OJESS

Möödas on üks väga töine nädal. Hommikud on viimasel nädalal alanud juba kella 6st. Et ühildada tööd ja hobi, tuli leida kompromisse. Varahommikul tööle, poolest päevast Linnahalli proovikasse, hilisõhtul koju. Ja nii juba poolteist nädalat. Kui aus olla, siis pole korralikult väljapuhata saanudki. Aga mis sellest! Positiivsed emotsioonid kaaluvad üles kõik muu ja mulle isegi meeldivad sellised piinliku täpsusega planeeritud päevad. Ja mis põhiline, saab koos olla üdini positiivsete inimestega.

Nädala kulminatsioon oli muidugi muusikal OJESS (Omaette jõululugu ehk suur segadus). Hästi mõnus kogemus, teinekordki! Tegime tükki 5x päevas ja pmst iga kord oli täiesti erinev. Järjest lisandusid uued "killud", mida polnud teksti sisse kirjutatud. Aga mis olid justkui rusikas silmaauku ja täpselt omal kohal. Lahe oli! Ainuke tüütu asi oli passimine erinevate etenduste vahel. Iga etenduse vahel oli u tund tühja ootamist, aga käisime vahepeal kohvitamas ja söömas, aeg möödus silmapilkselt.
Etendused õnnestusid kenasti. Ise ma pabistasin tegelikult kõige enam ühe ebapedagoogilise stseeni pärast, kus lapsed tarbivad joovastavaid jooke ja peavad pidu. Aga noh, ma loodan, et loo moraali mõisteti. Ja tegelikult on ka muinasjuttudes läbi aegade alkoholist ja selle tarbimisest räägitud.

Visuaalne pool:

ülevaade nv-st

Sel nädalavahetusel sai tehtud-nähtud nii mõndagi:
Esiteks reedest päeva kroonis kauaoodatud Tanel Padar&The Suni uue plaadi esitlus. Kuldsed käepaelad ootasid juba poolteist kuud kapinurgal. Kontsert toimus kultuurikatlas, ma polnud seal varem käinud, aga teadsin, et see koht on midagi sarnast Polymerile. Natuke kultuurišokk oli, aga heas mõttes. Koht oli chill, kuigi nõukaaegne, aga antud ürituse jaoks ideaalselt sobiv.
Kontserdi korraldamisega oli kõvasti vaeva nähtud. Pole varem Taneli kontsertidel sellist lavashowd ja tulevärki näinud. Korraks tekkis isegi kõhklus, kas kultuurikatla seinad pärast iga 5m tagant paigutatud tulelaengute süütamist ka veel püsti jäävad:) Õnneks jäid.
Aga kontsert oli mega. Bänd tuli lavale ja hakkas mängima ja ülevalt rõdult, mis paiknes otse lava vastas, hakkas rambivalguses laulma herr Padar. Ühel hetkel hüppas üle rõduserva ja liugles stiilselt trampliini abil lavalaudadele.
Kontsert nagu öeldud oli hea, kuigi lood ei ole veel nii südamelähedasks saanud, kui ta teised tuntud lood, lihtsalt uusi on veel liiga vähe kuuldud. Aga stiililiselt tundus pisut nagu karmim, Valm keevitas ka hullult. Mu üks lemmikkohti oli see, kui Valm ja Padar mängisid kahehäälse soolo ,tundus nagu oleks impro olnud, aga pead ei anna vbl oli lihtsalt nii hästi väljamängitud... Teine lemmik osa shõust oli see, kui laul käis mingist hõljumisest ja ühtäkki rahva kohal hakkas valgusvihkudes tiirlema/hõljuma üks imeilus õhuakrobaat. Rahvas ahhetas ja üritas pilte teha, minul see igatahes ei õnnestunud, ei jõudud fotokarežiime nii kärmelt vahetada ja "ilusat" pilti ei saanudki.
Aga showsse jagus tulemöllu, karme kitarrisounde ja ilusat mitmehäälsust. Bäkki laulsid Rolf Roosalu ja Marvi Vallaste.













Peale kontserti sõitsime, Heleni,Ergo, Kaddi ja tema töökaslasega Angelisse. Ja õhtust sai peatselt öö. Üsna märkamatult kusjuures, sest lõbus oli ja nalja sai ka. Võtsime seltsilisteks loomulikult mu lemmikmojitod linnas- Angeli maasikamojito, lihtsalt parim!!!! Ja testisime veel mingeid kokteile, aga need polnud pooltki nii head.

Laupäev algas poliitilises meeleolus Reforminoortega Teeviidal, arenes edasi Vinoteegis (srry, minu jaoks on see ikka vinoteek, mitte pikk ja lohisev.. Wine House Lounge Tervisex.. or smth) ja kulmineerus Urban House-is, hip-hop peol. Teeviit läks hästi. Eesmärk sai ülatatud ei rohkem ega vähem kui kahekordselt. Ehk siis liitus 200 uut ja aktiivset noort.

Kuigi oli juba üsna öö, siis ei jäi meile diskotamisest ja hip-hoppamisest väheseks ja liikusime Tokkoga Angelisse, Angeli sünnipäevapeole. jessus, nii pikka järjekorda Angeli uksetaga pole varem näinud, õnneks kutsega sai ilma sabas seismata kohe sisse. Pidu oli Moulin Rouge-i stiilis. Klubi ja kohvik olid paksult paksult rahvast täis. Letitaga olid võimatult pikad järjekorrad. Mina muidugi seisin vapralt sabalõppu, kõik muidugi maasikalemmiku nimel. Aga ei tulnudki oodata, sest teenindaja pöördus koheselt minu poole ja õigepea sain juba klaase kokku lüüa.
Tuttavaid oli palju, kuulsusi oli palju, põhikontingenti oli palju ja neid, kes stiilist kinni pidasid oli samuti väga palju. Pidu=meeldis.

Pühapäev on PUHKEPÄEV. Ammu pole saanud ilma kohustusteta pühapäeval vedeleda. Viimastel aegadel oleme uue bändiga (nime veel ei ole) just pühapäeviti proove teinud ja see ei ole andnud võimalust niisama vabalt kodus vedeleda. Aga kui võimalus avaneb, siis see on meeletult hea tunne! Kodused protseduurid enese heaks ja aeg vaid iseenda ja oma kaaslase jaoks. Tänast kodust päeva oleme 100%liselt nautinud.

Aga see aeg on üürike, sest nädal veel ja siis läheb hullumajaks! Täna avastasin SELLE Pmst ma teadsin, et meil on muusikal 2x päevas, aga ÜLLATUS ÜLLATUS. Hoopis 5x päevas! Saab vahva olema. Õpitud on umbes täpselt 2 lugu, aega on täpselt 2 nädalat. Bert teatas, et õige pea hallitame Linnahalli prooviruumis ööl ja päeval, ilma söömata ja magamata. Nii, et viimane võimalus nautida kodusoojust! Kasutan võimalust;)

Rõõmu ja teguderohkust teilegi!

Ilusad asjad

Hea on näha enda ümber ilu ja õnnelikke inimesi. Sel nädalavahetusel olime tunnistajaks siirale armastusele ja õrnusele, abiellusid Jüri ja Lemme Getter. Hästi meeldivad pulmad olid, nagu muinasjutus. Pruutpaar ise oli ka üle mõistuse kena.

Rahvast oli üle saja. Pulmarong oli lõputu. Tuledevilkudes liikusime läbi linna Viimsisse. Ööpimeduses oli pulmarong veel lummavam kui muidu, sest tuledesära ja kerge vihm lisasid salapära ja romantikat.

Pulmagraafik oli tihe, aga mitte tüütavalt täis bookitud. Kõik tegevused olid huvitavad ja kõik sõnavõtud/tänusõnad siiralt südamlikud.

Lausa pisara võttis silma, kui Jüri oma lumivalges ülikonnas kitarri haaras ja Lemmele üllatuseks ühe loo laulis. Muniasjutuliselt kaunis.
Tõnis ütles hästi-Sellisele üritusele tuleb tulla ilma naiseta, muidu hakkab ka veel tahtma. Ja osasid tahtmisi on suhteliselt võimatu täita. Tal oli õigus:) Nii ilus oli kõik.

Natuke oli uhke tunne ka, et sai oma energiat nende tutvumisse ja kosjatamisesse pandud. Ja näe, kandis vilja see värk! See on hea tunne. Ma tean, et nad on super paar ja üksteise jaoks loodud. Ja hea on olla ilusate ja õnnelike inimeste keskel.

Jüri ja Lemme Bogatkinile palju õnne, algava kooselu puhul!

Ülejäänud pilte näeb SIIT