//....///
Seljataga on õhtune Filmi & veiniõhtu Kerdo juures. Kusjuures nii ideaalne oli, et filmi me ei näinud ja veini ka ei joonud. Nagu ikka, jõusdime plaanitust tunduvalt hiljem kohale. OK. See eest vaatasime suviseid telefonivideoid ja saime hea kõhutäie naerda. Mõned episoodid meie huumorikategooriast olid ülihead.
Kui hakkasime K.-ga tagasi Lasnamäele tulema, avastasime, et kõik teed viivad Statoili. Noh, jah.. eks peale kütuse võtmise oleks muud asja ka olnud...
K:"Tere, palun tehke uks lahti tahaks wc-sse, k i i r e s t i!"
Statoilitädi: "EI SAA!"
K: "No päriselt ma ei tee nalja, palun!"
Statoilitädi: "Ma ütlesin , et EI SAA ja kõik" (ja pööritas silmi)
K: "No KRT mida ma teen siis, lasen siia samasse nurka v?"
Statoilitädi:"Mul ükskõik!!" ( ja viskas upsakalt pea kuklasse)
K: "No davai! ja lasengi! Mind ka siis ei huvita! (...ja paar meetrit Statoili luugist, suutis K. ennast mitu kilo kergemaks tühjendada)
Hakkasime minema sõitma, kui K. järsku plahvatas "EI, me peame selle mutile tagasi tegema! Keera ruttu tagasi"
Selles suhtes, et ega ühtegi geniaalset mõtet öösel küll ei suutnud genereerida, AGA...
K: "Tere! Palun üks hamburger! JA palun pange kõiki kastmeid!"
Statoilitädi: "Seda musta soovite ka, chilli oma?!"
K: "Jaa, kõiki, ma ju ütlesin! Ja muide, siin seina ääres oli päris h e a kus*a!"
tädi toimetab, möllab...
K. vaatab minu suunas, näitab mulle "YESS-i" ja naeratab muigavalt. Saan aru, et kõik läheb plaaipäraselt, aimamata, mis see on mängin lihtsalt kaasa...
K: "Vabandust, TÄDI?!!! Võtaks ühe rummikoogi ja jäätee ka! Ja ma MAKSAN need eraldi, maksan selle rummikoogi ja jäätee ära ja viin autosse tüdrukule!"
.. .ja ta tuli:
"Davai Vips, anna nüüüd gaaasi! Söögu ise oma chilliburgerit kõikide kastmetega!"
//...///
teisipäev, 23. november 2010
laupäev, 16. oktoober 2010
Siis kui ma MIDAGI päriselt ka tahan:
ÖÖ/ hommik:
Taksot tellida oli võimatu juba mitmel põhjusel, esiteks oli nii külm, et telefoni taskust väljavõtmine nõudis eneseületamist ja suuri jõupingutusi, teiseks öeldi IGAST taskofirmast, et neil vaba autot pole. Fine!
Rasmus tellis taksot, mina abistavalt vingusin: "Ütle neile edasi, et 3 minutiga olgu siin! Kauem ma ei oota!" takso oli liinil tükk aega. "Ütlesid ikka, et 3 minutiga peavad tulema? ja Ütle seda, ka, et 3st minutist 2 on juba möödas! JA alla MERSU, ma ei hakka üldse rääkimagi!" Rasmus vaatas juba sellise pilguga, et jou t a h a d taksot või hakkad KOHE jala minema?!
Ja kui taksotädi lõpuks uuesti kontakteerus, siis oli tulemus selline:
1 minutiga oli minu juures uhiuus must Mercedes nr xxx xxx, ilma tunnusteta rendiauto. Ulme.
Taksot tellida oli võimatu juba mitmel põhjusel, esiteks oli nii külm, et telefoni taskust väljavõtmine nõudis eneseületamist ja suuri jõupingutusi, teiseks öeldi IGAST taskofirmast, et neil vaba autot pole. Fine!
Rasmus tellis taksot, mina abistavalt vingusin: "Ütle neile edasi, et 3 minutiga olgu siin! Kauem ma ei oota!" takso oli liinil tükk aega. "Ütlesid ikka, et 3 minutiga peavad tulema? ja Ütle seda, ka, et 3st minutist 2 on juba möödas! JA alla MERSU, ma ei hakka üldse rääkimagi!" Rasmus vaatas juba sellise pilguga, et jou t a h a d taksot või hakkad KOHE jala minema?!
Ja kui taksotädi lõpuks uuesti kontakteerus, siis oli tulemus selline:
1 minutiga oli minu juures uhiuus must Mercedes nr xxx xxx, ilma tunnusteta rendiauto. Ulme.
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Misss toimuuu:b
Vahepeal on palju asju toimunud: Millegipärast olen ennnast korduvalt leidnud Tapperist?! Samas jõudsime 3. korda selle aasta jooksul Pranglile, kus oli jälle ülitore! Tudengite öölaulupeol käisin ning samuti toimus tudengipäevade raames üks BändCämpJäm.
Lisaks kõigele muule kutsuti mind ka "Aasta õpetaja" piirkondlikule vastuvõtule.
Viimane sündmus oli Rock Cafes, Rolandi sünnipäev.
Millegipärast mulle tundus, et üritus oli "pisut" kehvasti korraldatud, ehk siis kivi meie enda kapsaaeda aga olgem ausad, mulle meeldib teha vigu ja nendest õppida, seega pead norgu küll ei lase! Mis siis valesti läks? Ma arvan, et bände oli pisut liiga palju ja kõik ei sobinud sinna teemasse. No offence, sõbrad:)Samuti oli vigane "Listisüsteem", ma ei saanud lõpuks ise ka aru kuhu listi ma kuulun ja palju maksma pean. Juba iseenesest FB-s oli sama teema kohta eee 9 Eventi? See ütleb juba nii mõndagi.
Kui üritusteteemast kõrvale minna, siis muud elu nagu polegi. Töö ja üritused, üritused ja töö. Isegi "kodubaari" laulma pole jõudnud ja tundub, et lähiajal selleks võimalust ei paista. Ainuke vaba päev on reedel, aga siis lubasin ennast haridusteemalisele arengukava arendusprojekti ümarlauale. Vaikselt kahetsen seda otsust, sest poliitika ei ole minu ala ja vabast päevast tunnen ka puudust.
Ja 2 päeva tagasi käivitus minu enda jaoks projekt "7 päeva olen (H)ea" St. hoian madalat profiili, lollusi ei tee, ei vaidle, aitan inimesi ja olen muidu selline "tavaline".
1. päev palus Allar suht ööhakul, et kas ma saaks talle süüa & kohvi viia. Muidugi sain, kuigi pidin 6st ärkama & jutud.
2. päeva positiivse poolepealt suutsin oma "pahesid" eirata ja olin lihtsalt kodune
ainult 2 päeva on möödas ja tundub, et igavaks läheb see elu sellise "madalaprofiilsena" Ma olen harjunud, et midagi ikka juhtub ja ootamatused ja rumalused ja... aga ma pean need ülejäänud 5 päeva ka vastu:)
//5 days to GO...//
Lisaks kõigele muule kutsuti mind ka "Aasta õpetaja" piirkondlikule vastuvõtule.
Viimane sündmus oli Rock Cafes, Rolandi sünnipäev.
Millegipärast mulle tundus, et üritus oli "pisut" kehvasti korraldatud, ehk siis kivi meie enda kapsaaeda aga olgem ausad, mulle meeldib teha vigu ja nendest õppida, seega pead norgu küll ei lase! Mis siis valesti läks? Ma arvan, et bände oli pisut liiga palju ja kõik ei sobinud sinna teemasse. No offence, sõbrad:)Samuti oli vigane "Listisüsteem", ma ei saanud lõpuks ise ka aru kuhu listi ma kuulun ja palju maksma pean. Juba iseenesest FB-s oli sama teema kohta eee 9 Eventi? See ütleb juba nii mõndagi.
Kui üritusteteemast kõrvale minna, siis muud elu nagu polegi. Töö ja üritused, üritused ja töö. Isegi "kodubaari" laulma pole jõudnud ja tundub, et lähiajal selleks võimalust ei paista. Ainuke vaba päev on reedel, aga siis lubasin ennast haridusteemalisele arengukava arendusprojekti ümarlauale. Vaikselt kahetsen seda otsust, sest poliitika ei ole minu ala ja vabast päevast tunnen ka puudust.
Ja 2 päeva tagasi käivitus minu enda jaoks projekt "7 päeva olen (H)ea" St. hoian madalat profiili, lollusi ei tee, ei vaidle, aitan inimesi ja olen muidu selline "tavaline".
1. päev palus Allar suht ööhakul, et kas ma saaks talle süüa & kohvi viia. Muidugi sain, kuigi pidin 6st ärkama & jutud.
2. päeva positiivse poolepealt suutsin oma "pahesid" eirata ja olin lihtsalt kodune
ainult 2 päeva on möödas ja tundub, et igavaks läheb see elu sellise "madalaprofiilsena" Ma olen harjunud, et midagi ikka juhtub ja ootamatused ja rumalused ja... aga ma pean need ülejäänud 5 päeva ka vastu:)
//5 days to GO...//
esmaspäev, 13. september 2010
Everybody Goes to Hollywood
Laupäeval vegeteerisin poolhaigena terve päeva kodus. Põhimõtteliselt magasin oma elust terve pika päeva maha. Õhtuks tuli inimese tunne pisut tagasi ja otsustasin minna valveapteeki rohtusid tooma.
Juba Lasnamäel oli rahvast nagu murdu. Bussipeatused ülerahvastatud jne. Linnas oli vabsee võimatu. SEB sügisjooksu tõttu olid nagunii pooled parkimiskohad kasutuskõlbmatuks märgistatud ja ülejäänud kohad risti-rästi täispargitud. ÕNNEKS oli vanajumal minu vastu armuline ja peale pooletunnist otsimist sõitis, otse mu nina alt üks auto minema ja sain auto pargitud. No tavapärasemast ikka palju kaugemale (Plaza juurde), kuid siiski- parem kui mittemidagi.
Muidugi ma ei läinud otse Tõnismäele, vaid enne oli ju vaja esiteks O`Malley`sest läbi käia, teiseks...ee teiseni ma ei jõudnudki.
O`Mall oli ka täiesti ülerahvastatud. Täiesti mitte minu jaoks, sest ma ei kannata sellist hõõrumist ja turnimist, see on niigi väike koht. EI.
Õnneks õues olid Ike ja Ints ning otsustasime Otsakooli hoovi minna ja pisut eilset päeva kritiseerida, ehk siis EBS Welcome Partyt CatHouse`s, kus kogu meie põhiline punt üles astus...
Mingi hetk tulid sinna veel mõned inimesed ja otsustasime Hollywoodi (15. sünnipäevale) minna, Otti kuulama. Mina ja Hollywoodi?! Absurdne. Ma olen suutnud seda kohta aastaid vältida ja IGA kord (3 korda vist olengi seal käinud) olen endale lubanud, et ENAM ma siia tagasi EI TULE.
A noh, ikka läksime... Sellised nagu me kõik olime- nahktagides, lõhkistes teksades ja sellised ebadiskoinimesed. Teised olid soengutes, kontsakingades ja hullult ülesmukitud. A meil oli tore. Vahtisime VIP-is, nägime palju tuttavaid ja peale Otti kontserti lasin Siimul ja Kasparil ennast Plaza juurde saata, et koju minna.
Kell oli 4 öösel.
Nii palju siis rohtudest ja valveapteegist. Vahel on teistsugust ravi tarvis:P
PS. Kontserdikriitika on omaette Story, aga et see valede silmade ette ei satuks, tahtmata kedagi solvata, ei hakka ma seda siia kirjutama;)
Juba Lasnamäel oli rahvast nagu murdu. Bussipeatused ülerahvastatud jne. Linnas oli vabsee võimatu. SEB sügisjooksu tõttu olid nagunii pooled parkimiskohad kasutuskõlbmatuks märgistatud ja ülejäänud kohad risti-rästi täispargitud. ÕNNEKS oli vanajumal minu vastu armuline ja peale pooletunnist otsimist sõitis, otse mu nina alt üks auto minema ja sain auto pargitud. No tavapärasemast ikka palju kaugemale (Plaza juurde), kuid siiski- parem kui mittemidagi.
Muidugi ma ei läinud otse Tõnismäele, vaid enne oli ju vaja esiteks O`Malley`sest läbi käia, teiseks...ee teiseni ma ei jõudnudki.
O`Mall oli ka täiesti ülerahvastatud. Täiesti mitte minu jaoks, sest ma ei kannata sellist hõõrumist ja turnimist, see on niigi väike koht. EI.
Õnneks õues olid Ike ja Ints ning otsustasime Otsakooli hoovi minna ja pisut eilset päeva kritiseerida, ehk siis EBS Welcome Partyt CatHouse`s, kus kogu meie põhiline punt üles astus...
Mingi hetk tulid sinna veel mõned inimesed ja otsustasime Hollywoodi (15. sünnipäevale) minna, Otti kuulama. Mina ja Hollywoodi?! Absurdne. Ma olen suutnud seda kohta aastaid vältida ja IGA kord (3 korda vist olengi seal käinud) olen endale lubanud, et ENAM ma siia tagasi EI TULE.
A noh, ikka läksime... Sellised nagu me kõik olime- nahktagides, lõhkistes teksades ja sellised ebadiskoinimesed. Teised olid soengutes, kontsakingades ja hullult ülesmukitud. A meil oli tore. Vahtisime VIP-is, nägime palju tuttavaid ja peale Otti kontserti lasin Siimul ja Kasparil ennast Plaza juurde saata, et koju minna.
Kell oli 4 öösel.
Nii palju siis rohtudest ja valveapteegist. Vahel on teistsugust ravi tarvis:P
PS. Kontserdikriitika on omaette Story, aga et see valede silmade ette ei satuks, tahtmata kedagi solvata, ei hakka ma seda siia kirjutama;)
neljapäev, 2. september 2010
1. September
Ema: "Tsau, Vips, mis teed? Peole tuled täna?!"
V: "??möh, mis peole, imelik oled... kolmapäeval?! (hämminghämming)
E: "No, meil on siin salatid ja värgid & tordid/kringlid..."
V: (laseb terve pereliikmeskonna sünnipäevad silme-eest läbi. No kurat. Ei ole ju sünnipäeva)
E:"Ses, suhtes, et vennale võiks ju 1. septembri puhul ikka lilli tuua! I klassi aktus on k 9.00 e. 20 minuti pärast"
V: "#¤"%%& oiblj, ses suhtes, et jah..."
_____________________________________________________________________________
20 minutit hiljem.
Lilled ostetud, sõidan rõõmsal meelel oma vana kooli juurde, Arte Gümnaasiumi ette. Ise suhteliselt hilinemas juba. Muretsen parkimise pärast, aga õnneks ühtegi autot ei ole jalus. Saate ikka aru, jah? Ü H T E G I A U T O T pole isegi mitte kooli läheduses.
DAMN, meelde tuli- VALE KOOL!
Jõuan siis õige kooli juurde, keeran harjumuspäraselt kooli parklasse, aga seal hakkab kohe kohe toimuma aktus, inimesi on juba mitusada... Olen nagu totakas oma autoga keset rahvamassi. Püüan nii "märkamatult" kui võimalik siit jalga lasta. Alustan tagurdamist, vaatan üle õla, JA JUHUSLIKULT maandub mu küünarnukk o t s e signaalil. Vägev, tänan tähelepanu eest, sellessuhtes...!
V: "??möh, mis peole, imelik oled... kolmapäeval?! (hämminghämming)
E: "No, meil on siin salatid ja värgid & tordid/kringlid..."
V: (laseb terve pereliikmeskonna sünnipäevad silme-eest läbi. No kurat. Ei ole ju sünnipäeva)
E:"Ses, suhtes, et vennale võiks ju 1. septembri puhul ikka lilli tuua! I klassi aktus on k 9.00 e. 20 minuti pärast"
V: "#¤"%%& oiblj, ses suhtes, et jah..."
_____________________________________________________________________________
20 minutit hiljem.
Lilled ostetud, sõidan rõõmsal meelel oma vana kooli juurde, Arte Gümnaasiumi ette. Ise suhteliselt hilinemas juba. Muretsen parkimise pärast, aga õnneks ühtegi autot ei ole jalus. Saate ikka aru, jah? Ü H T E G I A U T O T pole isegi mitte kooli läheduses.
DAMN, meelde tuli- VALE KOOL!
Jõuan siis õige kooli juurde, keeran harjumuspäraselt kooli parklasse, aga seal hakkab kohe kohe toimuma aktus, inimesi on juba mitusada... Olen nagu totakas oma autoga keset rahvamassi. Püüan nii "märkamatult" kui võimalik siit jalga lasta. Alustan tagurdamist, vaatan üle õla, JA JUHUSLIKULT maandub mu küünarnukk o t s e signaalil. Vägev, tänan tähelepanu eest, sellessuhtes...!
kolmapäev, 25. august 2010
Käisin "Säästlikult" söömas & sain Defrage`i plaadi!
Mitte, et ma sellest bändist suurt midagi teaks, peale loo "Save Us From Religion" ja seda, et bändi lauljal on sheffffilt vinge hääl.
Ühesõnaga umbes kuu aega tagasi, vahetult enne BändCämp´i nägin mingeid tüüpe Raplas, Maxima parklas askeldamas, käisin korraks autost rahakotti toomas ja üks hüppas ligi ja hakkas midagi seletama. Kuna mul oli suht kiire, siis lubasin tagasi tulla-
Poes käidud, hüppasin ise ligi ja sain teada, et poisid koguvad USA tuuri jaoks raha, ajasin veits muusikajuttu ja BändCämpi juttu, aga jätsin plaadi siiski ostmata. Polnud vist impulsiivsete ostude päev (kuigi tavaliselt on mul IGA päev impulsiivsete ostude päev)...
Natukese aja pärast hakkas aga südametunnistus piinama. Mismõttes ma ei ole toetanud noorte muusikute püüdlusi ja vaeva. Eesti muusikat tuleb toetada! Wtf nagu! Läksin tagasi, aga nemad olid läinud...
_____________________________________________________________________________________
Käisime eile Kristoga Miidurannas. Oiblää, kui suur kohviisu peale tuli, aga esialgne plaan, Allarilt kohvi saada osutus võimatuks. Kõht oli ka hullult tühi (tegin tööjuures protesti uue koka vastu ja nälgisin), seetõttu otsustasime "säästlikud" olla ja Konsumisse minna. Kõik normaalsed söögikohad olid nagunii juba kinni... Saime kraami kätte ja otsustasime põlve otsas süüa, noh autos nii, vaatega merele & jutud. Hakkasime juba tagurdama, mingi vend ukerdas veel ees. Saime lõpuks liikuma, kui ma neid DEFRAGE`-i kutte nägin. jõudsin veel silmanurgast näha, kas siin Hansapanga automaati on & seda, kuidas tal plaati ei õnnestunud müüa.
Karjusin Kristole: "JÄÄ SEISMA" (ta vaatas mind ainult lolli näoga ja ei saanud midagi aru) Pidin oma küsimust kordama. Hüppasin poole sõidu pealt autost välja, astusin paduvihmast hoolimata selle Defrage`-i kuti juurde ja ütlesin, et MINA TAHAN seda plaati! Ainult juhul, kui sa minuga HP automaadi juurde kaasa tuled! Poole teepeal küsisin :"Oot, mis selle bändi nimi oligi..?!" Tegime veel pangaautomaadi varjus ühe suitsu ja selle jooksul jõudsin ära kuulda USA seikluste parimad palad. Kuni mingi vend palus luba pangaautomaadist oma kontoseisu vaadata. Millepeale ma muidugi ei suutnud vait olla & pidin ikka ühe iroonilise teravuse õhku viskama, aga see selleks.
Siis jooksin taas autosse ja kadusin. Enne kuulsin, kuidas Defrage`ikutt hüüdis, et mismõttes ma niimodi lampi ligi astusin ja niiviisi plaati nõudsin. See poleks ju minu moodi, kui ma seda kuidagi teisiti teeks. Mnjah!
Autos Kristo ei saanud ikka veel midagi aru. Arvas, et nägin mingit tuttavat. Muiates näitasin talle oma UUT Defrage`i plaati. Niipalju siis otsusest "säästlikult sööma minna"
Ühesõnaga umbes kuu aega tagasi, vahetult enne BändCämp´i nägin mingeid tüüpe Raplas, Maxima parklas askeldamas, käisin korraks autost rahakotti toomas ja üks hüppas ligi ja hakkas midagi seletama. Kuna mul oli suht kiire, siis lubasin tagasi tulla-
Poes käidud, hüppasin ise ligi ja sain teada, et poisid koguvad USA tuuri jaoks raha, ajasin veits muusikajuttu ja BändCämpi juttu, aga jätsin plaadi siiski ostmata. Polnud vist impulsiivsete ostude päev (kuigi tavaliselt on mul IGA päev impulsiivsete ostude päev)...
Natukese aja pärast hakkas aga südametunnistus piinama. Mismõttes ma ei ole toetanud noorte muusikute püüdlusi ja vaeva. Eesti muusikat tuleb toetada! Wtf nagu! Läksin tagasi, aga nemad olid läinud...
_____________________________________________________________________________________
Käisime eile Kristoga Miidurannas. Oiblää, kui suur kohviisu peale tuli, aga esialgne plaan, Allarilt kohvi saada osutus võimatuks. Kõht oli ka hullult tühi (tegin tööjuures protesti uue koka vastu ja nälgisin), seetõttu otsustasime "säästlikud" olla ja Konsumisse minna. Kõik normaalsed söögikohad olid nagunii juba kinni... Saime kraami kätte ja otsustasime põlve otsas süüa, noh autos nii, vaatega merele & jutud. Hakkasime juba tagurdama, mingi vend ukerdas veel ees. Saime lõpuks liikuma, kui ma neid DEFRAGE`-i kutte nägin. jõudsin veel silmanurgast näha, kas siin Hansapanga automaati on & seda, kuidas tal plaati ei õnnestunud müüa.
Karjusin Kristole: "JÄÄ SEISMA" (ta vaatas mind ainult lolli näoga ja ei saanud midagi aru) Pidin oma küsimust kordama. Hüppasin poole sõidu pealt autost välja, astusin paduvihmast hoolimata selle Defrage`-i kuti juurde ja ütlesin, et MINA TAHAN seda plaati! Ainult juhul, kui sa minuga HP automaadi juurde kaasa tuled! Poole teepeal küsisin :"Oot, mis selle bändi nimi oligi..?!" Tegime veel pangaautomaadi varjus ühe suitsu ja selle jooksul jõudsin ära kuulda USA seikluste parimad palad. Kuni mingi vend palus luba pangaautomaadist oma kontoseisu vaadata. Millepeale ma muidugi ei suutnud vait olla & pidin ikka ühe iroonilise teravuse õhku viskama, aga see selleks.
Siis jooksin taas autosse ja kadusin. Enne kuulsin, kuidas Defrage`ikutt hüüdis, et mismõttes ma niimodi lampi ligi astusin ja niiviisi plaati nõudsin. See poleks ju minu moodi, kui ma seda kuidagi teisiti teeks. Mnjah!
Autos Kristo ei saanud ikka veel midagi aru. Arvas, et nägin mingit tuttavat. Muiates näitasin talle oma UUT Defrage`i plaati. Niipalju siis otsusest "säästlikult sööma minna"
esmaspäev, 26. juuli 2010
teisipäev, 20. juuli 2010
BÄÄÄÄNDCÄÄÄÄMP
BändCämp laager 2.-5.august
Hei,
* Kas Sa suudad vastu võtta väljakutse teha 48 tunniga 1 uus lugu ja 2 coverit inimestega, kellega Sa pole varem koos musitseerinud?
* Kas Sa tahad veeta 4 lõbusat päeva koos 100 ülilaheda muusiku ja tantsijaga ning esineda Rock Cafes 1000-le inimesele?
* Kas Sa tahad teha koostööd teiste muusikutega ja saada neilt hindamatuid kogemusi?
* Kas Sulle meeldiks saada rohkem informatsiooni, kuidas oma muusikat avalikkuse ette tuua?
Kui vastad jah vähemalt ühele küsimusele, siis BändCämp on Sinu jaoks!
Selgunud on ka enamik Workshopide läbiviijad:
* Bassi workshop - Henno Kelp (Terminaator) http://ow.ly/2dnsO
* Vokaal - Erik Meremaa (House of Games) http://ow.ly/2dnru
* Trummi workshop – Borka (The Sun) või Mikk Simson (Aides)
* Töö stuudios - Siim Mäesalu (Sonic Media)
* Kuidas ennast ja oma muusikat müüa - Peeter Pärtel (Koolitaja)
* Kuidas oma muusikat eksportida - Juko-Mart Kõlar http://ow.ly/2dnpS
* Lisandumas veel kitarri workshop
Terve laagri vältel annab muusikutele nõu muusik ja produtsent New York Cityst
Nuuti Kataja
Mees soomest, kes läks 20 aastasena USA-sse. Täna 42 aastasena on ta New Yorki muusikaringkonnas tuntud muusik ja tegeleb ka produtseerimisega.
Ta elab kolme kvartali kaugusel Lady Gagast. Tema ühe tätoveeringu järgi sai inspiratsiooni Marilyn Manson.
Ta on esinenud 55 000 pealtvaataja ees ja jaganud lava koos bändiga Velvet Revolver.
Kindlasti räägib ta palju huvitavaid lugusid oma kogemusest, kuidas 0-st kuhugi jõuda USA turul, kus konkurents on megasuur.
Laagris osalemine maksab 895 eek, alates 26. juulist registreerudes (vabade kohtade olemasolul) hind 995 eek.
Sisaldab :
Lisaks workshopidele,
Laagris osalemist;
Voodikohta Valtu spordihoones ja kõike vajalikku ööbimiseks 3-ks ööks 2.-5. august;
10 toidukorda (3 hommiku- 4 lõuna- ja 3 õhtusööki);
Teeni laagri osalustasu tagasi! Anname Sulle võimaluse mitte ainult laagrisse tasuta saada, vaid ka teenida raha! Kuidas?
Lõppkontserdi pilet maksab eelmüügist 95 krooni, anname Sulle pileti 50 krooniga, seega iga müüdud pileti eest teenid 45 krooni. Pileteid müüma saad hakata kohe, kui oled registreerunud.
Hei,
* Kas Sa suudad vastu võtta väljakutse teha 48 tunniga 1 uus lugu ja 2 coverit inimestega, kellega Sa pole varem koos musitseerinud?
* Kas Sa tahad veeta 4 lõbusat päeva koos 100 ülilaheda muusiku ja tantsijaga ning esineda Rock Cafes 1000-le inimesele?
* Kas Sa tahad teha koostööd teiste muusikutega ja saada neilt hindamatuid kogemusi?
* Kas Sulle meeldiks saada rohkem informatsiooni, kuidas oma muusikat avalikkuse ette tuua?
Kui vastad jah vähemalt ühele küsimusele, siis BändCämp on Sinu jaoks!
Selgunud on ka enamik Workshopide läbiviijad:
* Bassi workshop - Henno Kelp (Terminaator) http://ow.ly/2dnsO
* Vokaal - Erik Meremaa (House of Games) http://ow.ly/2dnru
* Trummi workshop – Borka (The Sun) või Mikk Simson (Aides)
* Töö stuudios - Siim Mäesalu (Sonic Media)
* Kuidas ennast ja oma muusikat müüa - Peeter Pärtel (Koolitaja)
* Kuidas oma muusikat eksportida - Juko-Mart Kõlar http://ow.ly/2dnpS
* Lisandumas veel kitarri workshop
Terve laagri vältel annab muusikutele nõu muusik ja produtsent New York Cityst
Nuuti Kataja
Mees soomest, kes läks 20 aastasena USA-sse. Täna 42 aastasena on ta New Yorki muusikaringkonnas tuntud muusik ja tegeleb ka produtseerimisega.
Ta elab kolme kvartali kaugusel Lady Gagast. Tema ühe tätoveeringu järgi sai inspiratsiooni Marilyn Manson.
Ta on esinenud 55 000 pealtvaataja ees ja jaganud lava koos bändiga Velvet Revolver.
Kindlasti räägib ta palju huvitavaid lugusid oma kogemusest, kuidas 0-st kuhugi jõuda USA turul, kus konkurents on megasuur.
Laagris osalemine maksab 895 eek, alates 26. juulist registreerudes (vabade kohtade olemasolul) hind 995 eek.
Sisaldab :
Lisaks workshopidele,
Laagris osalemist;
Voodikohta Valtu spordihoones ja kõike vajalikku ööbimiseks 3-ks ööks 2.-5. august;
10 toidukorda (3 hommiku- 4 lõuna- ja 3 õhtusööki);
Teeni laagri osalustasu tagasi! Anname Sulle võimaluse mitte ainult laagrisse tasuta saada, vaid ka teenida raha! Kuidas?
Lõppkontserdi pilet maksab eelmüügist 95 krooni, anname Sulle pileti 50 krooniga, seega iga müüdud pileti eest teenid 45 krooni. Pileteid müüma saad hakata kohe, kui oled registreerunud.
reede, 11. juuni 2010
Kaksikutujud.
Elu justkui kalduks oma õigesse kurssi, aga ikka on nii paganama palju ebastabiilsust.
Märkamatult on näiteks saanud hobist "Laulmine" töö. Ma ei tea enam ette, kas ma saan homme nautida oma kauaoodatud puhkepäeva või tiirutan hoopis teise eestimaa otsa keikale. Ma olen unele võlgu, oi kuidas olen võlgu. Ma nii lootsin, et mul on seekord vaba nädalavahetus, aga tuleb välja, et EI...
Tegelikult oleks ju loogiline selliseid asju mingi n-arv päevi ette teada, saaks kasvõi mõtteliselt harjuda selle olukorraga, aga need tulevad graafikusse nii ootamatult. Mulle meeldiks ise oma peremees olla, vähem arvestada teiste vajadustega (teatud ajafaktorilistes aspektides)...
Ükspäev lugesin Ottile moraali, et ta on kõik oma sõbrad unarusse jätnud ja meie jaoks enam aega ei leia. Ja ütleme, et on päris palju asju millest ta ei tea, sest teda lihtsalt ei näe. Aga ükspäev vaatasin peeglisse- ma ei ole ise parem. Millal ma viimati WAF-is käisin? Kuu on vähemalt vahele jäänud! Millal ma viimati K.ga koos linna läksin/ teda tööle viisin? (muidu olime ninapidi iga päev koos) Telefonis luban palju, aga millegipärast lubadused lükkuvad tunde ja tunde edasi. Ma ei imesta, kui mõned inimesed lihtsalt loobuvad minguga arvestamast, sest ma olen ebastabiilne. Ja isegi mitte endast tulenevatest põhjustest, vaid mu ajakasutus oleneb KELLESTKI teisest. See tundub kohati ebareaalne, ebaminulik! Sest viimasel ajal olen saanud niii MINA olla. Üksi, ise, kellestki sõltumata...
Kaksikutujud. Ei tea ise ka mida ma tahan.
Natuke ju tahan kellestki sõltuda. Näiteks on mul hiiglama hea meel selle üle, et mu elus on M. & kõik jutud. Samas mulle ei sümpatiseeri, et ma ei tea enda tegemistest ette ja ma ei saa oma asjadega piisavalt arvestada- need projektid, esinemised kontserdid, rutiin. Laulda ju mulle meeldib, aga EGO ütleb, et tahaks seda teha siis, kui ISE tahan, mitte käsupeale. Kaksikutujud.
Aga ma tean, et ma tulen toime. Ma saan hakkama. Alati olen saanud. Pealegi olen nüüdseks teadmisele jõudnud, et rahaga saab ikka ühtteist kompenseerida küll :)
Märkamatult on näiteks saanud hobist "Laulmine" töö. Ma ei tea enam ette, kas ma saan homme nautida oma kauaoodatud puhkepäeva või tiirutan hoopis teise eestimaa otsa keikale. Ma olen unele võlgu, oi kuidas olen võlgu. Ma nii lootsin, et mul on seekord vaba nädalavahetus, aga tuleb välja, et EI...
Tegelikult oleks ju loogiline selliseid asju mingi n-arv päevi ette teada, saaks kasvõi mõtteliselt harjuda selle olukorraga, aga need tulevad graafikusse nii ootamatult. Mulle meeldiks ise oma peremees olla, vähem arvestada teiste vajadustega (teatud ajafaktorilistes aspektides)...
Ükspäev lugesin Ottile moraali, et ta on kõik oma sõbrad unarusse jätnud ja meie jaoks enam aega ei leia. Ja ütleme, et on päris palju asju millest ta ei tea, sest teda lihtsalt ei näe. Aga ükspäev vaatasin peeglisse- ma ei ole ise parem. Millal ma viimati WAF-is käisin? Kuu on vähemalt vahele jäänud! Millal ma viimati K.ga koos linna läksin/ teda tööle viisin? (muidu olime ninapidi iga päev koos) Telefonis luban palju, aga millegipärast lubadused lükkuvad tunde ja tunde edasi. Ma ei imesta, kui mõned inimesed lihtsalt loobuvad minguga arvestamast, sest ma olen ebastabiilne. Ja isegi mitte endast tulenevatest põhjustest, vaid mu ajakasutus oleneb KELLESTKI teisest. See tundub kohati ebareaalne, ebaminulik! Sest viimasel ajal olen saanud niii MINA olla. Üksi, ise, kellestki sõltumata...
Kaksikutujud. Ei tea ise ka mida ma tahan.
Natuke ju tahan kellestki sõltuda. Näiteks on mul hiiglama hea meel selle üle, et mu elus on M. & kõik jutud. Samas mulle ei sümpatiseeri, et ma ei tea enda tegemistest ette ja ma ei saa oma asjadega piisavalt arvestada- need projektid, esinemised kontserdid, rutiin. Laulda ju mulle meeldib, aga EGO ütleb, et tahaks seda teha siis, kui ISE tahan, mitte käsupeale. Kaksikutujud.
Aga ma tean, et ma tulen toime. Ma saan hakkama. Alati olen saanud. Pealegi olen nüüdseks teadmisele jõudnud, et rahaga saab ikka ühtteist kompenseerida küll :)
neljapäev, 3. juuni 2010
Juuni 2010
Praegu on kiirete aegade kõige kiirem aeg. Sehkendamist ja mööda linna tiirutamist on palju- aga see meeldib mulle.
Reedel on meil kontsert, mille nimel siin viimased paar nädalat on saanud enda mõnusat olemist ohverdatud stuudiole. Une ja töö ajast muidugi. Kui enne oli päris suht koht ok, siis tänaseks olen ma veidike üleväsinud. Mind lohutab aga see, et järgmine nädal on tempo veidike aeglasem & saan oma tähelepanu veidike "kellelegi" suunata, kes on natuke hooletusse jäänud(=
Praegu on suurem muutuste aeg. Projekte on palju, ühed lõpevad ja uued ja huvitavad on peale tulnud. Samuti on muutuste aeg isiklikus elus. Päikeseline!
Millal ma ennast viimati nii hästi tundsin? Hmm,- ammu! Liiga ammu!
Reedel on meil kontsert, mille nimel siin viimased paar nädalat on saanud enda mõnusat olemist ohverdatud stuudiole. Une ja töö ajast muidugi. Kui enne oli päris suht koht ok, siis tänaseks olen ma veidike üleväsinud. Mind lohutab aga see, et järgmine nädal on tempo veidike aeglasem & saan oma tähelepanu veidike "kellelegi" suunata, kes on natuke hooletusse jäänud(=
Praegu on suurem muutuste aeg. Projekte on palju, ühed lõpevad ja uued ja huvitavad on peale tulnud. Samuti on muutuste aeg isiklikus elus. Päikeseline!
Millal ma ennast viimati nii hästi tundsin? Hmm,- ammu! Liiga ammu!
neljapäev, 22. aprill 2010
KevadSüdames*
Midagi on totalselt muutunud. Ma ei tea, kust see tuleb, aga energiat on nii, et tapab. Öötunnid jäävad sinna ca 4-5 tunni kanti,aga see ei heiduta mind sugugi. Energiameeter on ikka laes & öötunde kulutan hoogsalt kõigele muule, peale magamise. Võõrad inimesed arvavad raudselt, et mul on mingi hullutaud küljes- me käime mööda tänavaid/poode/linnu ja lollitame nii kuis jaksab, nagu väikesed lapsed. Ja siis naerame, naerame, NAERAME... nii,et kõhulihased on valusad. Ja absurdihuumorit toodab ka ühte jutti. Aga nii f*king lahe on, tegelt ka.
Ja kusjuures selllises rõõmsas meeleolus õnnestuvad kõik muud asjad ka paremini. Ma tahan koguaeg midagi teha, igasugu asju, olenemata asjst ja olenemata sellest ,et mul on enivei mustliljon muud kohustust(BändCämp, WAF, Comenius, assessoritöö jnejne) mis nõuavad mu maksimaalset tähelepanu. Ma ikka jõuan. Andsin just nõusoleku minna ühele tegelinskile bäkki laulma. Kuigi (eearvamustega) ma usun, et muusikaliselt see projekt mulle midagi suurt ei paku. Eks näis. Inimesed on vähemalt toredad ja see ongi põhiline ;)
Nädalavahetusest on siiani positiivsuse judinad peal ja need süvenevad veelgi mõeldes sellele, et kohe kohe on uus trip ees, samade inimestega. Ottttt Leplaaa:nd`i kontserdile Tartusse ja siis tuleb Kaido ja Egle pulm ja Jälle CämpJämi korraldus ja siis juba võib vaikselt hakata mõtlema sünnipäeva tähistamise peale. Elu on tore(=
Aa tahtsin seda ka veel öelda, et need inimesed, on niiiiiiii ägedad!
Ja kusjuures selllises rõõmsas meeleolus õnnestuvad kõik muud asjad ka paremini. Ma tahan koguaeg midagi teha, igasugu asju, olenemata asjst ja olenemata sellest ,et mul on enivei mustliljon muud kohustust(BändCämp, WAF, Comenius, assessoritöö jnejne) mis nõuavad mu maksimaalset tähelepanu. Ma ikka jõuan. Andsin just nõusoleku minna ühele tegelinskile bäkki laulma. Kuigi (eearvamustega) ma usun, et muusikaliselt see projekt mulle midagi suurt ei paku. Eks näis. Inimesed on vähemalt toredad ja see ongi põhiline ;)
Nädalavahetusest on siiani positiivsuse judinad peal ja need süvenevad veelgi mõeldes sellele, et kohe kohe on uus trip ees, samade inimestega. Ottttt Leplaaa:nd`i kontserdile Tartusse ja siis tuleb Kaido ja Egle pulm ja Jälle CämpJämi korraldus ja siis juba võib vaikselt hakata mõtlema sünnipäeva tähistamise peale. Elu on tore(=
Aa tahtsin seda ka veel öelda, et need inimesed, on niiiiiiii ägedad!
esmaspäev, 22. märts 2010
esmaspäev, 15. märts 2010
kolmapäev, 27. jaanuar 2010
Natuke siit ja sealt
Viimasel ajal on ööd ja päevad jube sassis. Päeval magan (täiesti normaalne on ärgata 3-4-5 ajal) ja öösiti olen üleval, ütleme et suht hommikuni. Ja sellise skeemiga päevi on nädalas ca 3. Aga see jube luuserdamine hakkab närvidele käima: no suht võimatu on koduseid asju öötundidest ajada. Ma pean ennast muutma (=
Aga hoolimata sellest hakkab mu uus (tglt mis nüüd nii uus, 3 kuud juba saab täis) kodu juba ilmet võtma. Kõik vajalik on olemas & paigaldatud. Suured aitäh`id kõigile, kes sellesse oma panuse on andnud. Sõpru on abistamas käinud ikka mitmeid. Veel eile käis Siim & ka dušinurk sai viimse lihvi. Tha:nks!
Esmaspäeval jõudsime Kristoga isegi Tantsuakadeemiasse. Suhteliselt uskumatu, sest mina olen sinna poole aasta jooksul jõudnud täpselt 3 korda ja Kristo skoor oli kuni esmaspäevani 0. Aga trenn oli jubehea. See ongi selline kokkuvõtmise asi, et tuleb ennast lihtsalt sundida kohale minema, edasine on puhas nauding :)
Praegu on kokkuvõtmine pisut lihtsam, sest proovidest puudumine ei tule kõne allagi, kuna aega on jube vähe & esinemisi ootab mitmeid. Esimene neist toimub juba sel pühapäeval, Solarises.
Trennipisiku saime vist sellest väikesest tantsutrennist kätte. Sest teisipäeva hommikul olime nõus ennast VABATAHTLIKULT poolest hommikust üles ajama ja suundusime jõusaali. Tükk aega juba sai lubatud, et lähme, aga teps mitte ei tahtnud see jututasemelt kaugemale jõuda. Kahjuks oli trennisolemise aeg limiteeritud, sest pidin pooleks päevaks tööle minema.
*Hakkan loodetavasti paranema sellest luuserdamisest & ka öö ja päev liiguvad oma normaaltsüklisse tagasi. WAF distsiplineerib! See nädal on ainult 1 WAFivaba päev, ülejäänd aeg on käed-jalad tööd täis ja rihma lõdvaks lasta ei saa (ÕNNEKS) :D
Aga hoolimata sellest hakkab mu uus (tglt mis nüüd nii uus, 3 kuud juba saab täis) kodu juba ilmet võtma. Kõik vajalik on olemas & paigaldatud. Suured aitäh`id kõigile, kes sellesse oma panuse on andnud. Sõpru on abistamas käinud ikka mitmeid. Veel eile käis Siim & ka dušinurk sai viimse lihvi. Tha:nks!
Esmaspäeval jõudsime Kristoga isegi Tantsuakadeemiasse. Suhteliselt uskumatu, sest mina olen sinna poole aasta jooksul jõudnud täpselt 3 korda ja Kristo skoor oli kuni esmaspäevani 0. Aga trenn oli jubehea. See ongi selline kokkuvõtmise asi, et tuleb ennast lihtsalt sundida kohale minema, edasine on puhas nauding :)
Praegu on kokkuvõtmine pisut lihtsam, sest proovidest puudumine ei tule kõne allagi, kuna aega on jube vähe & esinemisi ootab mitmeid. Esimene neist toimub juba sel pühapäeval, Solarises.Trennipisiku saime vist sellest väikesest tantsutrennist kätte. Sest teisipäeva hommikul olime nõus ennast VABATAHTLIKULT poolest hommikust üles ajama ja suundusime jõusaali. Tükk aega juba sai lubatud, et lähme, aga teps mitte ei tahtnud see jututasemelt kaugemale jõuda. Kahjuks oli trennisolemise aeg limiteeritud, sest pidin pooleks päevaks tööle minema.
*Hakkan loodetavasti paranema sellest luuserdamisest & ka öö ja päev liiguvad oma normaaltsüklisse tagasi. WAF distsiplineerib! See nädal on ainult 1 WAFivaba päev, ülejäänd aeg on käed-jalad tööd täis ja rihma lõdvaks lasta ei saa (ÕNNEKS) :D
Tellimine:
Postitused (Atom)