Uurime mõnda aega juba võimalusi välismaal õppimise kohta. Võimalik, et sügisest tallame juba mõne teise maa mulda, aga eks see paistab alles siis, kui asi käes on. Muidugi prioriteet oleks õppimine, kuid ei ole välistatud ka lihtsalt töötamine keelepraktika mõttes ning alles siis õppimaasumine. Aga ma ei usu seda enne, kui asi reaalselt nii ongi. Aga käisin siis õppeosakonnas maad uurimas, kas ehk meie koolil mingeid sõprussidemeid mõne välisriigi kooliga (tean ,et Erasmusega nt tehakse diile juba mõnda aega) ja hops pakuti võimalust võtta nüüd kolmanda kursuse viimane semester Turu ülikoolis, pealegi lubati katta kõik kulutused ning lisaks õppimise eest veel raha ka peale maksta. See oli suht ootamatu pakkumine ja ei osanud kuidagi reageerida sellele. Aga ma ei ole valmis veel minema, kõrgkool on plaanis ikka siin ära lõpetada. Ma ei kujuta end ette kuskil Soomes uurmustööd tegemas ja lõputööd kaitsmas. Õigemini ei kujuta end ette isegi siin seda tegemas, sest lihtsalt midagi pole tehtud veel.. ja ei tea kust alustada :S (Algusest?)
Siis üks teine asi. Eile Marilyn tegi mulle superluks tööpakkumise. Selle üle pean natuke veel aru pidama ja graafikut planeerima, aga olen valmis kompromisse tegema. Muidugi parema elu nimel, eks :P Uuest semestrist peaks rohkem vaba aega kah olema, jäänud on vaid 4 loengut, millest ühte ma tegelikult ei peakski võtma, sest vaba ja valikainete AP-d on nagunii juba lõhki, aga kuna asi on huvitav ja mööda külgi maha ei jookse, siis otsustasin selle aine samuti läbida.
Appi, eripedagoogika on ikka nii paljunõudev aine. Ainuke eksam sel sessioonil, aga materjal on nii suur, et ületab kõikide eksamite mahud mitmekordselt. Kohati on selline tunne, et ei õpigi pedagoogikat, vaid arstiteadust. Aga kõik on samas seisus ja kurta pole midagi, vaid õppida...õppida ....õppida! Aga tahaks ikka kõike muud teha kui õppida. Muidugi ei suutnud ma täna rohkem keskenduda, kui vaid eksamiküsimused vastatud... Mustamäel jalutamine ja chattimine oli palju mõnusam tegevus ja punased põsed saime pealekauba (.. ja +2p kaalujälgijatele ka:P) Ega viimasel ajal end jalutamast pole küll leidnud (kui just autost hops välja ja prismas kõndimist jalutamiseks ei saa nimetada). Häbi häbi mulle! Auto on nuhtlus! Selles suhtes küll... ja siis on veel imestamist, et kust need lisakilod tulevad. Just siit! Oh jah.. Ja mõelda, mis nädalavahetus toob- söögiorgjad nagu meil siin eestastel jõuludel kombeks ongi. Ei saa ju öelda ka, et sorry emps ma see aasta ei tule.. Tulen ikka, aga seekord oma söögiga. Tahaks näha, et jõuludega siin mingid +kilod peaks tulema (ptüi, ptüi, ptüi üle vasaku õla) Ah ja täitsa imelik on mõelda, et järgmisest nädalast hakkame juba jaanipäeva ootama. Kalender käib ju jaanipäevast jõuludeni ja jõuludest jaanipäevani.. Alles oli jaanipäev. Peatage maailm!
Jaanuari esimestel päevadel sõidame Rolandiga kauaoodatud tripile, pole seda kellelegi välja reklaaminud, aga nüüd on meil ajad täpselt nii paigas. Nädalake sooja päikese all on garanteeritud.. ajee, midagi positiivset siia külma argipäeva, loodetavast saab ka aja korraks maha võtta ja elada ainult tänases päevas ja unustada tulevik ja tegemata, kuid tegemist vajavad asjad.
Teile soovin rahulikku jõulu! (minu jõulud mööduvad eripedagoogika seltsis. Ei tea, kas jõulusalmiks valin tüflopedagoogika või surdopedagoogika iseärasused? )
Olge mõnusad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar