduses profišampoone ostmas, sest juuksed ka pirtsutavad. Kui nad ühe korra on juba profikatega harjunud, siis tavalised poe-omad ei taha enam üldse istuda. Njäu, ma räägin nagu mingi hull pips, kellele miski ei meeldi ega sobi :D Aga tegelikult ei ole nii. Ma lepin pea kõigega:P Otsan tavalisi asju, elan tavalist elu ja ei ole pips nt eile käisin isegi jala tööl ja kes teab vbl lähen homme ka. (Kui külm ei ole:D)
okeika,
bye
neljapäev, 29. november 2007
kolmapäev, 28. november 2007
minu KATU, minu KATU!!!
...Sai täna tita! Special postitus selle jaoks, et öelda:
PALJU ÕNNE, JAKSU JA KANNATUST, RÕÕMU, RAHU JA ARMASTUST!
Teretulemast maailma, Carola (loodan, et nimega ikka pange ei pane :):)
PALJU ÕNNE, JAKSU JA KANNATUST, RÕÕMU, RAHU JA ARMASTUST!
Teretulemast maailma, Carola (loodan, et nimega ikka pange ei pane :):)
teisipäev, 27. november 2007
Ptüi,ptüi, ptüi
"Roland vaata, politsei on eriti lolli koha peale tulnud!" (Ise mõtlen veel oma peas, et mida nad küll meie maja nurgalt otsivad, siit pole küll midagi patrullida. Tupiktänav ja puha.) Kaks meetrit edasi sõites, aga paistab veel üks päästeteenistuse buss ja kiirabiauto. Maja ees kõik vilgub ja blingib sinivalguses. Seal on veel 2 tuletõrjemasinat ja veel mingid eriteenistuse masinad. Ühesõnaga päris maja ette sõita ei saanudki, sest kõik oli mingeid üksusi täis. Mehed jooksid üles alla, karjusid üksteisele midagi, millest aru ei saanudki. "Tore" on kojujõudes avastada, et su maja põleb! Tulekahju siis kõrvaltrepikojas neljandal korrusel. Täpselt nagu meiegi. Kuigi ma ei tea, kuidas kortermajas tuli levib, on ikkagi päris kõhe teada, et kahe betoonseina taga lõõmavad leegid. Õnneks saadi õigel ajal jaole ja suurt kahju ei olnud. Loodetavasti.
Kusjuures alles oli sama asi kõrvalmajas. Vist mingi 3 nädalat tagasi, hingedepäeval. Telekast vaatad küll, et siin toimub ja seal toimub, aga kui ikka endale nii lähedale see asi jõuab, siis paneb ikka mõtlema, kui õudne see on ja mis siis oleks, kui nt KÕIK su asjad ära põleks- riided, tarbeesemed, dokumendid, mälestusesemed, fotod, läpakas (ja kõik mis selle sees on- tööd jms), raamatud, elektriseadmed, muusikariistad ja bänditehnika, lemmikloomad.... APPPIIII, ÕUDNE JU! Ja nüüd sülitan üle vasaku õla 3 korda. Ptüi,ptüi,ptüi...
Millal hakatakse tuletõrjujate tööd väärtustama? Ei tahaks küll halvasti mõelda, veel vähem öelda, AGA, kas alles siis kui kõigi poliitikute 101 kodu maani maha põlevad?!
Mõttekoht.
Kusjuures alles oli sama asi kõrvalmajas. Vist mingi 3 nädalat tagasi, hingedepäeval. Telekast vaatad küll, et siin toimub ja seal toimub, aga kui ikka endale nii lähedale see asi jõuab, siis paneb ikka mõtlema, kui õudne see on ja mis siis oleks, kui nt KÕIK su asjad ära põleks- riided, tarbeesemed, dokumendid, mälestusesemed, fotod, läpakas (ja kõik mis selle sees on- tööd jms), raamatud, elektriseadmed, muusikariistad ja bänditehnika, lemmikloomad.... APPPIIII, ÕUDNE JU! Ja nüüd sülitan üle vasaku õla 3 korda. Ptüi,ptüi,ptüi...
Millal hakatakse tuletõrjujate tööd väärtustama? Ei tahaks küll halvasti mõelda, veel vähem öelda, AGA, kas alles siis kui kõigi poliitikute 101 kodu maani maha põlevad?!
Mõttekoht.
esmaspäev, 26. november 2007
BadBad
Täna töölt koju jõudes pidin peaaegu silmad peast välja nutma, ma ehmusin päris kõvasti, kui koju jõudsin. Nimelt Chassy, kes mulle 100% ALATI uksepeale vastu tuleb, oli väga kummaline- tavaliselt juba võtme keeramise peale jookseb ta alati ukse juurde, njäub, nurrub ja tahab sülle tulla. Täna teda ei tulnud, ma ei näinudki teda üldse. Kutsusin. Ei midagi. Panin ruttu kõik tuled põlema ja nägin teda voodi all lösutamas. Ta oli täiesti loid ja vedela olekuga, alles siis märkasin, et ta oli pea pool korterit täis oksendanud ja ajas suust vahtu välja. Ma läksin täiesti hüsteeriasse, võtsin ta sülle, nutsin täiest kõrist, ei saanud üldse midagi aru, mida tegema peaks. Õnneks taipasin teistele helistada ja läbi nutu ja hüsteeria, seletada, mis kassil viga on. Sain peaaegu kohe aja Tiina Toometi loomakliinikusse. Vahepeal jõudis Roland ka koju ja hakkasime kohe ruttu sõitma. Tehti mingi ruttiinne kontroll- katsuti siit-sealt, kuulati, kraaditi, patsutati ja ma ei tea mida veel. Homme lubati sisse võtta või nö hospitaliseerida. Siis tehakse röntgenid ja muud asjad. Ma loodan, et loomal läheb homseks paremaks ja mingeid uuringuid ei peagi tegema. Pärast arstil käimist muutus ta pisut elavamaks, aga see oli ilmselt tingitud koerte nägemisest, need ajavad ta alati marru.
A see kliinik on ikka kirves koht ka. Pelgalt visiiditasu maksis 140.- A vähemalt peaasi, et loom terveks saab! Ma ei elaks seda üle. Koju tulles oli küll selline tunne, et nüüd annab ta otsad. Õnneks on meil ka loomakiirabi number. Jube lahe, et eestis ka sellised asjad olemas on.
pühapäev, 25. november 2007
Nädalavahetuse killukesed
Viisin reedel saapad kingsepa juurde. Mul on tunne, et tänapäeval vist ei käidagi enam saapaid-kingi parandamas, vaid visatakse kohe minema ja ostetakse uued. Ma ise pole ka varem vist käinud, aga kuna uute saabaste kontsaplekk oli kividevahel kõpsutamisest laiaks kulunud nagu lutsukivi ja seda vähem kui kolme nädalaga, siis tundus nagu mõttetu neid minema visata. Pealegi tundub, et neist saabastest on saanud üks mu lemmikumatest üldse:) Kingsepaonu oli täpselt selline nagu Kaljo Kiisk, Õnne 13-s kunagi. Kurvad mõtted tulid pähe sellest meenutusest. Aga onu oli nii sõbralik ja lahke ning hoolimata oma eesootavast "saapahunnikust" lubas minu saapad kõige ennem ette võtta ja seega sain nad kibekiirelt kätte. Hind oli peaaegu olematu, küsisin veel mitu korda üle, kas ma kuulsin ikka õigesti. Tema lahkuse eest jätsin onule veel samapalju "tippi" kah, samapalju kui arve üldse kokku oli.
Õhtul sain juba saapad uuesti jalga ajada. Läksime kesklinna, Viivika manu. Kuna jälle üle pika aja kontserdid tulemas (justnimelt selle akustilise bändiga), siis võtsime mõned uued lood ja tegime proovi. Plaan oli kuni öörahuni tinistada ja laulda, aga nagu ikka, see mida planeerid, ei taha teps mitte nii minna... Nii siis tiksuski kell juba kolme peale öösel.. Khm! Ja nüüd mina söön matsutades oma "sõnu" Sest viimased kuu aega olen ma iga reede vähemalt enda jaoks lubanud, et LÄHEN NORMAALSEL AJAL magama, mitte ei väsita ennast liialt ära. Mis sest, et eelnev päev oli vaba ja tööl ei käinud. Öine uni on ikka NIIII oluline. WAF-is on jube raske, kui eelnev öö on pooliku unega olnud ja see kõik kajastub ka hääles ja tunnetes.
Aga üllatus-üllatus laupäeva hommikul ärkasin juba kõvasti varem kui olin planeerinud. Energiat oli kuhjaga. Tuju oli superluks! Helistasin Jürile ja vedasin ta ka endaga WAF-i. Kujuures huvitav on see, et meil mõlemal oli eelmisest õhtust/ööst hoolimata täiesti fine olemine. Arutlemise tulemusel jõudsime järeldusele, et positiivne õhkkond, naermine ja "see, millega sulle vägaväga tegeleda meeldib" kompenseerivad ka une. Ja just nii see ongi:)Meie peal töötab igatahes.
Jõudsime veits varem kohale ja uksetaga külmetades oli juba selline tunne, et miski jama on lahti- kedagi polnud, ainult 1 minu grupi liige ja kuna me mõlemad eelmine kord ei käinud, siis arvasime, et täna jääb asi üldse ära, sest kell oli juba 12 läbi... Aga õnneks peale mõneminutilist ootamist nägime eelmalt Susanit tulemas ja tund ei jäänudki ära. Teised lihtsalt ei tulnud- jõuluaeg tulemas esietendused ja värki, lauljatel palju tööd, lõpuks olime 4kesi. Aga seda intensiivsemalt saime harjutusi teha. Rahvst vähem ja ühel inimesel rohkem aega:) khuul!
Edasi läksime koos Tokko ja Jüriga linna. Viisime Georgi Rahvaülikooli kidratunde andma ja ise läksime Ülemiste hiinakasse sööma.
Kui Jürto Õikale tagasi viisime, siis tekkis mul äkkmõte, et ma tahan endale diktofoni osta (õigemini mõte oli "vaadata ja valida välja") WAF-is nimelt on üks olulisimaid õppevahendeid just diktofon. Siiani olen kasutanud mp3 mängijat, millel on ka helisalvestuse funktsioon. Kusjuures ajab täitsa oma asja ära, aga lihtsalt viimasel ajal on ta hakanud ilma teadaoleva põhjuseta juustu mängima ja lülitab end kõige olulisemate hetkede ajal välja. Seega mõtlesingi, et võiks uue osta. Sõitsimegi Roccasse: digipoes ei läinud vist viit minutitki, kui endale sobiva välja valisin ja ära ostsin. Tegelikult polnud plaanis kohe ära osta, aga ma ei viitsinud selle müüjapoisiga pikalt seletada, lihtsam oli asi kohe ära võtta. Vaatasin endale vajalikud fonktsioonid välja ja võtsin asja ära. Roland ei teadnudki, ta oli poe teises otsas, uudistas midagi muud. Kui minuni jõudis, vaatas alguses küsiva piguga, et mille ma nüüd jälle ostsin... siis manas näole mõnusa muheleva naeratuse ja ütles, et Sulle on ikka niiii lihtne asju pähe määrida...Vist on jah?!! Aga ma ju tahtsingi seda nagunii osta... Toode ise, siis see:
Kui uued mänguasjad ostetud, lippasime korraks veel kodunt läbi ja poest ja videolevist ning läksime jälle Haiba, Triinu ja Hendriku manu. Kaklesime tibuga, et kumb meist kainekas on- mitte, et ma meeletult juua tahaks, aga ma ei viitsi lihtsalt öösiti sõita, kõrvalistmel on tunduvalt parem, eriti kui uni on silmas. Üldiselt ma naudin kõrvalistuja staatust palju rohkem kui juhi staatust, seega kui autos on kasvõi üks kaine lubadega juht peale minu, siis üldiselt kasutan ma seda ära- Nii on ntx Kermost saanud peaaegu mu isiklik autojuht:D
Aga kanged nagu me mõlemad olime, võtsime mõlemad alkoholid ruttu sisse, et TEINE peaks sõitma. Mina tipsutasin Triinuga veini, Roland Henkaga õlle. Esimene film mängi lihtsalt taustaks, keegi ei süvenenud... siis avastasin WHOA PLAY STATION, mu lapsepõlvekaaslane, WHOA CRASH BANDYCOOT! Nii ma siis kadusin tunnikeseks (või?! nii) teleka ette nostalgitsema. Nagu väike laps, ma ei või:D Aga tore! Mäletan, et vend sai kunagi iga aasta jõuludeks muude kingituste hulgas ka playstationi plaate, siis oli talvine koolivaheaeg sisustatud. Väljas on nagunii talvel nii külm ja pime, seega oli tubaseid ajaviiteid rohkem vaja. Aga siis ta kasvas suureks ja müüs pleista maha, nuuks. Lõpuks, kui mul pleistakannimisest villand sai, vaatasime (mina küll ainult poole silmaga, aga siiski...) lõpuks ka õudukat. Kuni ma JÄLLE magama jäin. Need on need mugavad tugitoolid ma ütlen! Ei tohi olla sellist funktiooni, et saad tugitooli poolpikali asendisse lasta ja ja jalatoe veel ette. Nii, ei saa ju ühtegi filmi ära vaadata. Õhtu lõppes enam vähem samal ajal nagu eelminegi eee k 3 v 4. Puhusin mingi 10 korda "puhurisse" (loe: alkomeetrisse) ja kuna see vankumatult nulle näitas, olin ikka mina see, kes rooli keerutades kodupoole vuristas.Damn,damn! (viimast korda- nüüd võtan puhkuse autojuhtimisest marsruudil Haiba-Tallinn) Tänaseks oli selge plaan- MAGAN PÄEV MAHA! Aga kes oli k 10 üleval?! Mina loomulikult. Yess, homme on vaja kõigest kell 6 hommikul tõusta:)
a üldiselt on tunne, et nädalas võiks rohkem päevi olla, tunnis rohkem minuteid, minutis rohkem sekundeid ja sekundeis rohkem sajandikke! Ja offtopic- Eesti võiks ka suurem olla!
Aga nüüd lähen jälle hiinakast läbi ja viin bändipoistele süüa:)
Tsau-Pljau!
Õhtul sain juba saapad uuesti jalga ajada. Läksime kesklinna, Viivika manu. Kuna jälle üle pika aja kontserdid tulemas (justnimelt selle akustilise bändiga), siis võtsime mõned uued lood ja tegime proovi. Plaan oli kuni öörahuni tinistada ja laulda, aga nagu ikka, see mida planeerid, ei taha teps mitte nii minna... Nii siis tiksuski kell juba kolme peale öösel.. Khm! Ja nüüd mina söön matsutades oma "sõnu" Sest viimased kuu aega olen ma iga reede vähemalt enda jaoks lubanud, et LÄHEN NORMAALSEL AJAL magama, mitte ei väsita ennast liialt ära. Mis sest, et eelnev päev oli vaba ja tööl ei käinud. Öine uni on ikka NIIII oluline. WAF-is on jube raske, kui eelnev öö on pooliku unega olnud ja see kõik kajastub ka hääles ja tunnetes.
Aga üllatus-üllatus laupäeva hommikul ärkasin juba kõvasti varem kui olin planeerinud. Energiat oli kuhjaga. Tuju oli superluks! Helistasin Jürile ja vedasin ta ka endaga WAF-i. Kujuures huvitav on see, et meil mõlemal oli eelmisest õhtust/ööst hoolimata täiesti fine olemine. Arutlemise tulemusel jõudsime järeldusele, et positiivne õhkkond, naermine ja "see, millega sulle vägaväga tegeleda meeldib" kompenseerivad ka une. Ja just nii see ongi:)Meie peal töötab igatahes.
Jõudsime veits varem kohale ja uksetaga külmetades oli juba selline tunne, et miski jama on lahti- kedagi polnud, ainult 1 minu grupi liige ja kuna me mõlemad eelmine kord ei käinud, siis arvasime, et täna jääb asi üldse ära, sest kell oli juba 12 läbi... Aga õnneks peale mõneminutilist ootamist nägime eelmalt Susanit tulemas ja tund ei jäänudki ära. Teised lihtsalt ei tulnud- jõuluaeg tulemas esietendused ja värki, lauljatel palju tööd, lõpuks olime 4kesi. Aga seda intensiivsemalt saime harjutusi teha. Rahvst vähem ja ühel inimesel rohkem aega:) khuul!
Edasi läksime koos Tokko ja Jüriga linna. Viisime Georgi Rahvaülikooli kidratunde andma ja ise läksime Ülemiste hiinakasse sööma.
Kui Jürto Õikale tagasi viisime, siis tekkis mul äkkmõte, et ma tahan endale diktofoni osta (õigemini mõte oli "vaadata ja valida välja") WAF-is nimelt on üks olulisimaid õppevahendeid just diktofon. Siiani olen kasutanud mp3 mängijat, millel on ka helisalvestuse funktsioon. Kusjuures ajab täitsa oma asja ära, aga lihtsalt viimasel ajal on ta hakanud ilma teadaoleva põhjuseta juustu mängima ja lülitab end kõige olulisemate hetkede ajal välja. Seega mõtlesingi, et võiks uue osta. Sõitsimegi Roccasse: digipoes ei läinud vist viit minutitki, kui endale sobiva välja valisin ja ära ostsin. Tegelikult polnud plaanis kohe ära osta, aga ma ei viitsinud selle müüjapoisiga pikalt seletada, lihtsam oli asi kohe ära võtta. Vaatasin endale vajalikud fonktsioonid välja ja võtsin asja ära. Roland ei teadnudki, ta oli poe teises otsas, uudistas midagi muud. Kui minuni jõudis, vaatas alguses küsiva piguga, et mille ma nüüd jälle ostsin... siis manas näole mõnusa muheleva naeratuse ja ütles, et Sulle on ikka niiii lihtne asju pähe määrida...Vist on jah?!! Aga ma ju tahtsingi seda nagunii osta... Toode ise, siis see:
Kui uued mänguasjad ostetud, lippasime korraks veel kodunt läbi ja poest ja videolevist ning läksime jälle Haiba, Triinu ja Hendriku manu. Kaklesime tibuga, et kumb meist kainekas on- mitte, et ma meeletult juua tahaks, aga ma ei viitsi lihtsalt öösiti sõita, kõrvalistmel on tunduvalt parem, eriti kui uni on silmas. Üldiselt ma naudin kõrvalistuja staatust palju rohkem kui juhi staatust, seega kui autos on kasvõi üks kaine lubadega juht peale minu, siis üldiselt kasutan ma seda ära- Nii on ntx Kermost saanud peaaegu mu isiklik autojuht:D
Aga kanged nagu me mõlemad olime, võtsime mõlemad alkoholid ruttu sisse, et TEINE peaks sõitma. Mina tipsutasin Triinuga veini, Roland Henkaga õlle. Esimene film mängi lihtsalt taustaks, keegi ei süvenenud... siis avastasin WHOA PLAY STATION, mu lapsepõlvekaaslane, WHOA CRASH BANDYCOOT! Nii ma siis kadusin tunnikeseks (või?! nii) teleka ette nostalgitsema. Nagu väike laps, ma ei või:D Aga tore! Mäletan, et vend sai kunagi iga aasta jõuludeks muude kingituste hulgas ka playstationi plaate, siis oli talvine koolivaheaeg sisustatud. Väljas on nagunii talvel nii külm ja pime, seega oli tubaseid ajaviiteid rohkem vaja. Aga siis ta kasvas suureks ja müüs pleista maha, nuuks. Lõpuks, kui mul pleistakannimisest villand sai, vaatasime (mina küll ainult poole silmaga, aga siiski...) lõpuks ka õudukat. Kuni ma JÄLLE magama jäin. Need on need mugavad tugitoolid ma ütlen! Ei tohi olla sellist funktiooni, et saad tugitooli poolpikali asendisse lasta ja ja jalatoe veel ette. Nii, ei saa ju ühtegi filmi ära vaadata. Õhtu lõppes enam vähem samal ajal nagu eelminegi eee k 3 v 4. Puhusin mingi 10 korda "puhurisse" (loe: alkomeetrisse) ja kuna see vankumatult nulle näitas, olin ikka mina see, kes rooli keerutades kodupoole vuristas.Damn,damn! (viimast korda- nüüd võtan puhkuse autojuhtimisest marsruudil Haiba-Tallinn) Tänaseks oli selge plaan- MAGAN PÄEV MAHA! Aga kes oli k 10 üleval?! Mina loomulikult. Yess, homme on vaja kõigest kell 6 hommikul tõusta:)
a üldiselt on tunne, et nädalas võiks rohkem päevi olla, tunnis rohkem minuteid, minutis rohkem sekundeid ja sekundeis rohkem sajandikke! Ja offtopic- Eesti võiks ka suurem olla!
Aga nüüd lähen jälle hiinakast läbi ja viin bändipoistele süüa:)
Tsau-Pljau!
reede, 23. november 2007
neljapäev, 22. november 2007
esmaspäev, 19. november 2007
Siis kui on HEA
Täna võin endale pika pai teha! Käisime tüdrukutega (Katu ja Krissuga siis...) Keilas, tervisekeskuses sulistamas. Kõigepealt sõitsime Katuga Luigele ja sealt Krissu uhiuue linnamaasturiga Keilasse. Vedas, et meil kõigil "vaba" päev oli. Selles mõttes kõigil siis- et minul polnud tööpäeva (kusjuures pole ka homme.. jeejee), Krissul polnud planeeritud tegemisi ja Katul polnud mahti veel "katki" minna, tähtaeg on ju juba homme iseenesest.
Kuna läksime sinna umbes 3 paiku, siis oli tervisekeskuses täielik vaikus, rahvast ei olnud peaaegu üldse, või siis olid nad kuskil omaette ja ei häirinud teisi. Bassein oli vähemalt täiesti tühi. Hea oli! Laupäevadega ei anna võrreldagi.
Ujusime ja mullivannitasime peaaegu 3 tundi. Hommikul oli tegelikult plaan Arcticusse minna, aga kuna tuli äkiline plaanimuutus, siis otsustasin minemata jätta. Iseenesest kellaajaliselt oleks jõudnud, aga mõnus väsimusesurin oli juba lihastes, nii et poleks vist eriti tore olnud, aga kuna ma saan Arcticus nagunii käia nii palju kui süda lustib, siis pole sellest hullu midagi, jõuab. Nagu öeldud on ju ka homme vaba päev, jippiiii!
Ainuke miinus tervisekeskuse juures oli see, et kohvik oli remondis. Oleks tahtnud väikse salati teha, aga siis avastasime, et seda ei olegi seal enam. Veeresime siis mööda Keila linna edasi, bistroo Gnoomi. Uksel ilutses silt, et "oleme avatud E-R 18.00ni" Pühademüristus, kas Keila linnas pannakse tõesti kohvikud nii vara kinni?! Ju siis:/ Kuna samal ajal oli Paldiski mnt-l mingi hullem autoavarii, siis suunati kõik autod läbi Keila linna ja kehva liikluskorralduse tõttu ei hakanud seal rohkem seiklema. Hüppasime vaid Statoilist läbi, võtsime joogid ja kerged söögid ning vurasime tagasi.
Olemine on hästi hästi mõnuš. Vaatab, mis homne toob.
pühapäev, 18. november 2007
SoSo...
Siis kui on kiire ja raske, tuleb õigel ajal aeg maha võtta. Mõtted eemale, muud tegemised, armsad inimesed ja olemine ongi jälle värske. Tavaliselt olen ma peale reedest tööpäeva nii väsinud kui väsinud, ainuke mõte on see, et saaks koju, horisontaal-asendisse ja teleka ette. Aga kuna telefon oli pidevalt punane, siis kojmineku plaan lükkus teadmata kaugustesse edasi. Läksime hoopis koos Rolandi, Mihkli ja Andrusega Haiba, Hendriku ja Triinu manu. Vist esimest korda POLNUD mina kainekas. Üldse leppisime Triinuga kokku, et nüüd on meeste kord. Henka saab järgmine nädal ilmselt load tagasi, siis hakkab ise sõidutama. Tegime Triinuga väikse veintsi ja siidri... rääkisime veel vana-aasta plaanid üle. Siis mingi hetk tundus, et asi läks juba päris "lõbusaks" Keegi helistas ja kutsus linna... nii me siis juba enne keskööd sõitsime Tln-a suunas. Heh tegin Mihklile šokiterraapiat. A see ei ole blogiviisakas teema, mida arutada:D
Hommik oli raske. WAF-i ei jõudnud, pahapaha! Järgmine kord kindlalt (kuigi reedel on kurjad plaanid ja see võib tõotada halba laupäevahommikut).Taastasin energiavarud ja planeeritud tegevused said tehtud- kinnisvara messil käisime: Rahvast oli suht vähe, boxe oli ka vähe. Investeerimise kohapealt olid huvitavad välismaised pakkumised.. nt Bulgaarias miljonivaatega maja, merest 20 m kaugusel 700 000.- krooni eest. Pole paha investeering. Sest seal hinnad alles tõusevad. Äripäevast võib täpsemalt lugeda.
Kui mess, siis mess, nii et kv messilt läksime Digimessile. Viru keskusesse. See oli nats igavam, aga ühtlasi sai ka väike poodlusring tehtud. Otsisin "Väikest musta kleiti" igaks elujuhtumiks vajaminevat. Leidsin ka! Aga ei ostnud veel ära, sest tahtsin enne mujalt ka vaadata. Tihti on nii, et kui midagi otsid ja ära ostad, siis näed pärast kuskil mujal hoopis ilusamat. Seega üritasin targem olla ja enne maad uurida. Aga see kleit millegipärast kummitab mind siiani, nii , et peaks ikka minema ja selga poovima ning selle ära ostma. Homme on "ilupäev", vaatab siis ühtlasi selle asja ka üle.
Katule Gunnile saime ka soolaleivakingi ja tõttasimegi nende poole. Vanaema vein oli endiselt "rõõm" ja tuli "sisse" võtta. Aga normaalsuse piires! Kui Krissu minema sättis, võtsime ka kampa ja sõitsime linna, poolsunniviisiliselt Panoraami suunas. Mina muidgi lubasin seal 5 minutit olla, aga nii see läks, et venis "veits" pikemaks. Teepeal kohtasime ka Iffi, tegime ka temaga "väiksed plaanid" ja nii seadsimegi sammud Panoraami. Henrdik muudkui tassis neid Pisange lauda ja meie Triinuga muudkui hävitasime. Tuletasime oma lapsepõlve meelde kui üle nädala sai muudkui kontserditel käidud, "MonoFans" ei meeldinud meile juba siis. Me fännasime hoopis narkokuller Joel De Lunat ja Explode-i ja Black Velveti- 17-t. Meie tolleaegsest "elust" võiks tegelikult pika pika blogi kirjutada, vbl kunagi kirjutangi, aga mitte täna.
kolmapäev, 14. november 2007
Palmisaarele Sa, Palmisaarele Sa...
Ostsin kohvri ära. Arvasin, et seda läheb vaja peagi, esteks pidime pliksidega järjekordsele Rootsi šhoppingtuurile minema, aga tundub et see lükkub määramata ajaks edasi, loodab, et saab veel neid 5EUR-iseid kruiisikaarte. Aga ma ei ole kurb, et me ei lähe, sest esiteks on laupäeval Katu juures soolaleivaparty ja ma ei oleks üldse nii õnnelik, kui ma peaks pühapäeval k. pool 8 juba sadamas olema. Magamine sobib nagu paremini. Eriti, kui plaanis on "Rõõmud Sisse" võtta, Katu vanaema veini näol:P Teiseks tehti nv-ks üks lisapakkumine töövallas, päris hea summa olematu töö eest. Ja kolmandaks on aastavahetus nagunii kruiisikal:P A selle aastavahetuse kruiisiga oli meil tibuga see diil, et võtame selle hirmkalli kruiisi juhul, kui meil soojamaareis seetõttu ära ei jää. Parim aeg ja vaheldus tööst ja muust oleks, kui minna veeruari alguses, tegelikult sinnani ei ole üldse palju aega, sest dets.- jaan. lähevad ülikiirelt. Naljakas on mõelda, et tegelt alles oli aastavahetus ju?! Aastavahetuse plaanid tehtud, aeg jaanipäevale mõelda! Kusjuures jaanipäevaplaanid on ka tehtud juba -kindlalt Katu 25 ju!!! Seda oleme arutanud juba varem, ükskõik kui ahvatlev mõni teine pakkumine oleks. Olulisuse kohapealt ei kaalu miski seda üle:)
Rääkides reisimisest, siis minu meelest on ülioluline ikkagi puhkuse ajaks (või üldse mingiks ajaks) kuskile eemale saada. Puhkus ei ole puhkus, kui ikkagi samade mõtete ja pingete keskel olla. Inimene vajab siiski vaheldust! Kahju, et Tuneesiaga nii läks, oleks saanud nats suve ka pikendada...
BTW, kea huvitab, siis ESTONIAN AIR- il on sünnipäev ja kuni 20.11 saab soodsaid lennupileteid osta, mida on võimalik kuni veebruarini kasutada, enda jaoks ei leidnud ühtegi ahatlevat sihtkohata, aga siiski;)
Viimati külastatud netileheküljed on SEE ja SEE (kusjuures see on oma pakkumiste ja hindade poolest väga ok koht, tasub silm peal hoida!) Ja SEE ka! Ja veel SEE. SEE Ja SEE ka (=
Moto selleks puhuks siis: "Kui raha on ja huvi ka, siis miks mitte" (=
esmaspäev, 12. november 2007
laupäev, 10. november 2007
Reede&Laupäev
"Terve" kursus oli minujuures kohal, kokku 3 inimest, tegelikult oleks Liina ka tulnud, aga hiljem ja kuna õhtused/öised plaanid olid teised, siis hiljem oli juba muu. Nagu alati on hea Reelika Ja Katiga chillida, nii ka eile: Tegin salatit, mille me ära sõime ja marte ei lasknud sisse, kommid jäid endale jeejee:)
Pärast läksime Reelikaga ühise taksoga linna- tema oma kodu suunas, meie tibuga St Patricku suunas Kairi & Silvo ärasaatmispeole. Terve õhtu jookul tarbisin ainult ühte jooki, damn see oli nii hea:) Kui satute, siis võtke kindlasti "St Patrick`u special kokteili" nämma:D Jõin küll, aga selleks ajaks kui kojumineku aeg kätte jõudis, olin täiesti kaine, õigemini olin ka terve õhtu kaine, kuigi alkomeeter näidanuks promillilisi numbreid.
Pidu oli ok, rahvas oli ok. Pisike intsident oli arvete maksmisega, aga õnneks saime need asjad lahendatud. Thank God! A teenindajad on selles narva mnt Patrickus alles suht "rohelised". No ei ole normaalne kui teenindaja ei oska arvutada 100-45, selle asemel küsib, et "Palju ma teile tagasi pean andma?" Saades vastuseks "55" küsib, et palju see jook maksis... klient ütleb, et menüüs oli hind 45.-, seepeale teenidaja võtab arvuti ja toksib veelkord 100-45. Tore! Ja ühisele arvele, mis meil lauas lahti oli, oli lambist mingeid tooteid lisatud, rohkem kui 500.- eest!+ 1 lisaarve, mis oli juba varem makstud, aga toodi lauda nagu "maksmata arve" pähe. Ehk siis üle 1000.- krooni oleks nagu lambist pidanud juurde maksma. Aga nagu öeldud saime õnneks korda selle asja:)
Plaan oli õhtu Club Von Überblingenis lõpetada. Aga rahvas vajus laiali ja lõpuks läksime üldse Tõnise juurde ja tellisime 2 megasuurt pizzat, kell oli vist 4 öösel v midagi taolist:) Tere tervislikkus! Aga vahel võib ju;)
Hommikul oleks tahtnud kaua magada, aga esiteks panin kella helisema, et ma ikka õigel ajal WAF-i jõuaks (sinna ei jäta ma mingil juhul minemata- vähemasti olematu uni pole mingi põhjus minemata jätmiseks) Aga äratuskella polnud vajagi, ema helistas juba tund aega enne kella helisemist, et mulle olla kohtukutse saadetud, JÄLLE! Peale seda tundus magamajäämine mõttetu narrimisena, tund aega und ei päästa kedagi, nii siis ajasingi kargu alla ja vahtisin tv-d.
WAF-is ei tulnud lihtsad asjad üldse välja, häälele vist ei meeldinud nii lühike uni. Neutrali kõrged noodid ei tahnud üldse tulla ja muidu igast asendist sireenina kõlav overdrive kiskus vägisi Curbingu poole. See eest Bert kiitis mu Curbingut, pealegi lohutasin end sellega, et curbing ongi tegelikult kõige ilusam mode ja hea, et vähemalt seegi välja tuli:P Järgmine kord magan rohkem ja siis tulevad loodetavasti teised mode`id ka jälle ilusti.
Vähesest unest ja magamatusest hoolimata jõudsime siiski ka Euro Elite Champions Tour- ile. Maailmaklassi kõvemad tegijad olid kohal.
Osad olid ikka nii SUURED seal laval, et meie Ott tundus lausa pisikesena mõne teise kõrval. Istekohad olid head, kõige ees, või noh meie ees olid veel kohtunikud, a need ei lähe arvesse, nad on alati seal. Eniveiz kohad olid head, piletiostjad said ju alles alatest 4ndast reast pileteid osta...
Minu lemmik võitis, nr 10! Ott sai ka tegelikult väga hea koha- 6nda, selliste tegijate kõrval oli see hea tulemus. Eelmisel Innar Mardo memoriaalil ei saanud ta isegi finaali ja pidi leppima 10nda kohaga, aga täna 12 seast 6ndaks tulla on väga hea tulemus! Tubli!
Tegelt tunnen end juba üsna hästi neid kulturiste vaadates, esimest aastat kui käisin, siis hakkas süda läikima neid vaadates, üldse kohe ei meeldinud need libedikud siis, aga tänane oli teine tera, tipptase ikkagist! Olen käinud eestimeistrikatel vist mingi 2-3 aastat, aga need olid kökimöki tänase kõrval. Täna oli isegi äge! (uskumatud sõnad minu suust) Üks ülimegasuur mees tuli korra lavalt maha ja otse minu kõrvale, siis keerasin küll pea ära, natuke hirm hakkas lihtsalt, aga muidu oli okei:) A üldiselt nad näevad riietega normaalsemad välja:D
Banketile oleks tahtnud minna, need meeldivad mulle rohkem kui kulturistid. Seekord toimus asi Überblingeni VIP-is, aga njah üksi ma kah minema ei hakka ju. Roland otsutas jalkakuttide ja saunaka kasuks hoopis.
Aga PILTE eilsest ja tänasest, saab klikkides lingile.
Pärast läksime Reelikaga ühise taksoga linna- tema oma kodu suunas, meie tibuga St Patricku suunas Kairi & Silvo ärasaatmispeole. Terve õhtu jookul tarbisin ainult ühte jooki, damn see oli nii hea:) Kui satute, siis võtke kindlasti "St Patrick`u special kokteili" nämma:D Jõin küll, aga selleks ajaks kui kojumineku aeg kätte jõudis, olin täiesti kaine, õigemini olin ka terve õhtu kaine, kuigi alkomeeter näidanuks promillilisi numbreid.
Pidu oli ok, rahvas oli ok. Pisike intsident oli arvete maksmisega, aga õnneks saime need asjad lahendatud. Thank God! A teenindajad on selles narva mnt Patrickus alles suht "rohelised". No ei ole normaalne kui teenindaja ei oska arvutada 100-45, selle asemel küsib, et "Palju ma teile tagasi pean andma?" Saades vastuseks "55" küsib, et palju see jook maksis... klient ütleb, et menüüs oli hind 45.-, seepeale teenidaja võtab arvuti ja toksib veelkord 100-45. Tore! Ja ühisele arvele, mis meil lauas lahti oli, oli lambist mingeid tooteid lisatud, rohkem kui 500.- eest!+ 1 lisaarve, mis oli juba varem makstud, aga toodi lauda nagu "maksmata arve" pähe. Ehk siis üle 1000.- krooni oleks nagu lambist pidanud juurde maksma. Aga nagu öeldud saime õnneks korda selle asja:)
Plaan oli õhtu Club Von Überblingenis lõpetada. Aga rahvas vajus laiali ja lõpuks läksime üldse Tõnise juurde ja tellisime 2 megasuurt pizzat, kell oli vist 4 öösel v midagi taolist:) Tere tervislikkus! Aga vahel võib ju;)
Hommikul oleks tahtnud kaua magada, aga esiteks panin kella helisema, et ma ikka õigel ajal WAF-i jõuaks (sinna ei jäta ma mingil juhul minemata- vähemasti olematu uni pole mingi põhjus minemata jätmiseks) Aga äratuskella polnud vajagi, ema helistas juba tund aega enne kella helisemist, et mulle olla kohtukutse saadetud, JÄLLE! Peale seda tundus magamajäämine mõttetu narrimisena, tund aega und ei päästa kedagi, nii siis ajasingi kargu alla ja vahtisin tv-d.
WAF-is ei tulnud lihtsad asjad üldse välja, häälele vist ei meeldinud nii lühike uni. Neutrali kõrged noodid ei tahnud üldse tulla ja muidu igast asendist sireenina kõlav overdrive kiskus vägisi Curbingu poole. See eest Bert kiitis mu Curbingut, pealegi lohutasin end sellega, et curbing ongi tegelikult kõige ilusam mode ja hea, et vähemalt seegi välja tuli:P Järgmine kord magan rohkem ja siis tulevad loodetavasti teised mode`id ka jälle ilusti.
Vähesest unest ja magamatusest hoolimata jõudsime siiski ka Euro Elite Champions Tour- ile. Maailmaklassi kõvemad tegijad olid kohal.
Osad olid ikka nii SUURED seal laval, et meie Ott tundus lausa pisikesena mõne teise kõrval. Istekohad olid head, kõige ees, või noh meie ees olid veel kohtunikud, a need ei lähe arvesse, nad on alati seal. Eniveiz kohad olid head, piletiostjad said ju alles alatest 4ndast reast pileteid osta...
Minu lemmik võitis, nr 10! Ott sai ka tegelikult väga hea koha- 6nda, selliste tegijate kõrval oli see hea tulemus. Eelmisel Innar Mardo memoriaalil ei saanud ta isegi finaali ja pidi leppima 10nda kohaga, aga täna 12 seast 6ndaks tulla on väga hea tulemus! Tubli!
Tegelt tunnen end juba üsna hästi neid kulturiste vaadates, esimest aastat kui käisin, siis hakkas süda läikima neid vaadates, üldse kohe ei meeldinud need libedikud siis, aga tänane oli teine tera, tipptase ikkagist! Olen käinud eestimeistrikatel vist mingi 2-3 aastat, aga need olid kökimöki tänase kõrval. Täna oli isegi äge! (uskumatud sõnad minu suust) Üks ülimegasuur mees tuli korra lavalt maha ja otse minu kõrvale, siis keerasin küll pea ära, natuke hirm hakkas lihtsalt, aga muidu oli okei:) A üldiselt nad näevad riietega normaalsemad välja:D
Banketile oleks tahtnud minna, need meeldivad mulle rohkem kui kulturistid. Seekord toimus asi Überblingeni VIP-is, aga njah üksi ma kah minema ei hakka ju. Roland otsutas jalkakuttide ja saunaka kasuks hoopis.
Aga PILTE eilsest ja tänasest, saab klikkides lingile.
kolmapäev, 7. november 2007
Täna
Oli see päev, kus pidime Andrusega minema matustele, aga Andrus ei tahtnud Teda NII näha ja me ei läinudki. Kuigi canceldasin isegi osad tööplaanid ära, aga ma usun, et nad saavad sellest aru... Kusjuures Andrus läheb homme ka teisele matusele, tolle poisi, keda sünnipäevapeol pussitati. Täiesti lõpp kui rõve aeg.
Aga, et igapäevaste asjadega edasi minna ja mitte neile pahadele asjadele mõelda, käisime omale uut mööblit valimas- seda, mida vesipiibunurka tahan panna: selline korvmööbel- 2ne diivan+ 2 tugitooli ja laud, selline pehmete patjadega kaetud. Ja selle mööbli alla tahan kindlasti kahte lambanahka, sellist ilusat ja valget. Korvmööbli saame ilmselt reedeks juba kätte, iseasi, kas vanad asjad seks ajaks ära viidud saab- reedel tulevad ju tšikid külla ka, ei saa sellist segadust siin lubada, peab midagi välja mõtlema...
Käisime veel fitness.ee kontoris kutsete järel, vaatasime Oti võistlusvormi üle ja ajasime tiba juttu. Arnold kinkis veel mingi kujukese, mille ta kuskilt välislähetuselt oli meile ostnud: see pidavat paha energia eemale hoidma. Oleks vja küll, loodan ,et see siis toimib ka.. Aga kutsetest siis...Reedel ja laupäeval on nimelt jälle kulturismi ja fitnessi meistrikad, kus me oleme igakordsed külalised olnud- mitte, et mulle need ülisuurtes läikivates lihastes mehed meeldiks- vastupidi, aga lihtalt on nagu teatud kohustus kohal viibida ja vbl kui vaja siis aidata ka korraldusliku poolepealt üht teist teha. Reedel ma ei lähe, sest mainisin, et tšikid tulevad, a laupäeval pärast WAF-i ilmselt läheme. Loodan, et seekordsel banketil on mingi vinge esineja jälle...
Läksin täna ka Katule külla- nii ootmatult ja lihtsalt ilma igasuguse jutu ja planeeringuta. Olingi terve õhtu seal, lihtsalt nii hea on juttu puhuda ja tupsukest naermas näha. Positiivne energia kulub igas mõttes ära.
Näe ongi juba natukenegi parem:)
Aga, et igapäevaste asjadega edasi minna ja mitte neile pahadele asjadele mõelda, käisime omale uut mööblit valimas- seda, mida vesipiibunurka tahan panna: selline korvmööbel- 2ne diivan+ 2 tugitooli ja laud, selline pehmete patjadega kaetud. Ja selle mööbli alla tahan kindlasti kahte lambanahka, sellist ilusat ja valget. Korvmööbli saame ilmselt reedeks juba kätte, iseasi, kas vanad asjad seks ajaks ära viidud saab- reedel tulevad ju tšikid külla ka, ei saa sellist segadust siin lubada, peab midagi välja mõtlema...
Käisime veel fitness.ee kontoris kutsete järel, vaatasime Oti võistlusvormi üle ja ajasime tiba juttu. Arnold kinkis veel mingi kujukese, mille ta kuskilt välislähetuselt oli meile ostnud: see pidavat paha energia eemale hoidma. Oleks vja küll, loodan ,et see siis toimib ka.. Aga kutsetest siis...Reedel ja laupäeval on nimelt jälle kulturismi ja fitnessi meistrikad, kus me oleme igakordsed külalised olnud- mitte, et mulle need ülisuurtes läikivates lihastes mehed meeldiks- vastupidi, aga lihtalt on nagu teatud kohustus kohal viibida ja vbl kui vaja siis aidata ka korraldusliku poolepealt üht teist teha. Reedel ma ei lähe, sest mainisin, et tšikid tulevad, a laupäeval pärast WAF-i ilmselt läheme. Loodan, et seekordsel banketil on mingi vinge esineja jälle...
Läksin täna ka Katule külla- nii ootmatult ja lihtsalt ilma igasuguse jutu ja planeeringuta. Olingi terve õhtu seal, lihtsalt nii hea on juttu puhuda ja tupsukest naermas näha. Positiivne energia kulub igas mõttes ära.
Näe ongi juba natukenegi parem:)
pühapäev, 4. november 2007
laupäev, 3. november 2007
Bryan Ferry
Jah oskan nüüd tema nime õigesti kirjutada. Hoolimata igasugustest jamadest ja juhtumistest otsustasin siiski kontserdile minna, kuigi paar tundi enne kontserti juhtus järjekordne "pauk", millest ma absoluutselt ei kirjuta, ega räägi... viimased päevad on kohutavad olnud- pehmelt öeldes. Aga, et mõtteid sellest kõigest eemale saada läksime siiski kontserdile...
Kohale oli kogunenud intelligentne kontingent- soliidses keskeas inimesed (keskmiselt ma arvan ,et 35+) Kuskil ei olnud ühtegi räuskavat, trügivat, mölisevat (võid ise täiendada rida) inimest. See oli hästi positiivne:) Palju oli ka tuntud tegelasi.
Artist ise oli minu jaoks täiesti tundmatu kuju- pole lihtsalt nö "minu aja staar" Terve kontserdi jooksul (1,5h) kostunud lugudest olid mulle tuttavad 2 lugu ja neist kahest 1 oli veel cover (Bob Dylani lugu "Knockin on heavens door") A noh terve Ferry selleaastane tuur ongi pühendatud Dylanile. Tuur kannab nimetustki "Dylanesque European Tour" Ühesõnaga ega ma suurt midagi sellest mehest ei teadnudki.
Laval oli kokku 11 muusikut, kes vaheldumisi mängisid, laulsid, soleerisid ja särasid. Millegipärast oli neil 3 kitarristi (arvestamata bassisti, temaga kokku 4 kitarristi siis) ja 3 klaverilist: 1 tiibklaver ja 2 süntesaatorilist, lisks mängis 1 sündimängijatest veel kõiksugu puhkpille- enamasti saksofonilisi ja teine sündimängija mängis vahepeal viiulit, tausta laulisid kaks mustnahalist kurvilist neidu. Nad olid niiii tüüpilised taustalaujad nagu telekat mõnest filmist nähtud. Kusjuures neid taustalauljaid oleks palju rohkemgi kuulata tahtnud kui Ferryt ennast- nad olid lihtsalt niivõrd andekad, eriti soleerides. Mu kontserdikuulmine koosnes WAF- ist saadud teadmiste analüütilises rakendamises, et kes laulab parasjagu Curbingut, Beltingut, Overdrive- i või millist mode- i üldse. Päris huvitav oli!
Stiililt laulis Ferry vanakooli romantilist rokki, ma ei tea, kuidas ta ennast ise liigitab või kuidas teda kriitikud liigitavad, see tundus konkreetselt mulle lihtsalt nii.
Hästi naljakas oli see, et kui ta mängis mingit populaarsemat lugu (me jaoks suht suvalist, sest pole loominguga kursis), siis käis publiku huglas huilgamine ja plaksutamine ja peale kolmandat populaarset lugu jooskis rahvas alla lava ette nö nagu pubekate kontserdil- infoks siis niipalju, et asi toimus Linnahallis ja muidu rahvas istus lihtsalt oma kohtadel. Aga, et tegu oli vanema generatsiooniga, oli vaatepilt armsalt koomiline:) Ilmselt tuli neile noorspõlv meelde või midagi:)
Kuigi ma pärast 1 h ja 15 minutit mõtlesin vaid sellele, et tahaks ära minna, oli tegu suht hea kontserdiga- lihtsalt kõigi nende jamade tõttu oli hull väsimus peal. Peale üht lugu otsustasimegi jalga lasta, aga tuli välja, et see oligi viimane, nats kummaliselt lõppes, üldiselt oli hea:)
neljapäev, 1. november 2007
ei saa olla nii...
Ma ei taha sellest kirjutada üldse tegelikult. See on liiga karm... Aga see ei muuda enam midagi. Ma vaatan TA pilti. "Missy Higgins-i- Warm Whispres" mängib repeati peal. Pisarad voolavad hääletult ja iseenesest mööda põski. TA on ju niii ilus, või peaksin ütlema OLI? Ma ei usu seda, et teda enam ei ole. TA sai nädal aega tagasi 20, täna teda enam ei ole, sest ta ise ei tahtnud enam. Julm. Film jookseb silme ees, lühike küll, kuid siiski oma rolliga. Ma ei usu seda tegelikult. EI.
MIKS?
Hoidke oma lähedasi ja üksteist! Sest elu on nii kuradima ettearvamatu. Mõttekoht:
MIKS?
Hoidke oma lähedasi ja üksteist! Sest elu on nii kuradima ettearvamatu. Mõttekoht:
Kiss the rain
Töölt on 5,5 vaba päeva. Poolik päev tuleb sellest, et eile olin tööl vaid pool päeva. Järgmine tööpäev on alles teisipäeval. Ja üldse olen järgmisel nädlal tööl vaid 2 päeva ja tibul tuleb puhkus, Wippiii! A pean mainima, et see kella keeramise värk mulle küll ei istu, eriti mõttetu on see, et kell 5 hommikul on uni läinud, tee mida tahad. Kuus, veerand seitse ok tõusta, aga kuna vana režiim on sees, siis olengi juba 5, või veerand kuus üleval. Ja see ka, et nii vara läheb pimedaks. Vastik.
Täna ja homme on mul koolipäevad. Tänane möödus küll megakiirelt ja kuna homne koolitus tõotab huvitav tulla, siis peaks see veel kiiremini minema. Pärast kooli pean homme veel piletitele järgi minema, mis ma MTV-st võitsin, sest homme juba ongi Bryan Ferri kontsert. Kusjuures piletite saamisest niipalju: et ma ei ole mingi tarbimismängude mängija ega midagi, aga vedelesin mingi päev voodis, tv-st midagi vaadata ei olnud, klõpsisin kanaleid suvaliselt edasi-tagasi ja jäi mtv-le pidama, ise surfasin samal ajal läpakaga netis, kui saates küsiti mingi "Noorkuu" teemaline küsimus ja auhinnaks olid piletid nende tuurile. Olin just päev varem selle tuuri vastu huvi tundnud ja välja otsinud, millal see tlns toimub ja otsustasin niisama proovida ja kuna vastuse otsisin nagunii netist, siis vastasin ka teisele küsimusele, mis mtv lehel ülal oli (kusjuures kui olin netilehel need lahtrid ära täitnud ja vastused ära saatnud, lugesin sealt samast et "neid lahtreid pole mõtet täita, saatke vastus SMS nr blääblä...") A siis lõin käega. Ja dadaa järgmisel päeval helistati, et just mina võitsin 2 piletit Bryan Ferri konsale. Äge! Vanakooli romantik, muidu ma sellist meest tõenäoliselt kuulama ei läheks.
A eile vaatasin mingit dokumentaali 0 suurusest ja dieeditamisest (mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ,aga...) Kes juhtus nägema siis... Sel naisel, kellest peamiselt jutt käis, oli niiii vaffa soeng, et olin juba peaaegu sealmaal, et oleks oma pikad juuksed maha lõiganud... aga juuksuril polnud täna vabu aegu ja homme pidi see hoopiski millegipärast kinni olema. Ilmselt nädalavahetusega aga läheb see tuhin juba üle. Tavaliset mul ongi nii, et kui mingi mõte tuleb, siis kohe siuh-säuh teen ära ja siis hiljem hakkan mõtlema, et kas seda üldse vaja oli ja nii... Aga vaatab, esmaspäev on ju ka vaba ja kui siis veel see soeng mind kummitab, lähen ja teen asja ära! (Leidsin netist mingi põneva koha ka, kus saab testida erinevaid soenguid, meike jms.. Päris "seda õiget" sonksi ei leidnud, aga nats niisama testimist andis SELLISE tulemuse: põnev programm soenguvalikuks tegelt ju ;) Testige!
Täna ja homme on mul koolipäevad. Tänane möödus küll megakiirelt ja kuna homne koolitus tõotab huvitav tulla, siis peaks see veel kiiremini minema. Pärast kooli pean homme veel piletitele järgi minema, mis ma MTV-st võitsin, sest homme juba ongi Bryan Ferri kontsert. Kusjuures piletite saamisest niipalju: et ma ei ole mingi tarbimismängude mängija ega midagi, aga vedelesin mingi päev voodis, tv-st midagi vaadata ei olnud, klõpsisin kanaleid suvaliselt edasi-tagasi ja jäi mtv-le pidama, ise surfasin samal ajal läpakaga netis, kui saates küsiti mingi "Noorkuu" teemaline küsimus ja auhinnaks olid piletid nende tuurile. Olin just päev varem selle tuuri vastu huvi tundnud ja välja otsinud, millal see tlns toimub ja otsustasin niisama proovida ja kuna vastuse otsisin nagunii netist, siis vastasin ka teisele küsimusele, mis mtv lehel ülal oli (kusjuures kui olin netilehel need lahtrid ära täitnud ja vastused ära saatnud, lugesin sealt samast et "neid lahtreid pole mõtet täita, saatke vastus SMS nr blääblä...") A siis lõin käega. Ja dadaa järgmisel päeval helistati, et just mina võitsin 2 piletit Bryan Ferri konsale. Äge! Vanakooli romantik, muidu ma sellist meest tõenäoliselt kuulama ei läheks.
A eile vaatasin mingit dokumentaali 0 suurusest ja dieeditamisest (mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ,aga...) Kes juhtus nägema siis... Sel naisel, kellest peamiselt jutt käis, oli niiii vaffa soeng, et olin juba peaaegu sealmaal, et oleks oma pikad juuksed maha lõiganud... aga juuksuril polnud täna vabu aegu ja homme pidi see hoopiski millegipärast kinni olema. Ilmselt nädalavahetusega aga läheb see tuhin juba üle. Tavaliset mul ongi nii, et kui mingi mõte tuleb, siis kohe siuh-säuh teen ära ja siis hiljem hakkan mõtlema, et kas seda üldse vaja oli ja nii... Aga vaatab, esmaspäev on ju ka vaba ja kui siis veel see soeng mind kummitab, lähen ja teen asja ära! (Leidsin netist mingi põneva koha ka, kus saab testida erinevaid soenguid, meike jms.. Päris "seda õiget" sonksi ei leidnud, aga nats niisama testimist andis SELLISE tulemuse: põnev programm soenguvalikuks tegelt ju ;) Testige!
Tellimine:
Postitused (Atom)