Hall päev, hall hall päev.

Vastik tatine ilm on väljas. Kõik on kuidagi nii hall ja kõle, hoolimata isegi kirevavärvilistest sügislehtedest, mis peaks sellele hallile sutsuke tooni andma. Mis meeleolu see tekitab, kui kogu see ilu lihtsalt silme all vettib? Mul tekivad igatahes esimesed väsimuse/masenduse tunnused, kuigi trenniga saab seda osaliselt minema peletatud, on talveajale minek väsimust igatahes süvendanud.
Kuid hea on see, et enam ei ole vajadust selle vastiku ilmaga kuskil trollipeatuses külmetada vms. Mugavus on võimu võtnud. Oihh, it reminds me , et pean täna autoga teenindusse minema. Ja üldse, varsti on vaja vist talvekummid alla panna... Rohkem kulutusi töötule inimesele! Yess! ja vaja on autokooli minna veelkord- talvesõidud ja asjad. Mnjah. Aga õnneks saab varsti stippi :D ja kuna rahad pole koolile siiamaani ära tulnud, siis saame korraga suurema summa, kuna eelmiste kuude eest pole ju ka miskit saanud. Krt hüppaski teema jälle omasoodu kuhugi, kuhu poleks vaja olnud. Järelikult aeg on ots kokku tõmmata ja lõpetada.
Mul ei ole midagi öelda.
Tahan päikest ja soojust. Solaarium? 10ks minutiks reaalsusest välja. JAA!

Tahan kiisut!

Koer vaatab inimesele otsa ja ütleb:
"Sa annad mulle toitu ja peavarju! Sa oled vist jumal!"
Kass vaatab inimesele otsa ja ütleb:
"Sa annad mulle toitu ja peavarju! Ma olen vist jumal!"

Öine Tallinn on nii ilus!

Mäletan ,et väiksena armastasin Tln-st hilisõhtul läbisõitmist just seetõttu ,et siis on linn tuledes. Nüüd kui ma ise siin elan, pole seda ilu enam tähele pannudki. Kuid eile öösel oli tormine Tallinn siiski nii kaunis. Pirital keerutas torm vett teele ja see oli nii huvitav vaatepilt, veepiisad ei kukkunud alla vaid kaldusid hoopis paralleelselt silla käsipuudega. Selline tunne nagu vihma oleks sadanud, kuid tegelikult oli see kõigest merevesi, mis üle kallaste teele pritsis.. gaaaašh, väsimusest hoolimata suutsin seda pilti nautida päris tükk aega;)

Rikkurmammist lapseterrorist

Istun Status Clubis, kaaslasteks 4 armsat last. Õhkkond on suhteliselt rahulik, kuni sinnamaani kui saabub lapsevanem (keda siin varem pole näinud) oma 1,3 aastase titaga. Viskab lapse uksevahelt sisse, poetab mokaotsast, et poisi nimi on Markus ning, et poisile tuleb 15 minuti pärast keefiri anda ja seejärel tuiskab juba minema. Jõuan veel uksevahelt küsida, kas ta jõuab tõesti trenni tunni ajaga ära tehtud, sest mina siin küll kauem passida ei kavatse. Pealegi oli õhtuks nagunii salaplaan, minna rock cafesse Pullsi kuulama ja kuna üritus algas juba k 20st ja töö kestis 20.30ni ja poisid oma esinemisjärjekorda ei teadnud, siis oli iga sekund arvel ning tõesti polnud plaanis statuses kauem passida.. ok see selleks. Lapsevanem lubas õigeks ajaks tulla, aga niipea kui ema silmapiirilt kadus, pistis väike Makus täiest kõrist lõugama. OK üritan last igatepidi maha rahustada, katsetan kõiksugu pedagoogilisi ja mittepedagoogilisi võtteid, aga miski ei aita... Laps ikka nutab. Sellised asju ikka jutub ja sellisel korral tuleb laps lihtsalt lapsevanemale viia. 10 minutit seda kõike kannatanud võtan siis lapse käekõrvale ja viin üles jõusaali. Esiteks ei mäletanud ma milline on just selle lapse ema, kuna ta nii vilksamisi lapse üle ukse viskas ja ma konkreetselt ei süvenenud tema näojoontesse , riietesse ega muusse, siis tuli lihtsalt oodata, et ema lapse juurde tuleks. Tavaliselt ongi nii ,et emad- isad on ise mures oma lapse pärast ja kui juba last nutmas kuulevad, tormavad kohe last lohutama. Nii vaatan siis mina jõusaalis ringi, keegi ei tõtta lapse poole, lõpuks üks naine käratab trenažööri pealt, et "olen siin" Eem okei, vaatan sellise kõhetu (loe: lolli) näoga talle otsa, näos on ilme- et "Last ei tulegi lohutma?" Ema teeb rahulikult trenni edasi ja ütleb ,et las laps lõugab, tema (st ema siis) ei saa ju rohkem midagi teha. AAA SELGE! Ma ei saa aru, mis KURADI EMA SELLINE saab rahulikult trenni teha kui samal ajal tema laps kuskil võõra inimese käes paaniliselt lõugab?? Mina ei saaks igatahes, minu süda valutaks lapse pärast:s
Ok võtan lapse, lähen alla tagasi.. Aeg möödub, 30minutit, 45, TUND!! laps ikka karjub, kusjuures olen teda senikaua lihtsalt süles hoidnud ja püüdnud rahustada. Lõugamisest on laps täiesti higine, juuksed on peas juba lokki tõmmanud... Ok , enam ei kannata kuna kell juba nii palju ka, peatselt nagunii läheb lastetuba kinni, siis otsustan ,et lähen teisele katsele. Ema on jooksulindil, laps lõugab nii , et vähe ei ole. Kõik inimesed lihtsalt jõllitavad last. aga oma ema ei tee väljagi, ainult karjub mulle "LASKE MUL TRENN LÕPUNI TEHA" Püüan selgitada ,et ta on siiamaani endast väljas olnud ja pole suutnud leppida sellega, et peab lastetoas olema ilma emmeta. Seepeale ema ütleb mulle " Võta võti!" ja annab mulle samal ajal oma riietusruumi kapivõtme.. :S Hämming jälle:S Mida kuradit ma teen TEMA kapivõtmega?:S Võtan lapse kaenlasse ja lähen alla, lootes ,et ema siiski saab aru ja tuleb alla lapse juurde.
Teised lapsed viidi juba minema. Mina ikka ootan nüüdseks juba kõõksuva lapsega all ema. Keda lihtsalt ei tule. Täitsa metsas , kõik inimesed ,kes lastetoast mööda läksid vaatasid imestunud pilguga, kuidas laps lihtsalt kõõksub mul süles. Lõpuks tuleb ka võsukese oma emme alla ja selle asemel, et last lohutada pistab karjuma "Mida sa lõugad siin? Sa pole normaalne laps! Teised lapsed olid siin küll ilma kisata ja ilma emmedeta. Näita mulle, kellel oli siin emme, näita, ahh!! Pole ju!" ja tuli veel sajatusi, mida ma ei suutnud sel hetkel hoomata. OK kinnipanemiseni oli 5 minutit , selle asemel ,et laps võtta ja minema minna, hakkab ema mulle oma elulugu rääkima. Tavaliselt olevat laps vanavanaemaga ,aga too viidi haiglasse, sest ta on suremas ja sellepärast ,et vanaema haiglas on , on emal stress ja kuna tal on stress, peab ta trenni tegema. SEST ta pole JUBA KAKS PÄEVA saanud trenni teha. Mõtleks vaid, KAKS päeva!!! Siis ta rääkis veel seosetult ,et tal käib kodus koristaja paar korda nädalas.. Ma ei saanud aru ,mis see teemasse puutus ,aga ok. Üritan demonstatiivselt asju kokku panna ja märku anda ,et minu tööpäev on nüüd läbi ja hakkan liikuma. aga EI. Emme peab veel pesema ka minema, selgitan ,et mul on tõesti vaja minna ja ei saa kauem jääda. Ema karjub seepeale, et "MA ei SAA JU LAST duši alla kaasa võtta, ta kukub seal end surnuks, tal ei ole ju plätusid kaasas!" Samal ajal vajub mu pilk sujuvalt lapse jalanõudele- lahtised kummitallaga sisejalanõud. Mnjah. Mõned vanemad on kummalised ja rohkemgi veel. Lõpuks lubab lapse mullivanni võtta ja ära minnes ütleb veel ,et MA ei kannata last välja, OLEKS TA OMETI SUUREM. Tõesti mõnel emal tuleks lastesaamine ära keelata, nii õudne:S Ja VEEL lubas ,et tuleb laupäeval ka uuesti! Huvitav ,kes laupäeval tööl on? MINA JEHUUUU!

täna toores, tulevikus vbl seedin sellest ka kuulatava

Tuhat metalset häält laulab selles öös
Pole varem neid kuulanud ma.
Näha polnud küll midagi
Või ei osanud siis vaadata-
kuis tühjus mängis tulega
ja oma sisemuse põletas

R: Nii kuum on siin, kuid samas külm
See tühjus rahutuks mind teeb.
See sama laul on neetult karm,
sest ta võib olla viimane.
Mis kuradi hääl sel otsatul ööl
mu mõtted enda sisse viib?
Kas võtad mul käest ja ära mind viid?
Või lahkud jällegi?

Tuhat metalset häält laulab minu sees
Pole varem nii tundnud ma
Või ei tahtnud lihtsalt uskuda,
et ka külmus kõrvetab.
Saatus mängis minuga
Ja minu sisemuse sulatas.

Meediakanalite präänikud

- jutt siis reklaamidest, mis ärritavad. Üks hullem kui teine. Dormeo madratsi kutist, kes loeb reklaami nagu poisike halvastipäheõpitud luuletust, ei hakka siinkohal pikemalt rääkimagi, aga sisu kohapealt.... Kuradima hea lause: "alates sellest, kui ma magan dormeo madratsil, ei ole mul mingeid probleeme" Nii, et inimesed, kui teil on MINGEIDKI probleeme, siis teate, kust lahendust otsida;)
"Mis kaitseb AUTOJUHI pead?"(Shamtu) no whattaf? Kui mina autoga sõidan, siis mul küll kiivrit peas ei ole, kuigi minu närvilisust arvesse võttes vbl tõesti oleks tarvis.
Ja see uus Rakvere sealiha reklaam... appiiii, see on kõige õudsam reklaam üldse. Sellise reklaami peale kaob igasugune isu selle toote vastu. Mis nad mõtlesid ,et reklaamivad ,et jätavad sea ellu ja siis poeletilt Rakvere hakkliha ostes on tegu mingi tehisliku hakklihaga? vastik, vastik ,vastik...
Kusjuures parimad reklaamid kuuluvad Coca Cola kompaniile
, kuid Sprite sürr-reklaamiklipid mulle küll peale ei lähe..
Mõnest reklaamist küll ei saa aru, et kuidas selline kräpp üldse ekraanile lastud on.
Aga pmst oleme sunnitud neid vaatama, kui just ETV kasuks ei otsusta.. või peaks hoopis Adult X-i vaatama hakkama? Vist küll:P

Flash

Mind lummavad lihtsus ja siirus.
Kõik, mis on öeldud südamest, läheb ka südamesse!
Minu süda on praegu väga soe.

Mõtisklusi õpetaja rollist...

Õpetaja roll tänases alushariduses on pigem vahendaja, suunaja. Tema on see, kes vastutab kõige enam, milline on eestlaste tulevik, sest kõigil meil on olnud ju omad õpetajad, kes on vähemalt osaliselt kujundanud meid selliseks, millised me tänasel päeval oleme. Õpetaja roll eeldab pidevat valvel ja valmisolekut, sest lapsed õpivad kõigest. Õpetaja on nende jaoks samasugune autoriteet kui nende vanemadki, seetõttu tuleb olla eriti valvas, et lapsed õpiksid õigeid asju. Ei tasu arvata, et laps õpib vaid õppetegevuses õpetaja poolt eesmärgistatud ja planeeritud tegevusest. Vastupidi ta õpib kõikjalt ning igal ajal, seetõttu on õpetajal kohustus end pidevalt kontrollida ning samas püüda end ka kõrvalt näha.
Riigi jaoks on vähemasti lasteaiaõpetaja roll suhteliselt alaväärtustatud. Seda näitavad juba müstiliselt väikesed palganumbrid. Kümme aastat tagasi võis sellise palgaga toime tulla, kuid tänasel päeval on see suhteliselt võimatu. Ei tahaks küll kiruda, aga kas see on normaalne kui isegi põhihariduseta kassapidajad saavad 2x rohkem palka? Ma arvan, et see ei ole normaalne. Ma ütlen ausalt, see on väga alandav saada nii vastutusrikka töö eest häbiväärselt väikest tasu. Kuna juba täna on võimalused end mujal maailma otsas tõestada suhteliselt suurepärased ja suured, siis varsti on kõik vähegi aktiivsemad ja ambitsioonikamad noored kuskil mujal kui eestis. Vähemalt seni kuni siin hakatakse seda tööd väärtustama. Praegu võib ju mõelda, et las nad minna, lasteaiad on täis õpetajaid, kes on seal püsinud kümmneid aastaid, need ei lähe ju kuhugi. Nad ei lähegi. Aga mida hakkab riik peale kümne aasta pärast selle (ei tahaks küll halvasti öelda, aga..) vananenud õpetajaskonnaga? Ka nemad lõpetavad ühel päeval töö aga järelkasvu tulemas ei ole, sest mujal on parem. Eks siis näis!
Meie, tänased lasteaiaõpetajaks õppijad, oleme riigi tellimus. Me oleme nagu masstoodang, kuid ometi oleme erinevat nägu ning erineva kvaliteediga. Kahju küll, aga me ei vasta sellele tellimusele, sest kui meie 2 ja pool aastat tagasi kooli sisse astusime, telliti meid 50, tänaseks on alles jäänud vaid 38, loomulik kadu on 12 inimest. Palju neist 38-st üliõpilasest ka reaalselt tööle asub, on küsitav.
Eelmise kevadsemestri praktikal tutvusin lasteaiatööga lähemalt, samuti ka sealsete töötajatega- õpetajatega. Kahju oli vaadata, et need õpetajad lihtsalt manduvad nelja seina vahel. Miks? Sest sellel kõigel ei ole nende jaoks enam mõtet. Nende tööd ei ole väärtustatud ja tänaseks on nad kaotanud igasuguse motivatsiooni.
Õpetaja tööpäev nägi (natuke ülepingutatult) välja järgmine: hommikul istus enamasti laua taga, vaatas aknast välja (lapsevanemate saabudes ajas end heal juhul püsti, aga nende lahkudes istus tagasi ja vaatas endiselt aknast välja). Kuna tegevusi tegime meie, praktikandid, siis tegevuse ajal oli hea akna all istuda ja välja vaadata. Vahepeal nägi aset väike kohustuslik jalutuskäik õues, seejärel lõunasöök ning laste uneaeg. Kui lapsed magasid, sai õpetaja teiste õpetajatega vestelda või kui parasjagu kedagi ei olnud, oli tal võimalik segamatult aknast välja vaadata. Kui lapsed uuesti ärkasid, said nad õhtuoodet ning seejärel hakati lapsevanemaid järgi ootama. See tähendas ju lausa k o h u s t u s l i k k u aknast väljavaatamist. Õpetaja ei istunud 7 nädala jooksul, mil ma seal olin ainsat kordagi laste juurde vaibale maha ega mänginud nendega vabal ajal. Mida ma sellega öelda tahan? Kas ma olen ka tulevikus selline?
Täiesti oleneb, mida tuleviku all mõelda. Alguses on kõik uus ja huvitav. Tahaks katsetada erinevaid metoodikaid, teha lademetes õppevahendeid, luua kõiksugu loomingut, teha kõike kõike.... Sest lihtsalt ei viitsi niisama istuda ja aknast välja vaadata (see on siis lähitulevik, eks) Aga 5 või 10 aasta pärast? Kui õpetaja saab keskmisest palgast ikka üle poole võrra madalamat tasu, tekib paratamatult küsimus: mille nimel me rabeleme? Ma ei julge küll surmkindlalt öelda, et ma 10 aasta pärast POLE samasugune aknastväljavahtiv motivatsioonipuuduses vaevlev pedagoog. Seda kõike pean silmas, kui töötaksin riiklikus sektoris, munitsipaalasutuses.

Kuid ma usun, et mul on piisavalt ambitsioonikust jõuda kuhugi palju kaugemale. Just seepärast ei plaanigi ma peale kooli minna lasteaeda tööle (nagu paljud on SUNNITUD minema, sest siis kustutab riik õppelaenu), vaid tahan näha maailma, saada keelepratikat kuskil välisriigis, õppida magistratuuris edasi ja alles siis vaadata kuhu on asjad arenenud ja mis radadele elu mind on juhtinud. Lõpuks saavutame ikka selle, mida väärt oleme. Aga nii vähesega nagu praegune riik pakub, ei lepi ma iial.

One step closer to the edge...

Täna jahmatas mind üks kirjake, mille sisu hoian praegu kiivalt ainult endale. Aga nii palju võin öelda, et see tähendab minu jaoks sammukest lähemale oma unistuse suunas. Reede on tähtis päev, siis selgub ,mis saab edasi, kas tasub rõõmust hõisata või siis pisaraklomp kurgust alla neelata. Igatahes olen otsustanud, et sellist võimalust ei pakuta igapäev ja väljakutse võtan rõõmuga vastu. Ja olen valmis sellega seoses ka mõnest teisest "väga tähtsast" asjast loobuma:):):)

Wish me a luck!!!

Õnne on ka homseks vaja, kui lähen jalguväristades 300-le dotsendile ja professorile rahvusvahelisel alushariduse konverentsil lapse muusikalisest arengust rääkima...

24h pärast on vähemalt see asi kaelast ära:P ja lõputöö kaitsmine suht "vormistamise küsimus". Kui just tänu teisele projektile ei teki vajadust "akadeemilise" järele;)

Digimuutun diskotibiks

Ma ei ole üldse mingi klubi-inimene. Ma tahan originaalmuusikat, mis jõuab kuulajateni otse lavalt, mitte läbi hyper-super töötluste ning eelnevalt sissemängitud fonode kaudu. Eile juhtis edasine käik meid koolikokkutulekult Panoraami, kus peale diskotamise võis ka "LiigaKiiretStarti" ,eesotsas Pearu Paulusega, kuulata. Jah, Pearu laulab otse ja üldse laulab nagunii hästi, aga mulle ei passi eriti see, et kohati on vokaal dubleeritud. Pool Pearut tuleb fonolt ja teisele soleerib siis laivis. Ja muidugi ka pillid on kohati eelnevalt sisse mängitud. Bassimees seal ajas mingit asja, jättes bassi lihtsalt unarusse, ent bassikäik ei kadunud küll kuhugi. Mnjah. Aga siiski hea & lihtne on kuulata ja lood on alati kaasahaaravad. Mis sest ,et omal ajal popiks lauldud lood tänasel päeval tunduvad lihtsalt "vana rasvana", mille peal on hea liugu lasta. Ikkagi enimmakstud bänd.
Oihh sattusin hoogu vist. vbl tundub karmi kriitikana, aga tegelikult ei olnud üldse mõeldud paha pärast, vaid lihtsalt väikene tähelepanek või nii. Muidu tahtsin rääkida hoopis sellest, et üldsemitteklubiinimene e. siis mina:) diskotasin eile end pooloimetuks ja jalad löövad siiamaani pilli all. Jubeee... Ma ei uskunudki ,et ma võin nii ennastunustavalt diskomussi sulanduda. Eneseületus?! Tegelikult on lihtsalt kogu aeg selline tunne olnud, et ma olen oma diskotamised juba omal ajal ära diskotanud, nagu ikka teismelise eas kõigil ette on tulnud. Muidugi tol ajal oli see lihtsalt hea võimalus kodust väljasaamiseks või nii.. aGA eilne oli täitsa tore & toreda raffaga on alati tore toredaid ettevõtmisi teha:)
Nüüd on vaja hakata tänaseks väikseid ettevõtmisi tegema. Nimelt sõidame täna Viru-Nigulasse jälle. Musil oli ju mõnipäev tagasi väike tähtpäev (22 viimne taks) Seda siis pidutseme täna. Kui veel inimestel jõudu üle on. Minul igatahes natukene veel on.. Või lihtsalt "Hõiskan enne õhtut" & tsaupakaa.

Kas on mõtet sipelda?

Selle küsimuse esitab M.Urvet ning tema bänd, Pulls, laulus "Portree" Urveti varasemaid projekte arvestades ei uskunudki, et see bänd võiks midagi minu jaoks olla. Sry poisid, mitte, et Spumu või muud exid midagi kehva oleks, kuid meloodilist rokki küll ei oodanud. Hea vein läheb seistes veel paremaks... Muusikud, kes seal pundis koos on, on juba aegade jooksul erinevates projektides headeks saanud. Ma olen KINDEL, et varstivarsti saadab seda bändi vähemalt eestiline edu. Kui Joel oma hea vokaaliga toetaks, läheks asi VEEL paremaks.
Mind kusjuures üldse ei häiri padarilik vokaal või suht sarnased kidrariffid. Kui asi on hästi tehtud ja köidab ja millel on ka sisuline sõnum, siis why not. Senikaua kui on kuulajaid, senikaua on asi õigel kohal. Mina olen kindasti kuulaja.
Loo sisu on ka hea- pealiskaudne mõne jaoks ,kuid, kes tahab leiab sealt endale miskit, mille üle mõelda. Kas on mõtet sipelda? Ennast pidevalt teistele tõestada? Need, kes on lähedal teavad nagunii, kuidas asjad reaalselt on. Need, kes on kaugemalseisjad, neid nagunii ei huvita Sinu ebaõnnestumised või tähelennud. Endale nagu ei ole(ks) vaja tõestada (või end petta) , vähemalt senikaua kuni teatakse oma võimeid. Kui tekib ebakindlus, siis küll. Aga see on juba esimene läbipõlemise märk (!!!) Hea mõte on see, et selle asemel võiks midagi kasulikku teha.

Üldkokkuvõtvalt siis... Väga hea, et tegutsete. Mina olen igatahes uhke teie üle. Ma loodan ,et "...Jõuate tippu ja püsite seal"
Varsti rokite eesti rahval hinge seest!

Edu!
//VipsThePullsFanNr1//

Suhtmõttetu Blog vol.1//TühjaksPigistatudsSidrun//

.. täpselt selline tunne oli eile. Midagi ei jõudnud, ma ei tea, kas asi oli selles, et katsetasin ära, mis tunne on verd anda või siis oli tingitud hoopis sellest, et olen juba 5 päeva järjest tööl olnud... oeh igatahes ei olnud ma suuteline eile isegi autot enam juhtima. Õnneks tuli Tokko Statusesse ja ma ei pidanud ise oma "uimas" olekuga sõitma. Aga varsti peaks koormus sutsuke vähenema ma loodan- tahan Vp-st töölt ära tulla, reedel viskan avalduse letti. Ma olen seda juba nii ammu teha tahtnud, aga lihtsalt ei ole ettevõtmist olnud. Loodetavasti jääb siis rohkem aega diplomitöö jaoks- vaja läbi viia mõned päris aeganõudvad uuringud. Ei taha tegelikult diplomitööle mõelda üldse, aga juba konverentsimaterjalide koostamine nõuab seda kategooriliselt. Tegelikult konverentsiks olen juba peaaegu ette valmistanud- powerpointi veel mõned väiksed korrektuurid ja peaks olema okidoki.
___________________________________________________________________________

Reedel siis Arte kokkutulek. Mõned inimesed, keda vägäväga oleks näha tahtnud, on juba öelnud, et nad ei tule... aga see ei täheda, et mägi Muhamedi juurde ei läheks, kui Muhamed mäe juurde ei tule... st tuleb siis ise ikka autole hääled sisse panna ja Tartu sõita, sest jah IFFFF, millal me viimati nägime? Häbiväärselt kaua aega tagasi. Lihtsalt pole õnnestunud trehvata, sest siis kui sina linnas, siis oleme meie jällegi kuskil eemal olnud jne.
Aga plaan on siis mitte ainult Nõmmele minna, vaid külastada kooli ja osta Almanahh, sest nagu meenus, siis peaks seal paar minu üllitist kah olema. Kuigi millest ma seal kirjutasin, seda tõesti enam ei mäleta- ma loodan ,et midagi piinlikku vähemalt polnud.
Aga kokkutulekul mingit meeletut prallet pole plaannis teha, kuna järgmisel päeval on plaan maale sõita ja tähistada Tokko sünnipäeva. Pigem paneks rõhku teisele üritusele:P Aga kes teab , äkki võtab võimust järjekordselt "planeerimata planeeritus"
aaap... seoses kokkutulekuga tuleb meelde, et pole midagi selga panna (nagu ikka probleemiks kipub olema) Kapp on riideid täis, aga selga kõlbavad vähesed ja pealegi teksades vast ei kõlba minna, ikka miskit viisakat ja korralikku tahaks panna. Niuniuniu.. aint vinguks eks=)
__________________________________________________________________________________
Masendust tekitas ka üleeilne kinoskäik. Filmiks siis "Pulss" Mis žanri järgi pidavat õudukas olema, aga tegelikult tundus selline halekoomiline kehva arvutigraafikaga tehtud ebaloomulik käkerdis. sryyy , muidugi ma saan aru, et palju on kulutatud raha ja ka muud resurssi, aga sry vaadata polnud küll miskit. Isegi teema , mille üle võiks vähimalgi määral mõelda, puudus. Aga enivei, tehtud- nähtud. teinekord? no thanks! Teile ka EI soovita seda filmi:P (tglt just reklaam, et tahaks näha KUI mõttetu see ikka oli)
___________________________________________________________________________________
Ühesõnaga:
Praegu on selline suht mõttetu seis üldse. Loodan ,et varsti muutub miskit vähemalt töökoha poolepealt. Ja KUI see peaks minema planeeritult, siis mina olen vähemalt rahul. Kui asi ei õnnestu, siis kevadeni ei ole plaanis üldse tööle minna, sest otsest vajadust ei ole ja kui vaimne kulu on suurem kui majanduslik tulu, siis mina vähemalt ei näe põhjust, milleks pingutada.
____________________________________________________________________________________
Hala lõpe nyt!!!