NV

Selle nädalavahetuse suursündmuseks oli see, et sain omale uhiuue, rikkaliku kõlaga ja meeletult mugava mängitavusega elektroakustilise kitarri:) Ja seda ma kavatsen hoida nagu silmatera. Kasutan lõpuks herr Kõrvitsa õpetatud võtteid, kuidas kitarri peab seisma panema jms. Et vältida jälle sellist õnnetut juhust nagu Vintage-iga juhtus. Aga uue pilliga olen vägaväga rahul!:)

Pill sai esimesed ristsed Noortekogu grill-chill peol, Laulasmaal. Üritus oli täitsa tore. Kui vaid poleks olnud vajadust öösel Tallinna tagasi sõita.


Hommikul pidime juba 11-ks Viimsi kihutama, WAF-i kintserdi jaoks. Pean ära mainima, et Viimsi uus kool on ikka väga super. Kohati tundub vbl, et luksusega on isegi pisut ülepingutatud. Samas oma lapsed paneks kindlasti sinna kooli, kui Viimsis v Kadriorus elaks.

WAF-i kontsert läks hästi, oli energiline ja särtsakas. Solistid olid tasemel, ka kõige pisemad suutsid publikul suu lahti jätta. Super seltskond meil.



Pärast kontserti käisime Hellas hundis söömas ja seadsime end Henri ja Co- ga meie juurde veini-juustu peole, silmanurgast eurovisiooni vaatama. Minu lemmik võitis!:)

Pühapäev on vaid puhkamiseks! Et uut nädalat uue energiaga alustada.
Jee, üks nädal jälle lähemale rabarockile:)

Rock&Roll ja päike!

Hullumaja hakkab vaikselt mööda saama. Selle kiire tempo sees ei anna normaalseks jääda:P Praegune on enamasti möödunud WAF-i kevadkontserdi proovide tähe all. Täna oli pmst viimane proov Linnahallis, see eest 3 tundi pikk ja vatti nägime päris kõvasti. Õige kah, milleks asi lihtsalt "ÄRA TEHA", kui saab teha "PERFECT" Niisiis, seoses selle kõigega- vaeva ja higiga, on kõik sõbrad-tuttavad oodatud laupäeval k 15, Viimsi uude kooli. Garanteerin, et lauljad lajatavad täiega ja elamus on garanteeritud;) (ps, kohtade arv on piiratud- 600 kohta kokku) Aga kui arvestada seda, et lauljaid on 100 ja tantsijaid?!! (jään vastuse võlgu...) ja ütleme ,et need 100 inimest kutsuvad kaasa 6 sõpra, siis ongi saal täis. OK, selle teema loen nüüd lõpetatuks.
Tööl oli ka viimased 2 nädalat ülepea raskemad kui muidu, sest pidin ühte inimest asendama ja samal ajal oma tööd ka tegema. Enamasti kannatas minu töö kvaliteet. Aga õnneks eilsega sai see läbi ja üldse arvestasin välja, et minu puhkuseni on jäänud täpselt ee 9 või 10 tööpäeva:P Pole paha, või mis?! Ja siis on suvi VABA!!! Augusti lõpus lähen alles tööle, lisaks 42- le ettenähtud puhkepäevale võtsin veel 2 nädalat palgata puhkust (Seoses selle tuneesia pulmaga)
Täna käisin hommikul päästeteenistuse banketil ja nö pidulikul autasustamisel. Sain loominguvõistlusel auhinnalise koha.

Nüüd peaks hakkama oma täiendkoolituse mappi tegema, sest järgmine neljapäev on lõpetamine. Ma järjest lükkan seda edasi ja edasi, aga küll ma tehtud saan, siiani pole midagi tegemata jäänud, motivatsiooni oleks ainult rohkem vaja. Teised asjad aga tunduvad millegipärast hetkel palju tähtsamad.

Homme lähen autol (ikka sel samal "Rohelisel konnal") ülevaatust tegema, hoidke siis pöidlaid-varbaid, et läbi ka läheks. Pidurid on olemas ja signaal töötab ka, ei tohiks hullu olla. Õhtul (vist) plaanime Reforminoortega Laulasmaale grillima minna ja sealt pean laupäeva hommikuks k 11 ks juba Viimsi jõudma. Ütleme, et kui selle kontserdiga maha saab, siis tuleb suurem pingelangus, loodan et haigeks ei jää pärast seda.

Kusjuures selle muu kõrval tuleb veel kodus supernaine olla, koristada, pesu pesta, triikida, Rolandile süüa kaasa teha. Ja ma ise tunnen, et selle kõige keskel olen ma palju parem inimene, sest vahepeal on mõned asjad hooletusse jäänud, mille tähtsuse ma nüüd olen taasavastanud:) Endale pikkk pai!;)

Lõpetuseks, midagi rõõmsat:
Seda et ma üleväsinud olen, tõestas täna üks eriti "blond hetk". Nimelt läksin Magistrali Rimisse, et automaadist raha välja võtta. Tavaliselt hoian oma kaarte iphone kotis, aga kui ma automaadini jõudsin, siis neid seal ei olnud. Mul tuli meelde, et olin need hoopis fotokaamera kotti pistnud ja seadsin sammud uuesti auto poole. Jõudsin siis autoni ja millegipärast jäi mu pilk pidama auto esitule all oleval lisatulel, sest see oli ebaloomulikus asendis, nagu ripneks nurgast vms. Toksisin oma kõrgetel kontsadel kord üht, kord teist tuld, siis avastasin, et seal on kruvi, mis on pisut nagu lahti, üritasin seda kinni keerata, aga ei õnnestunud. Oma peas keerlesid sellised mõtted, et jumala hea, et ma seda viga praegu märkasin, et saangi lasta homme enne ülevaatust uuesti ära kinnitada, samas mõtlesin veel sellele, et miks ma seda ripnevat (või noh natuke lahtiolevat) tuld varem pole märganud ja kui nii võtta, siis ma pole neid pisikesi tulesid üldse varem tähele pannud. Lootsin, et see tuli peab ikka sõidu vastu ja eest ära ei kuku. Lootuses jätsin asja sinnapaika ja klõpsisin puldil nuppu, et lõpuks oma kaardid ära võtta. Aga üllatus- üllatus need spetsiifilised keskluku avamise piiksud kostusid millegipärast hoopis tükk maad kaugemalt...

Back In Da Business:P

Oi aegu ammuseid. Möödunud on poolteist kuud (?!!) vist. Tõesti pole mahti olnud ühtegi rida kribada, kuigi vahepeal on nii mõndagi toimunud. Muidugi on selles "mittekirjutamises" oma osa ka sellel, et mu läpakas otsustas mõni aeg tagasi, et emaplaadil on aeg otsad anda. Aga ju siis pidi nii minema ja õnneks on meie peres 2 läpakat, millest vähemalt üks on ka töökorras, juhhuu. Ühesõnaga üritame siin kahepeale ühega hakkama saada ja suveperioodil see raskust ei valmista, sest tegemist on niivõrd palju, et kodus käime vaid öösel puhkamas. Aga jah, olen siin silma peale visanud Apple-i arvutile, aga enne sügist pole seda otseselt tarvis.
Aga mis siis lähiminevikus tehtud on:
Andsime oma panuse "Teeme ära" projektile.
Hästi tore päev oli. Vedas nii ilmaga, koristuskohaga, inimestega (selles ma muidugi ei kahelnud sekunditki) Koristuspäev oli hea alternatiiv tavapärasele trennile. Lihased olid järgmisel päeval ikka väääga haiged.
Järgmisel päeval plaanisime pidada nö kodust õhtut, tasakaalustamaks iganädalavahetuseid väljasõite Haiba, Raplasse ja mujale. Ühesõnaga toimus "Tuneesia õhtu" Salem käis meil külas ja tegi Tuneesia toitu, popsisime araabiapäraselt ja õigesti tehtud vesipiipu ja kompisime veits Tuneesia kultuuri. Kuna me läheme augustis kahe tuneeslase pulma, siis tuli enne natuke maad sondeerida, sest kultuur on ju täiesti erinev. Ei tahaks nagu sellises olukorras puusse panna:D Kuigi oli plaanitud vaid kodune õhtupoolik, leidsime end ühel hetkel Panoraamist.
Veel. Wafis toimus soolokontsert. Kahjuks õnnestus mul neist kohal käia vaid kahel. aga need kaks olid suuuuurepärased. Enda esitusega ma väga rahul ei ole, sest ma tean ,et ma olen teinud paremini ja olen suuteline paremaks. Laval olles tegin laulu enda jaoks lihtsamaks, rasked kohad silusin ära, ei kasutanud neid võtteid, mida ma muidu oleks võinud kasutada. Niuniu. Aga arenemisruumi on. Sel nädalal olen end laulmisega täiesti ära väsitanud, kõik õhtud olen veetnud WAF-is koorilugusid õppides. 24.mail toimub suur Grande Finale kontsert. Aga reklaami teen hiljem.

Reedel käisime Kaspari ja Kersti juures soolaleivakal. Hästi tore oli. Sinnamaani, kui mu kallis kitarr endal kaela murdis.
A noh ju siis pidi nii minema. Iga asi on millekski hea ja ju on siis aeg endale uus pill hankida. siiani on ta mind väga hästi teeninud. Aga tegelikult ma kurjaks ei läinudki. Õnnetus on õnnetus, lihtsalt natuke teeb kurvaks ainult. A elu läheb edasi, tulevad uued ja paremad pillid. Mu üks motodest ongi, et "tuleb uus ja parem, ei tasu taga nutta seda, mis oli, vaid nautida seda, mis hetkel on" :P Täiesti toimib.
Nüüd tuleb üks raske nädal. Tööd on palju,selle kõrvalt pean aega leidma kaheks suures kontserdiprooviks Linnahallis. Musi lendab ka ära, Belgiasse, europarlamenti. Pean siin 3 pikka päeva üksi hakkama saama. Aeg sõprade jaoks!:P Ja sünnipäeva planeerimise jaoks.

Päikesesära kõikidele, kes lugeda viitsisid! Aga parem soovitus on hoopis see ,et minge õue ja nautige ilusaid ilmasid;)