23

Polegi varasematel aastatel end sünnipäeva päeval nii rahololevana tundnud (muidugi on meeles, et tihti olin sellel nö õigel päeval vp-s tööl, kus nii väga ei andnudki seda päeva nautida..) Terve päev on möödunud justkui mingis mõnusas heas auras ja nagu mulli sees, kus on nii hea olla. Töökaaslased tegid mõnusa üllatuse, noh alguses ma arvasin, et nad ei teagi, et mul sünnipäev on, keegi ei teinud välja ega midagi, aga äkitselt hakkasid kontori ukse taga sünnipäevalaulu laulma ja sain hästilõhnava kimbukese mu lemmiklilledest- piibelehtedest:) Nad olid orkunninud terve kollektiivi poolt lilled ja värgid. Üldse päev möödus supermõnusas õhkkonnas ja meeleolus (kusjuures viimasel ajal meil just selline meeleolu töökeskkonnas valitsebki- sest inimesed on uued ja värske veri on alati hea, eks :)
Kuigi ma üldse torti ei armasta, ostsin Stockist toorjuustukoogi---mmm see oli tõesti mõnus (ütlen mina-mitte_koogi-armastaja) ja 23 küünalt ja soov ja... ma tean, et see soov läheb tingimata täide, TEAN lihsalt...
Sõnumeid, telefonikõneseid, kirju, õnnitlusi oli palju palju, hästi armas, sest neid oli tõesti PALJU, kellelt poleks oodanudki. Vennaga tegime ka meile kahele- tema 3ne-mina 23ne ühe koogikese- Tema nägi alles esimest korda, et koogi peal on küünlad- vaatas nii üllatunult, a see oli nii armas:)


Ja muidugi lillesülem.Numps. Aitäh kõigile, kes mu päeva ilusaks tegid, sest ilma teieta see ei oleks nii hea olnud. Aga pidu peame laupäeval:)Alguses viisakalt ja pärast rajult- aga ei 100%lisi kriteeriumeid ei ole, kujuneb nii kuidas kujuneb. Kui üldse mingist kriteeriumist rääkida, siis selleks on:positiivne alatoon:)Kui teie olete seal, on kõik superluks!

Ei varja rõõmu
ja ütlen selge ja kõlava häälega:
Armastan!
ja täpselt nii ma mõtlen ka!

nii siis jääbki...

kaootika

Elagu lühikesed tööpäevad! Kuigi tänane lõunapausi ajal sissesadanud tervisekaitse inspektsionist hirmutas mind isiklikult küll ära, kuigi midagi ju otseselt viltu polnud, aga selline kontrolli värk tekitab minus alati kõhedust- nagu ka trollis sõites, kui isegi pilet olemas on, on ikka selline natuke ebameeldiv ärevus sees.
Aga rannaasjad võtsin juba hommikul kaasa nii, et minek:P

Päike & värgid!
Ah jaa, alates eilsest käin nüüd (suuremaltjaolt) iga päev Kakumäel rullitamas, nii, et kel huvi, võib end alati kaaslaseks pakkuda:P

Araablane töökaaslaseks...

Ühel hetkel on töötajaid puudu, tuleb ise rabada mitmel rindel. Nüüd on vastupidised lood, töötajaid on üle ja tuleb klapitada, kes kuidas ja millal tööle tuleb. Kedagi ära ajada kah ei saa, sest kuu pärast läheb 1 inimene puhkusele ja siis on neid kõiki ikka tarvis ja uuemad saavadki harjutada ja õppida selle kuu jooksul.
Eile tuli meile 1 araabia kutt proovipäevale. Uskumatu, ta räägib täiesti puhast eesti keelt, loeb ja saab kirjast aru, teab peast eesti kaarti ja erinevate linnade vahemaid, millest mõnedest mul pole ntx aimugi, kus nad üldse asuvad. Ta on tänaseks 2 aastat eestis elanud ja saab kõigest väga hästi aru. Aga imestamapanev on see, et täiesti teisest kultuurist tulev inimene saab endale keele selgeks ja meie eesti-venelased ei suuda 2sõnalisi lauseidki kokku panna:8, asi on ikkagi tahtmises ja selles, et kui keegi sinu emakeeles sulle vastu ei räägi, hakkad paratamatult sellest keelest aru saama ja oled sunnitud seda kasutama. Mnjah. Ja tööga saab araabia poiss hästi hakkama. hehe tema kaudu lasin tuneesiast vesipiibu tubakat tuua, no kohaliku hinnaga siis, või noh pisukese juurdehindlusega, aga võrreldes meie hindadega ikka palju palju odavamalt. Egipti omad on juba ammu otsas, kuigi sai omaarust päris palju võetud...
Aga nüüd ma ei taha enam tööst midagi mõelda, sest nädalavahetus on puhkamiseks.. ja alustame kohe piibutamise ja vbl väikse švipsiga:P
Tsaupakaa

Tööst&muust

Tänane tööpäev läks jälle linnutiivul, päev sai varem lõpetatud ka, sest pidin kooli laulma minema. Ja H-Malle käis külas, tore. Kuigi see, mis ta rääkis ei olnud üldse tore ja mõtlen siiani sellele kõigele õudusega:/ Ma ei mõista seda, MIKS maailma-kõige-toredamate inimestega just sellised pahad asjad juhtuvad. Ja kõige hullem on see, et meie, kõrvalseisjad, ei saa kuidagi aidata. Loodetavasti läheb kõik hästi.
Aga tööst- pmst iga päev puterdan vene keelt:D Naljakas, et nii mitmeid aastaid on seda õpitud, a vat rääkida ei mõista. See vähene, mis keska ajal sai osatud, on tänaseks ununenud. Aga ma parandan ennast. Kui nädal aega tagasi sain oma jutud töötajatega üksikute sõnade puterdamisega aetud, siis tänaseks räägin juba mitmesõnalisi lauseid ja nad saavad minust isegi aru:D Aga ma tean, miks see nii on, et ma rääkida ei oska. Sest tavaliselt olen ma nii hakkama saanud ,et venekeelt kõnelev inimene räägib vene keeles ja mina räägin talle vastu eesti keeles, sest jutust saan ma suuremal määral aru, aga pole vaevanud ise vene keeles vastama, vot siin ongi konks.. A nüüd on jama, sest narva venelased ei räägi sõnakestki eesti keelt ja samuti on meil selliseid inimesi, kelle emakeel on üldse mingi x- keel ja kes räägivad teise keelena vaid vene keelt. Aga kift on:) Mul on 1 tööline seal selline hästi armas venelanna, kes armastab minuga päris palju lobiseda ja olen sunnitud vene keelt kasutama- ma tean ,et varsti on keel suhtlustasemel suus, sest üritan nii palju kui võimalik hakkama saada ja ise ka rääkida.
Ja siis sain teada, et üks alluvatest on mu endine töökaaslane. Ma teadsin ,et ta on mulle hästi tuttav, see nimi, nägu ja hääl.. aga üldse ei tahtnud meenuda, sest olime koos töötanud vist ainult kuu aega või nii, aga jah päris põnev. Ka tema on superlahe inimene.
Üldiselt on töö täitsa fine, poleks arvanudki, et selline asi võiks mulle sobida. Aga olen ju väikesest saati selle kõige sees üles kasvanud, sest ema tegi ju täpselt sama tööd ja mina jõlkusin alatasa temaga kaasas ja tegin samuti paljusid asju ,mida praegugi teen.
Täna ajasin ka sünna asju, jah , saan jälle vanemaks",). Ja hästi armas oli see ,et Jüri helistas ja ütles, et tal on mulle itaaliast kingitus, mitte sünnipäevakas, vaid just niisama. See ongi äge, et inimene teeb ilma põhjuseta mingi armsa žesti! ootan juba põnevusega, mulle meeldivad kingitused (kellele ei meeldiks).
Varsti saab neid palju palju :D

this and this will give you THIS..

Ilusa suve esimene (või noh ma ei tea mitmes tglt, mul on reisomeeter nullis) reis on tehtud! Mina olen rahul, tema on rahul, nemad on rahul ja meie oleme rahul- ühesõnaga kõik on rahul:) Livus oli tore, veepark oli nii suur, et vaevalt jõudis kõik atraktsioonid läbi käia, kui 4 tundi oli linnutiivul mööda lennanud. Alguses tundus veidi ülepingutatud see 4 tunnine aeg, aga seal olles võin kinnitada, et jah, see oli vajalik- kusjuures, kui nüüd järele mõelda, siis oleks võinud veel rohkemgi aega olla, sest sauna ma nt ei jõudnudki...
Pärast 4 tunnist veeparkimist läksime Lidosse sööma. Whooa, karp jäi sõna otseses mõttes lahti, selles valikukülluses... Kusjuures Lido välipark jättis samuti kustumatu mulje, see oli lihtalt nii võrratult kena:)

Peale selle, et meid ümbritses täielik ilu ja mõnus soe päikesevalgus, oli seal juhuslikult ka kasside näitus (mu lemmikud ju!!!)

Vaatasime kiisukesi ja rääkisime omanikega näitusekasside auhindadest, saavutustest ja kõigest, väga informatiivne vestlus igatahes, no mulle, kui tulevasele kassiomanikule. (Täna leppisin juba Heleniga kokku, et kui tema pärslane nüüd pojad toob, siis üks tupsuke tuleb mulle:) Kahju oli ainult sellest, et need kassikesed pidid seal puurides olema, sest arvata võib, et neil ei olnud just kõige mugavam...
Aga Lidos viibisime päris mitu tundi ja siis suundusime Leedu poole. Reisi kõige mittemeeldivam asi oli see, et pidi bussis magama. Aga elasime üle:) Ja alati leidub problemaatilisi inimesi, kellele ei meeldi ,et bussis hingata saab, ehk siis neid, kes arvavad, et katuseluugid peaksid kindlasti kinni olema või kui nad ongi avatud (pisike pilu katuseluugi ja bussikatuse vahel, minimaalselt avatud noh), siis kannavad villaseid sokke, ise samal ajal nõretavad ja leemendavad higist. Noh jah, vbl olen ise tulevikus ka selline, aga praegu ma seda (veel) ei mõista. Meil oli muidugi tagumises osas luuk lahti, aga sealt ei tulnud ikkagi piisvalt õhku, õhk liikus alles siis, kui ka keskmine luuk (3minutit) avatud oli. Aga muidu oli tore! Nt sain endale palju uusi asju, mida ammu igatsenud olin ja mida Eestist ei saaks. A põhiline oli muidugi see tore seltskond, kes me seal koos olime. Nt ega me kitsid tüdrukud kah ole, sai ostetud kingitusi nii endale kui ka teistele.. Noh mehed, kes teist ei tahaks endale reisupealt kingituseks automaatkäigukasti õli? 1 õnnelik meesterahvas igatahes sai selle omanikuks:D Ja osteti veel kifte kingitusi, a seda ma siinkohal ei avaldaks- a pull oli küll:) Mina läheks iga kell uuesti!
Tänane hommik oli pisut uimane ja väsitav, sest koju jõudsime, miskine kahe v poole kolme paiku alles ja tööle oli vaja seekord juba poole üheksaks minna. A see eest tööd tegin 10st 12ni, siis tund aega lõunapausi, siis veel 15 minutit tööd ja õnneks tuli Helen mulle külla ja sai 3 tundi kohvipausi tehtud ja selleks ajaks oligi kell 5 saanud ja tööpäev oli märkamatult otsa saanud... positiivne ja "produktiivne". Homme hakkan heaks, töövestlused vaja jälle ette valmistadaa.. Tänane proovipäevaline oli igatahes supertubli, kiidan siiralt. Loodan, et uued tüdrukud on sama tublid. Peale selle tuli täpselt kell 5, suvaliselt, üks tüdruk ja tõi oma CV, just täpselt meil ongi veel ühele teisele kohale töölist vaja, tundus, et ta oli vägagi huvitatud.. sinna kohta on tglt päris raske inimest leida, seega õhtu lõppes iseeneslikult positiivselt(y)

Elu on päike!

a reisupilte näeb endiselt siit:

-järele mõeldes..

Ükspäev kirjutasin pika teksti, lugemiseks oleks päris huvitav olnud, I guess, noh just teile ma mõtlen... Aga ma ei tea internet jooksis errorisse ja aken läks koos tekstiga kinni. Praegu mõtlen, et thank god! (impulsiivsuse teema, mhm) See on see, et ühel hetkel tundub kõik nii mustades toonides, siis sarjan kõik maapõhja, a kui järele mõtlema hakata,siis polegi asi nii hull.. või noh. I`m sorry:), minu paha..
Siit võib südamerahuga nädalavahetusse minna- Täna lähen Aserisse Liina juurde, vbl käime maalt, Viru-Nigulast kah läbi..., homme põrutame sealt otse Lätti- Jurmala veeparki sulistama ja juba öösel sõidame Leetu & veedame päeva seal. Bäkki Tln-a jõuab vist alles pühapäeva öösel. Hommikul tuleb "tore" tööpäev- kujutan juba ette, kuidas pool uimasena ja silmad vidukil siin arveid kokku löön ja tellimusi vormistan, peale selle on vist mingid tööintervjuud ka + 1 proovipäevaline. TOre!
Täna igatahes lõpetan tööpäeva, nüüd!

Pühendusega Kikuriinule:D

Ha, eile helistasin herr Kõrvitsale, et millalgi "võiks" proovi teha. No ses suhtes, et juunis millalgi, ma ei mäleta, kas 18 või 20 vms pidi meil mingi esinemine tulema, vähemasti Tanja rääkis mulle nii. Nagu teada, siis kõik varasemad esinemised on meil enamasti nii läinud, et 1 proov eelmisel päeval ja hops kohe lavale "tähtsat" nägu tegema. Ma siis mõtlesin ,et alustaks SEEKORD natuke varem ja näitaks ise natuke initsiatiivi üles...
Täna helistab herr ja mainib, et teeme siis ühte varemmängitud lugu (seda, mis mulle meie repertuaarist üldse üldse ei meeldi, mitte seepärast ,et seal palju barreesid on, vaid just lugu ise ei meeldi- mingi Valgre Kevade laul on). Mainib veel ära, et MUUDAME helistikku, varasema A duuri asemel, siis hoopis C.. mnjah, mis sest ,et nooti näind ei ole. Ja kõne lõpus "Homme siis kell 12 esineme!" AH?! wtf?!:D ma ei teadnud midagi sellest, a see on nii tüüpiline juba sedasorti esinemiste värk.. Ja nagu välja tuli, oli märkamatult läinud jälle nii ,et 1 proov ja lavale.. Aga jah, homme ma küll minna ei saa. Kikuriinu staaritseb homme koos Kõrvitsaga.. Good Luck!
A, mis on asja juures positiivne- on see, et ma ei pea SEDA lugu mängima:D ajee:P

Kiku, mängi minu eest ka siis;){ei ole üldse õel ju, päriselt ka :D}

...mõnda tegemistest..

Ma armastan nädalavahetusi! Kindlalt ARMASTAN!
Ühesõnaga hea oli, reedel käisime Mack-i avamisel. Meid oli lõpuks kokku päris palju, sest puhtjuhuslikult oli sinna uudistama kogunenud ka vanu klassiõdesid-vendi Kernu aegadest, väga muhe ja chill õhtupoolik oli. Koht iseenesest suht sarnane Babyback-ile, kuigi Babyback on lõuna-ameerika stiilis ja Mack keskendub üldisele ameerika siilile ja pisut on integreeritud sellesse ka sporditeemat, on need kaks kohta siiski väga sarnased- menüü ja toiduvalik sealhulgas, aga positiivne on see, et Mackis on palju rohkem ruumi ja usun, et satun sinna kindlasti veel.
Mõned meist tahtsid nii väga ööklubitama minna, aga meil seekord ei olnud seda tahtmist, niisiis peale keskööd maandusime 3liikmelise seltskonnana meie mustamäe pesas. Tegime Jüriga "nalja" ja.. edasisiest detailidesse ei laskuks:P Aga ööst sai peagi hommik, magama vist saime alles 5-6 paiku.

Laupäeva keskpäeval tekkis spontaanne plaan minna Speedestile Haapsallu ja juba 3 paiku olimegi Haapsalu suunda teel. Jällegi oli meid väääga palju, pmst pool tribüüni oli meie rahvast täis. Kift, nägin oma Rapla sõpru- terve Lõuna tn rahvas oli kohal, keda ammu polnud näinud:)Samas oli ka palju tlna omasid ja ka Kernu rahvast. Pidevalt keegi jälle astus ligi ja tervitas või tuli jutustama.
Nalja sai ka erinevate inimestega päris palju ja see peletas isegi selle külmuse, mis vahetevahel end meelde tuletas.
Hilisõhtul, peale kiirendust patseerusime Triinu-Hendriku Haapsalu suvilasse ja peale keskööd sõitsime uuesti tln-a tagasi. Aga vat see aasta ma tõesti eurovisiooni ei vaadanud, see eest kuulasin terve tagasisõidu tee Juur-Kivirähu asjakohaseid kommetaare "ohh tibu, tule sülle:D" Päev lõppes jälle pooles öös.
Et veidikenegi unele tagasi teha, siis võtsin pühapäeva kui vedelemise päeva. See ei tähendanud, et ma emmedepäeval emmega ei olnud, olin ikka!:). Aga hommikul vedelesime.. ja siis käisime emme juures, õhtupoolikul jälle vedelesime... Aga sellist päeva täpselt oligi vaja, kus ei kiirustaks kuhugi, kus ei mõtleks oma tegemata jäänud asjadele või tööprobleemidele (ja neid viimaseid ikka jagub) aga tänane päev aitas mõtteid kõigest sellest eemal hoida:) Ootan juba järgmist nv-d, siis ju plaan Jurmalasse ja hiljem Leetu minna, koos superchickkide- Kati, Reelika ja Liinaga & kaasaks muidugi ka musi, sest ma ei suuda teda üksi jätta, ma tahan ,et ta ka seal oleks:)
Täna õhtul veel väike filmika plaan, sai ju Videolänetit külastatud:P

Need olid mõningad asjad, mida mina nv-l tegin, aga teile, kallid,(#)päike! :)

mõtted peale eilset eurovisiooni eelvooru..

Ehk, siis nendest esinejatest ja kollektiividest, kes üldse mingi mulje jätsid. Sest jah, osad lood ei tekitanud tõesti mingit emotsiooni.

Valgevene- esimene, kes mulle üldse meeldis. Väga hea koreograafia ja tantsuline seade üldse. Eriti efektsed olid need valged uksed ja mustades kostüümides tantsijad nende taustal. Laul iseenesest oli ka keskmiselt heal tasemel. Kiitus vanameister Filipp Kirkorovile! Silm puhkas ja kõrval oli ka hea kuulata ja loo video oli juba eelnevalt väga hea mulje jätnud, kuigi loo stiil iseenesest ei ole minu maitse.

šveits & dj BOBO- Lugu vampiiridest "Vampires are alive" Mingi algeline Lordi kloon? Hmm. Ma ei kujuta ette, kas asi oli lavalistes monitorides või mis.. kas lauljad kuulsid ennast või mitte, aga dj Bobo e pani küll omadega täiesti puusse, aga tundus ,et probleeme oli teistelgi riikidel.. Samas taustaluljad laulsid küll mõnusalt. Ja palju palju paremini kui kuulus Bobo ise. Ei oskagi nüüd midagi öelda, ju herr Bobo ei kuulnud ennas monitorist ja nii tekkisidki lahkhelid tausta ja vokaali vahel.

Moldaavia Meenutas alguses pisut Evanecsense-i. Stiilne värk, aga need lipukesed ja lindikesed, mida taustatantsijad lehvitasid, on ammu end ammendanud ja out.

Poola Pussycat dolls Poola võtmes?

Serbia Naine, kes näeb välja nagu Harry Potter. Laul suht dramaatiline ja tekitab kõhedust. Tahaks lives kuulda, kindlasti on emtsioonid palju tugevamad, kui oleks kohapeal ja tunneks seda powerit. Aga ju said ka televaatajad oma annuse kätte, sest Serbia sai ju edasi..:)

tšehhi Esimesest duurist peale meeldis! Selline mõnus rockcafe-lik lugu. Taust väga hea.

Andorra punkrockbänd poisid... Mis ma oskan öelda?! Ma kohe ei vaadanud, korra pöörasin pilgu tv peale ja esimene mõte oli ,et wtf? Slide fifty, aa ei siis veendusin kohe, et meie Slidekad on ikka palju palju palju paremad. See Andorra punt pani ikka täie rauaga mööda.. huvitav iseenesest ,et selline stiil eurolaval, mõnus vaheldus, aga punkrocki on palju paremat kuuldud...

Ungari Vot see oli see, mis tõesti selle 3minutilise looga haaras ja neelas endasse täielikult! Kõige rohkem meeldis! Tekkis tunne, nagu olekski selle esitaja kontserdil. Tahaks kuulda veel tema lugusid, sest see, mis oli, oli väga hea! Täiesti teistsugune ja huvitav bluesrock. Ja esitusega ei oldud üldse ülepingutatud, kõik oli nii tavaline ja lihtne ja kokkuvõttteks see oligi ilus! muidugi tüdruku enda kirjutatud lugu ka, kindasti suutis ta seda rohkem hingest laulda, sest teadis täpselt, mida selle looga öelda tahab. 12pts! ja laupäeval hoian pöidlaid-varbaid!:P

EESTI Gerli oli tubli! Maksimum. Hääl on ikka võimas naisel, aga ju siis on meil ikka see Epliku 2-kroonise kampsuni needus peal, mis takistab eelvoorust edasi saamast.

Belgia haha, selle kohapeal sai kõige rohkem naerda:D Tokko kommentaar: "Kaheksakümnendate vaesemehe Lenny Kravitz, oleks veel tänapäeva vaesemehe Lenny Kravitz, aga see on kaheksakümnendate vaesemehe oma..."Mnjah :D

Austria Taustal käib hull rokkimine, aga kitarrist tõmbab ühe kaheksandiku takti jooksul ühe duuri, siis refräänis hullult raputab kitarri. Väga naljakas, heli ja pilt (kitarrimängmise pilt) ei läinud üldse omavahel kokku.

Eriti hästi oli ära näha, et kui on tegemist nö päris live bändiga, kus on ka reaalsed pillimiehed, kes muidu suudaksid ka kuskil suvalises pubis loo maha tinistada ja siis teine grupp, kes olid lihtsalt ilusad-ägedad-popid kehad bändis, kellele oli mingi pill näppu visatud.

Ma iga kord luban, et ma enam ei vaata seda eurovisiooni asjandust, a näe ikka sai vaadatud.

ps. mõtted on täiesti subjektiivsed ja hetkeemotsioonist ajendatud, nii ,et see kõik ei ole siin puhas kuld ja ei hiilga ammugi mitte;)

shit `n roll...

Mõnikord on nii, et seisad teelahkmel ja püüad langetada valikuid- mida võtta, mida jätta... Ühel on ühed plussid ja kindlasti ka omad miinused, teisel jälle teistlaadi ja püüa siis välja mõelda, milline otsus oleks õige:/ Südametunnistuse järgi on otsust teha kõige lihtsam, aga kui see ka ei aita, siis on juhmed oioi kui sassis. Ühesõnaga mulle aegajalt turgatab mõttesse, et ma olen maailma kõige ebaõnnestunuma valiku teinud, kuigi valikust ei ole just teab-mis-kaua aega möödas, aga kui juba praegu on kahtlused, kas see on siis märk sellest, et asi ei ole õige ja peaks uusi mägesid minema vallutama?
Kahtlusi tingib maailmasuurim vastutus, mis konkreetselt ei lase enam normaalset elu elada ja takistab kohati isegi hingamist.
Kas ka teil on mõnikord tunne, et tahaks kogu selle kupatuse kuu peale saata? Mul küll on! Aga ma loen 7ni ja rahunen (vist)...1...2...3...4...5...6...7

...& teisi albumeid veel...

Uus pereliige...

Lubage uhke olla ja esitleda- meil on juba mõnda aega uus pereliige...






Esimesed tripid on juba tehtud:P

Nii oligi:P

Et ootustekohaselt pakuti positiivseid emotsioone küllaga. Terve kontserdi ajal oli suu kõrvuni ja pidevalt oli huvi jälgida, mis toimub. Ehk siis tegu ei olnud mingi tavalise kontserdiga, kus lugu loo haaval ajad kavast järge, vaid laulmise kõrval pakuti ka teisi väljendusvahendeid- toetuti draama kontseptsioonile- noh nagu kogu kontsert moodustas ühtse terviku.
5 palli süsteemiks annaks hindeks 5+, seda isegi hoolimata sellest, et saalis oli külm, aga ka sellele oli mõeldud, fliisid peale, soe tee sisse ja kõik oli okidoki:)Sellised peaksidki kõik kontserdid olema! Ühesõnaga väga rahul selle üritusega! Ja, kel võimalus, see minge järgmine aasta TTÜ meeskoori kevadkontserdile, sest igal aastal pakutakse erinevat shõu-d, kahetseda pole küll midagi. ah jaa, et jutt ei hõlma mitte ainult kevadkontserti, vaid kõiki meeskoori üritusi (nii mõnestki juba osa võetud, et võin soovitada küll:P)

Täna õhtul läheme (koos Katuga) Superstaari live-le, eelmine nädal sai koos tibuga käidud ja päris omapärane kogemus oli...

shiny happy people, oujee...

Ilus päev on täna- üldsegi on ilusa päeva sees ka endal hea ja ilus olla:) Kõigel on positiivne maik juures. Soojad kallistused kõikidele rõõmsatele inimestele ja neile ka kel tuju hea ei ole, mõelge, et kõik halvad asjad on kiirelt mööduvad ja positiivne on raudselt tugevam emotsioon, mis muudab kõik heaks. KALLI
Õhtu meeleolu aitab laes hoida kontsert Nukuteatris- Akadeemiline meeskoor & Lea Liitmaa ning After Sex (Jürto ja Garfi bänd, mis mul asjaolude kokkulangemise tõttu TTÜ maskiballi ajal nägemata jäi) Muljetan hiljem..

MySpace Pimper
Iluš oled, kiišu!;)

MySpace Pimper

Igavuseblog

Igav on tööl, kell on alles nii vähe ja juba on kõik tehtud, mis vaja. Imelik ikka see inimese loom, eks- kui on kiire, siis on vaja haliseda, et ei jõua midagi, kui jälle on vaiksem moment, siis hakkab jälle igav ja tahaks tempot juurde vajutada. Aga on ju nii!? Tegelikult on mõnikord vaja ,et ikka tegemist oleks, siis läheb ka aeg kiiremini, nii ,et pean endale kiiremas korras mingeid ülesandeid välja mõtlema. Täna on plaanis tööpäeva lõpuni siin olla, mitte nagu ülejäänud päevadel, et ikka varem minema.. Sest õhtul k 18 on hambaarst ja ma ei viitsi vahepeal kuhugi minna. Ja üldsegi, täna on see tln ralli, kuidas ma huvitav hambapolikliiniku juurde üldse saan(!), hea küsimus :/
uudisteportaalid on kah kõik läbi loetud.. Lähen otsin tegevust, muidu igavus lämmatab ära.
Tsauki.

mõte+ mehelik epiloog

Professor pidas ülikoolis loengut. Loengu alguses võttis ta välja klaaspurgi
ja täitis selle umbes 5 cm suuruste kividega.

Kas purk on nüüd kive täis, küsis ta tudengitelt, "Jaa," vastasid tudengid.

Siis võttis professor mõned väiksemad kivid ja pistis need ettevaatlikult
suurte kivide vahele. "Kas purk on täis?" küsis ta uuesti.

"Jah," vastasid tudengid jälle.

Siis võttis professor kotikese liiva ja puistas selle kivide vahele.

Nüüd hakkasid üliõpilased naerma, sest ka liiv oli ju purki mahtunud.

"Kujutage nüüd ette, et see purk on teie elu," ütles professor. "

Suured kivid on teie elus kõige olulisemad asjad: perekond, lapsed, tervis
jne.

Tähendab kõik see, mis, juhul kui te isegi kõigest muust ilma jääte, täidab
teie elu sellegipoolest. Väikesed kivid on vähemtähtsad, nagu näiteks töö,
auto, korter.

Aga liiv on hoopis midagi muud! Ärge unustage, et kui te olete purki liiva
valanud, siis

ei ole seal ju enam ruumi ei suurte ega väikeste kivide jaoks.

Nõndasamuti on eluga: kui te täidate oma elu väikeste ja tühiste asjadega,
siis ei ole seal enam ruumi suurte ja oluliste asjade jaoks.

Mõelge alati sellele, et teie elu saaks olla õnnelik. Suhelge sõpradega,
käige vajaduse korral arsti juures.

Töö, kodukoristamine ja muu kivipuru ja liiva jaoks jätkub ju alati ruumi.

Täitke oma elu suurte kividega, ülejäänu on ju ainult liiv!"

Siis vaatas professor veel kord tudengite poole ja võttis kotist välja ühe
õlle.

Ettevaatlikult valas ta selle kivide ja liivaga täidetud purki, pöördus siis
saali poole ja ütles:

"Aga moraal on see, et mis sinu elus ka ei juhtuks, alati on seal ruumi veel
ühe õlle jaoks!"

poolekõrvaga eelkaitsmisel..

Eilne Liina juures käik kujunes töiseks (noh, töö ajast sai ju käidud kah, eks). Parandasime viimaseid kitsaskohti diplomitööst- ikka paremaks ja paremaks, kuigi kui selle paberipataka välja printisin, siis arvasin, et ROHKEM ei muuda midagi, loogish ju, et ikka avastasin mingeid tobedaid apsakaid... ja kindlasti on seal veel midagi, mida ei märganudki. Aga kui ära tulime, oli küll selline hirm nahas, noh lasnamäegi ei ole teatavasti turvalisimatest paikadest, igas pisikeses majaäärses sopis pesitsesid mingid noortegängid ja ei olenud üldse "meeldiv" sealt läpakas näpuotsas mööda jalutada, eriti veel, et viimast varianti tööst mul tõesti kusagil mujal ei ole kui ainult selles arvutis, rumal minust... kohe teen lisasalvestused, sest see ei oleks üldse esimene kord, kui nii juhtub (ptüi-ptüi-ptüi.. aga mitte minuga)
Jälle sai ühistransporti katsetatud, no damn täpselt nina alt läks buss ära (muidugi oli vaja ju 4 minutit enne õiget aega tulla) Igatahes külmetamine ei ole mu lemmikteema, sõrmed varbad liikumatud.. ja see meeeeeletu kõrvavalu, mis mind juba terve päeva piinas, muutus väljakannatamatuks, mis etteruttavalt öeldes öösel end vahetpidamata meelde tuletas.. Aga positiivne üllatus ühistranspordi kohta oli see, et bussides on nüüd kaamerad(?!) Vähemasti bussijuhi juures oli pisike telekas, kus näitas bussisistujaid mitmest erinevast nurgast, aga üritasin, mis ma üritasin, aga kaameraid näha ei õnnestunud, hästi ära peidetud! Aga vähemasti on sammuke turvalisema sõidu suunas astutud, see on positiivne:)
Nagu öeldud oli öiseks kaaslaseks kõrvavalu (yess enne diplomitöö eelkaitsmist), ei saanud end üldse välja puhata. Zombie nagu ma olin seadsin sammud kooli poole ja mõte oli küll selline, et täna ei kaitse ma siin küll midagi, saaks ainult koju pikali ja ma ei tea (võtame-selle-kõrva-maha rohtu) Aga lõppkokkuvõtteks oli eelkaitsmise protsess kõikidest müütidest hoolimata hästi meeldiv ja ei olnud midagi kontimurdvat. Kaitsmine läks hästi, lubati päris kaitsmisele ja kool on nüüd põhimõttelislt lõpetatud, töö kaitsmine on vaid hinde vormistamine, jee saab rahuliku südamega lõpuriideid valima minna (mitte, et see kerge protsess oleks):) Aga kuigi plaanisin peale kaitsmist ka tööd teha, ei hakanud ma kuhugi minema, sest kõrvavalu ei andnud asu.. praegu noh, õhtuks, olen abi/leevendust saanud sellisest totakast vahendist nagu soojakott (selline retroaegne kummist kott, kuhu käib kuum vesi sisse- ma arvasin, et selliseid enam ei tehtagi), apteegitädi soojalt soovitas ja see tõesti pisut vähendas, vähemasti ei ole valude intervallid enam nii sagedased. Aga teised vahendid, miski ei aidanud, ei kõrvatilgad, 3%line vesinik, 400ne ibumax ega miski. Kõrv ikka jäi valutama+ pool pead ja kusjuures selline tunne, et isegi juuksekarvad valutavad peas:D
Loodan, et homseks on kõik okei, muidu lasen maha võtta, nagunii lähen homme thera cut-i, teevad ühtlasi selle väikse "protsessi" kah ära.
Offtopic, aga tahaks kõva häälega välja öelda: Savisaar on täielik pe*se! Silmakirjalikkuse tippnäide! (ei tahaks kellegi kohta nii halvasti öelda, aga see on isegi leebelt öeldud- riigijuht, my ass. jehhat ja udivekk siit, koos oma toetajaskonnaga! head teed! Rekordiline häälteenamus, nagu härra Ets nii väga soovinud on, on saavutatud: PALJU ÕNNE!- rõõm on mitmepoolne!)

sissekanne

No nüüd kui on vaja ka käsikirjas tööd teha, tuleb välja, et käekiri on ikka niii alla käinud. Suurimat raskust valmistab muide trükitähtede kirjutamine. No see on see arvutimaailm ma ütlen, eks. Vähe sellest, et ortograafia hakkab hääguma ja ununema, ei suuda ka ise oma käekirja enam välja lugeda. Hakkan selle nimel pingutama nüüd, esimene samm on tehtud, ehk siis otsisin välja oma lemmikkirjutusvahendi;P See kirjutab ise ilusaid tähti.
Aga homme on eelkaitsmine, hoidke sõrmi-varbaid! Eelsoojendus party toimub täna Liina juures. Mis te arvate, kas see tuleb töö ajast või JAA?!:P Ps Roland on mu tööandja, mina aga tema asetäitja. :D Ha, aga tööd teen ka nks;)