ArmastusegaArmsatele!

Sulle kes sa kaugel,

praegu vaatad kiirgavat kuud.

taevas seisvat suurt tähepuud

lumehelbed nüüd andku suud.

Kallistuse kaugelt

peagi sulle toob valge iil

esimene arg tähekiir

hommikuse aokarge kiir

Usu saame õnne

valada me vaid sellel ööl

küünlaid läita koos võime veel

käia käsi-käes talve teel

Tähesaju valgel

kese matab külma ja lund

lumehelbeks muutma su und

kui on külm kesköö tund

Unustatud laulud

Kumisena meis vaikselt jäid

lahus oldud päevad,

lähendavad veelgi meid

ununenud laule kuulatada koos

saame taas

puhas lume vaip laiumas.

jälle meil on jalge ees maas.

Kaunist lõppevat aastakest ja veeelve:l paremat uut armastuserikast uut aastat!

Inimene on inimene...

Inimloomus on keerukas. Hämmastav. On asju, mis panevad ka iseenda puhul imestama, kuigi ennast peaks ju ometi tundma?! Samas see on nii huvitav, et avastad endas ja teistes üha uusi positiivseid külgi. Kummaline on see, et mõni inimene tundub algul eemaletõukavana, aga kui temaga lähemalt tuttavaks saad, on ta superinimene ja jääb vaid küsimus, kust kurat sellised eelarvamused küll tekivad. Miks nad üldse tekivad? Usaldamatusest? Kahtlusest? Samas teine inimene võlub sind (sina vormi pole ilus kasutada, aga kirjandite aeg on ammu möödas, nüüd on lubatud vigu teha )kohe ära, vaatab silma, naeratab ja plaks.. oled tema lummuses. Kuigi tegelikult ei ole see inimene inimesena suurem asi. Omab vaid oskusi musta valgeks rääkimiseks ( Kusjuures kui selle oskusega üle doseerida, on see hukutav- proovitud!) Ja teine inimene arvab ,et "Jah, nii ongi" (Savisaare oletatav fenomen nt.)

Kas inimene otsib enda ümber ilusaid inimesi? Mitte kollektsioneerimise mõttes vaid nagu lubab endale esmalt ligi selliseid inimesi, kes on välimuselt kenad, puhtad, ilusad, ehk mõneti tema enda sarnased, eelistades neid inimesi teistele, kel vbl ehk mingi "eemaletõukav" detail ( nt mõne jaoks mingid augustused näos, rastapatsid jms). Inimene on ju ikka sama inimene, olgu tal siis augustused, hipistiil või pintsaklipslase outfit. Viimasel Polymeri peol oli päris palju pikajuukselisi rokistiilis inimesi, kes mõne jaoks tunduvad "teistsugustena". Üks inimene mainis mulle, et lahkub peolt kuna talle ei meeldi see kontingent (muu pidavat sobima- nii muusika, koht kui ülejäänu...) Aga mis selle põhjuseks siis on? Et need inimesed ei ole piisavalt tema sarnased? Mis siis, nad pole minu sarnased ka, ometi sai nii mõnegagi sealt asjalikku juttu räägitud. Ja hiljemgi veel suheldud. Kaotatud ei ole midagi, on vaid võidetud. Ma julgen väita, et asi on inimeses endas kinni. See ei ole tolerantsuses ka, see on miskit sügavamat või isegi midagi alateadlikku, mille pärast inimene tunneb end teatud inimeste hulgas ebamugavalt.

Mingi aeg ma vaatasin viltu punkarite peale. Nad tundusid räpakad ja kasimatud. Ühesõnaga sama ebameeldivuse tunne, aga pärast lähemat tutvust mõne selle kontingendi esindajaga, on sellised arusaamad kadunud. Ahah.. Hea soovitus, kui kellelgi on probleeme rockistiilis inimeste sallimisega, siis võtku osa RabaRocki festivalist (kohustluslik on ka telklaagrisse jäämine!) Kindlalt pärast seda on need arvamused taandunud. Inimesed on tegelikult superlahedad, vahet ei ole, mis "nahas" need inimesed parasjagu on.

Rohkem tolerantsust & võite avastada väga toredaid inimesi, keda te põhjendamatult eemale olete tõuganud!

Feels like Dancing On Her Hand...

Ilus on, hea on, õnnelik on olla:) Täna oli viimane eksam- väga raske, aga sellegipoolest semester viiskomanull, ajee. Väga hea meel on! Kristiina H. helistas kah täna, pärast jaanuarikuist reisi teeme temaga diili:P Eks siis paistab, kuidas sujuma hakkab, aga ületamatuid raskusi ei ole olemas, nii ,et mis ikka olla saab. Raadiost sain kah vastuse... Kes ütleski, et kõike head korraga ei saa?:P Saab küll, aga seda tuleb rohkem tahta! Nüüd ootan veel WAF-ist tagasisidet. Rohkem positiivsust & usku! tsiteerides iseennast: "because she knows, she gets everything she ever wants to have..."

2 päeva kestnud kampaania "Toome Vipsile jõulud tagasi" on samuti selleks korraks läbi saanud. Thanks kõigile, kes veetsid koos minuga 25.l mõnusa õhtu/öö pooliku. Sai korraldatud üks korralik jõulumeeleoluõhtu, kust ei puudunud miski, mis oleks seotud jõuludega- hõõgvein, piparkoogid, mandariinid, küünlad, mahe kitarrimuusika ja jõululaulud....jne:) Luv you tibud! Eilne päev oli samuti teguderohke (kuigi plaanipäraselt oleks pidanud ainult õppmisele kuluma..) Algselt oli plaanis vaid Kamikazes õhtust süüa, aga asi läks jälle käest ära...Järgnes ka Osmani tuur ja Bambas mitu tundi piljardit... mõne õhtu lõppes alles hommikul kell pool kaheksa:D haha.. aga, mis siis... Elu on lill! (..aga kindasti mitte kaktus:P)

Homsest on vaja uuesti joonele saada. Üks päev vaja tööjuures üle elada, vanad asjad vana-aasta sees ära lõpetada & siis võib hakata Uut ootama.

x-mas

Kas sellist jõuluaega ma tahtsingi?

Ei tahtnud, päriselt ka... Aga asi läks lihtsalt nii ja vahest ei saa sinna midagi parata. Seekord olid jõulud ilma minuta, kuigi lubasime veeta parima jõuluaja parimate inimeste seltsis, siis paraku möödus minu jõulupäev voodis. ca 30h pikali olla ei ole just kõige meeldivam. Telekas käis närvidele, aga nii palju jõudu ei olnud, et võtaks puldi ja lülitaks välja. SMS-id, kus sooviti "jätkuvat jõulutunnet" tundusid iroonilisena, kuigi inimene ju tegelikult soovib head. Aga kui vaadata asja positiivset külge, siis jäi ära igasugune õgimine:D Toidust ei taha rääkidagi. Mina ei taha toitu ja toit ei taha mind ka, jõulunädala eesmärk on tegelikult täidetud (-1kg, kuid meetoditest siinkohal ei räägiks:P)

Vabandus kõigile neile, kelle jõulud ma suuremal või vähemal määral ära rikkusin (suurimad vabandused Margusele ja HeleMallele; sry) Samas thanks neile, kes muretsesid ja hoolisid. Teeme aja tagasi, eks! Ahjaa... aga kingitused olid superarmsad, mõned kingitused on mul endal veel siin ja ootavad inimestele kätte andmist ning kõik ei ole veel läbi, jõulud jätkuvad veel täna ja homme:) Täna on rahulik ja hea olla, põlevad küünlad ja kodus on jõululõhn, ootame külalisi ja teeme jõulud jõuludeks. Parem hilja kui mitte kunagi!:)

Aga teile, kallid, Jõulurõõmu & Jõulurahu jätku!8

Sõltuvus

Ma olen sõtlane. Ma ei ole isegi mitte anonüümne, vaid täiesti avalik estrellahoolik. Ma saan neist täpselt nii kaua loobuda, kui ma neid ei näe, kui ma neid ei osta ja kui teised neid ei too ja üldse.. Kui ma neid ei näe, siis mul läheb üldse meelest ära ,et nad olemas on. Iganädalane lubadus on : " Sel nädalal ei söö Estrellat!" ja siis toimub raudselt Siimu juures mingi istumine või oleng ja see on juba nii, et ilma Estrellata ei möödu üksi pidu. JA mis täna siis juhtus. Siseneme siis Magistrali kaubanduskeskussesse ja uksevahel võtab meid rajalt maha mingi Emori küsitleja. ET tema kutsub ühele uuringule, mis siis käib Lays ja Estrella krõpsude kohta. Küsitlus kestab 2,5 tundi ja see aeg kompenseeritakse 200.- kinkekaardiga . Thanks a lot eks! Et siis 200.- krooni eest Estrella krõpse :D Eheh.. No ei lasta ära unustada neid nuhtlusi. Täitsa lõpp, kuidas üks väike "krõps" :D võib inimest murda. Nõrk olen. Ja mis homme toimub... Siim lõpetab homme siis ametlikult TTÜ ja saab oma kraadi(d) kätte, ajee- tore eks. Aga see, mis järgneb ei ole nii tore.. Ma võin kihla vedada, et pärastisel tähistamisel ei puudu ka "mitteoodatud külalised", Estrellad. Ma hakkan neile homsest vastu sõdima! Miski peab ju ometi aitama!

Aidake sõltuvusest üle saada :z

MinevikOlevikTulevik

Uurime mõnda aega juba võimalusi välismaal õppimise kohta. Võimalik, et sügisest tallame juba mõne teise maa mulda, aga eks see paistab alles siis, kui asi käes on. Muidugi prioriteet oleks õppimine, kuid ei ole välistatud ka lihtsalt töötamine keelepraktika mõttes ning alles siis õppimaasumine. Aga ma ei usu seda enne, kui asi reaalselt nii ongi. Aga käisin siis õppeosakonnas maad uurimas, kas ehk meie koolil mingeid sõprussidemeid mõne välisriigi kooliga (tean ,et Erasmusega nt tehakse diile juba mõnda aega) ja hops pakuti võimalust võtta nüüd kolmanda kursuse viimane semester Turu ülikoolis, pealegi lubati katta kõik kulutused ning lisaks õppimise eest veel raha ka peale maksta. See oli suht ootamatu pakkumine ja ei osanud kuidagi reageerida sellele. Aga ma ei ole valmis veel minema, kõrgkool on plaanis ikka siin ära lõpetada. Ma ei kujuta end ette kuskil Soomes uurmustööd tegemas ja lõputööd kaitsmas. Õigemini ei kujuta end ette isegi siin seda tegemas, sest lihtsalt midagi pole tehtud veel.. ja ei tea kust alustada :S (Algusest?)

Siis üks teine asi. Eile Marilyn tegi mulle superluks tööpakkumise. Selle üle pean natuke veel aru pidama ja graafikut planeerima, aga olen valmis kompromisse tegema. Muidugi parema elu nimel, eks :P Uuest semestrist peaks rohkem vaba aega kah olema, jäänud on vaid 4 loengut, millest ühte ma tegelikult ei peakski võtma, sest vaba ja valikainete AP-d on nagunii juba lõhki, aga kuna asi on huvitav ja mööda külgi maha ei jookse, siis otsustasin selle aine samuti läbida.

Appi, eripedagoogika on ikka nii paljunõudev aine. Ainuke eksam sel sessioonil, aga materjal on nii suur, et ületab kõikide eksamite mahud mitmekordselt. Kohati on selline tunne, et ei õpigi pedagoogikat, vaid arstiteadust. Aga kõik on samas seisus ja kurta pole midagi, vaid õppida...õppida ....õppida! Aga tahaks ikka kõike muud teha kui õppida. Muidugi ei suutnud ma täna rohkem keskenduda, kui vaid eksamiküsimused vastatud... Mustamäel jalutamine ja chattimine oli palju mõnusam tegevus ja punased põsed saime pealekauba (.. ja +2p kaalujälgijatele ka:P) Ega viimasel ajal end jalutamast pole küll leidnud (kui just autost hops välja ja prismas kõndimist jalutamiseks ei saa nimetada). Häbi häbi mulle! Auto on nuhtlus! Selles suhtes küll... ja siis on veel imestamist, et kust need lisakilod tulevad. Just siit! Oh jah.. Ja mõelda, mis nädalavahetus toob- söögiorgjad nagu meil siin eestastel jõuludel kombeks ongi. Ei saa ju öelda ka, et sorry emps ma see aasta ei tule.. Tulen ikka, aga seekord oma söögiga. Tahaks näha, et jõuludega siin mingid +kilod peaks tulema (ptüi, ptüi, ptüi üle vasaku õla) Ah ja täitsa imelik on mõelda, et järgmisest nädalast hakkame juba jaanipäeva ootama. Kalender käib ju jaanipäevast jõuludeni ja jõuludest jaanipäevani.. Alles oli jaanipäev. Peatage maailm!

Jaanuari esimestel päevadel sõidame Rolandiga kauaoodatud tripile, pole seda kellelegi välja reklaaminud, aga nüüd on meil ajad täpselt nii paigas. Nädalake sooja päikese all on garanteeritud.. ajee, midagi positiivset siia külma argipäeva, loodetavast saab ka aja korraks maha võtta ja elada ainult tänases päevas ja unustada tulevik ja tegemata, kuid tegemist vajavad asjad.

Teile soovin rahulikku jõulu! (minu jõulud mööduvad eripedagoogika seltsis. Ei tea, kas jõulusalmiks valin tüflopedagoogika või surdopedagoogika iseärasused? )

Olge mõnusad!

Polymer vol 2

Inimesest endast sõltub palju. Kuidas nautida erinevaid seltskondi, üritusi, kuidas kohaneda keskkonnaga justkui kameeleon ja kuidas üldse osata tunda end mugavalt ükskõik, millisel üritusel. Kõik on inimeses endas kinni. Ei saa süüdistada kohta või kontingenti, kui ise ei oska vabalt võtta. Minuarust oli eilne üritus päris tore ja teistsugune. Tavaliselt mind selline üdini rokkmuusika ei köida, tahan natuke seda ja teist, rohkem varieerumist erinevate stiilide vahel või nii, aga eile oli küll iga asi omas kohas. Pidu iseenesest oleks olnud justkui rockstiilis, ainult et rokkarid, kes ümberringi olid, ei olnud maskeeritud, vaid kõik see "rokk" kuulubki nende inimeste elustiili juurde. Meelolu oli hea ja selle tõstmiseks piisas vaid mõnusatest inimestest ümberringi. Teada värk juba ennegi ,et muusikud on väga sõbralikud inimesed. Samuti oli lavafiiling positiivne :)

Üllatas pisut see, et rahvas varakult ära kadus. Käisime vahepeal Tokkoga Lool, Jüri juures ja selleks ajaks kui tagasi tulime, oli enamus rahvast laiali vajunud või siis WB prooviruumi hängima läinud? Mõned vaprad olid siiski veel nii laval kui lava ees. Kuna tegu oli vaba lavaga ,siis teadagi ,millises konditsioonis need pillimehed seal olid:D Oleks kitarrid sünkroonses häälestuses olnud, siis oleks inimeste "kainuse astet" arvestades suhteliselt talutavaid helisid saali jõudnud, aga see selleks.. Eriti kift oli see, et just täpselt kui tagasi tulime, siis astume uksest sisse ja whoaa.. Ants laval, meie Ants noh! Täitsa trummide taga ja puha!! Lahe!! Sõjaväes sellist lõbu ikka ei saa :D Igatahes jäime vaatama edasitoimuvat. Suvalised tüübid olid siis lavale läinud ja esitasid paar ilusat coverit GNR "Don`t cry" ja Metallica "Nothing Else Matters" ja oli vist miskit veel, aga ma täpselt ei mäleta. Igatahes muusika oli vaiksem ja mõnusam ning need paar alkoholist tingitud

Enne oli plaan ,et läheme Hipi, Antoni ja Triinuga Panoraami edasi, aga kuna aega kulus Lool käimiseks ja veel kohapeal ja kell oli vahepeal juba 2 saanud, siis otsustasime siiski kodu kasuks. Aga enne juhtus veel üks positiivne asi.. millest ma tegelikult ei tahaks ennetavalt rääkida, aga kohalviibijad olid tunnistajaks ja loodetavasti kui asi läheb oma loomulikku radapidi , mööda positiivset trajektoori, siis saavad ka kõik teised teada ja rõõmustada (hoiame pöialt!!!) Polymerist siis mõningaid pilte ka (trükin igaks juhuks lingi välja, neile, kes ei märganud pealkirjale klikkida:P) http://www.vips2.myphotoalbum.com/

Ka uusaasta plaanid on loodetavasti nüüdseks paigas. Minu jaoks on see võõras, tavaliselt ikka viimasel minutil otsustame, et mida teha ja kuhu minna. Päris huvitav, et 2 nädalat varem on asi juba suht organiseeritud, planeeritud. Muidugi mõned planeerivad mitmeid kuid ette, aga minu kui teada-tuntud planeerimisoskamatu kohta on see isegi suur edusamm. Tegelikult oli alguses selline plaan, et läheme uusaasta ballile, aga selline üritus nõuab päris palju finanssi ja kindlasti veel pikaajalisemat planeerimist. Eks iga asi omal ajal, äkki on just eelnev järgmise aasta plaan, kes teab, aga Sõpradega on alati parim:)

Jään ootama juba aastavahetust:)

In a world full of people only some want to fly
Isn't that crazy?

Peegliga sõbraks :D

Inetu olemine ei tähenda, et oma inetuse eest hoolitsema ei peaks (õelalt öeldud, nõustun:P, aga selle üle sai täna arutletud järeldusele jõutud). Või kehtib siin ka reegel, et topelt ei kärise? Et kui juba kord selline olla, siis lasta täie rauaga edasi? Iuuuh.. häirib küll jah tõsieselt kui inimene enda eest ei hoolitse. Ma ei räägi siin mingist beibetsemisest, solaariumitest, ilusalongidest, geelküüntest ega muudest iluvidinatest, vaid kõige elemetaarsematest asjadest nagu pesemine ja juuste kammimine, riiete triikimine ja üldse peeglisse vaatamine enne väljaminekut. Eriti ei sobi selline lohakus naisterahvale. Paneb tõesti imestama, kuidas nii on võimalik toauksest välja astuda ja nö inimeste keskele tulla. Metsas kuskil omaette veel, kus tõesti keegi ei näe... Märkusi on tehtud jaa, korduvalt, alguses vaikselt ja salamisi, hiljem juba avalikult. Ja see isegi kui keegi miskit ei ütle, ei tähenda, et nad ei märkaks:P Ebameeldivus kasvatab ebameeldivust igas mõttes ja vastikus süvendab vastikust. Võimalused on üks asi, aga kui neid kandikul pakkuda, kas siis leidub ka vabandusi, miks ennast nt mitte pesta? Ma arvan, et selles suhtes on küll asi inimeses endas kinni, aga tema valik, ise peab selline olema :D

Tähelepanelikkus ei ole kriitika G: Ja need siin üleval ei ole pooltki vaid minu mõtted;)

13.12.06

Kaks päeva jõulushoppingut- ninni-nänni sai üksjagu ostetud. Pisikesi, kuid armasid asju. Nüüd põleb mu pisikeses toas 7 küünalt, hubane mõnus ja hea tunne. Hämmastav, kuidas küünlavalgus muudab kõik nii mahedaks ja mõnusaks. Kahju, et nii hilja juba on, ei saagi seda ilu jagada. Aga teine päev ootan kindlasti külla:) Romantikaõhtu? Jaa, võiks... :P

Kallis roheline sai kah täna korda, polnudki teisel midagi erilist viga, remondionul oli kümme minutit tööd ja asi oligi parem kui varem.. Aga mis sõidab, see kulub, nii et järgmise korrani...:P Vanaisa sünnipäeval sai käidud ja üllatavalt meeldiv ja suhteliselt tasane pidu oli võrreldes varasematel aastatel olnud pidudega. Teate ju küll selliseid pikalaua pidusid, kus istutakse ümber laua ja süüakse süüakse ja veelkord süüakse.. Aga nagu ma juba ütlesin oli mõnus ja vaikne ilma pika lauata:)

Laupäeval on oodata suuremat peokest. Kalli Jüri ja Tõnise sünnipäevad:) Ma siiani ei tea, mida kinkida:S Somebody help me please... Mida kinkida meesterahvastele üldse? Ja see miski võiks olla muusikaga seoses.. oi jah . Eks kambapeale mõtleb midagi välja.

Oioi,, tegelikult on homme minu pisikese venna esimene jõulupidu lasteaias. Tahan kindlasti kohal olla. Mina vist tahan sinna rohkemgi minna, kui teised pereliikmed, aga see on ju nii armas.. Mäletan hästi oma esimest jõulupidu. Pidime seal mingeid kostüüme kandma- olid lumehelbekeste kleidikesed sellised ilusad, valged ja natuke sätendavad ja siis olid piparkoogi kostüümid- pruunid kombekad :D Tüdrukud kaklesid selle pärast, kes saaks lumehelbeke olla.. oli nii naeru kui nuttu... Aga jah, homme siis Liivaku lasteaias jõulupeol. Lahe, et see koht on ka ühtlasi mu praktikabaas, saab näha, kuidas seal inimestel läheb jne.

Rohkem pole praegu midagi rääkida. Soovin Teile vaid jõulutunnet ja tibake rahu ka!

Seepi?

Seebika elu on täies hoos. Täna sain Tartu maakohtult järjekordse kirja, no ei mäletagi enam oli see juba neljas või juba viies, enivei päranduse jagamine on asendunud isaduse tuvastamisega- molekulaarekspertiis ja muu teema. Eks päranduseni jõutakse ringiga tagasi, kui esmased eesmärgid on täidetud. Ma ei usugi, et too litsakas punapea seda kõike jama on korraldaud vaid õigluse pärast. Vastasel korral poleks ma temalt väga kummalist seebiooperi telefonikõne saanud (oli küll juba peaaegu pool aastat tagasi, kuid näib, et ajab sama rada ikka veel...) Tol korral lubas ta mulle ühe kolmandiku oma "olematust" kolmandikust, kui mina oleksin nõus oma dna-d andma, no dšiisõs. Täielik seep! Häbi peaks olema tal! Ükski raha ei oleks väärt sellist si!as (vabandust otsese sõnakasutuse pärast, aga just nii ongi) surkimist. Kas on loogiline, et inimene käib kohut ainult seetõttu, et hakkaks kunagi saama toitjakaotuspensioni, mille summa jääb siis kolme peale jagatuna ca 300-400kr? No, ei! Aga vot seda punapea just loodabki, vähemalt väidab, et teeb seda kõike just selle pärast. Häbitu!& Alandav.. aga ta ilmselt ei tunneta piire. Noh, eks arvab ,et kuna olid ka majad-autod-suvilad, et siis on "suured" rahad taga ja temalegi väike kopikas kukrusse poetatakse. Aga see on nii alandav minu meelest. Jätkaku. Lõpuks omad vitsad peksavad, mina tean, mis teda kohtuprotsessi lõpus ootab- ämber.

Punapeast veel niipalju, et ühe lapse andis ta lihtsalt ära, oma mehe vanematele. Ma usun, et ma ei tee talle liiga, kui teda vastutustundetuks nimetan ja arvan, et ta kasutab lihtsalt praegu oma teist last ära, et äkki on võimalik natuke "teenida". Sellele mõeldes hakkab tõsiselt paha:S

Olen juba kord Tartu maakohtule teatanud, et ma ei ole huvitud asjast ja palunud neil mind mitte tülitada, kuna mina ei puutu pärandisse, sest loobusin sellest Stina heaks, aga siiski jätkavad oma kirjade ja kõnedega. Täielik seebikas.

Polymer; 400 kcal tunnis

Iga kord, kui bändil mingi esinemine on, siis kaob terve päev käest. Igasugune sehkendamine algab juba hommikust peale. Alguses on vaja trummikola bändikast kaasa võtta, isegi kui tehnika iseenesest on kohapeal olemas, iga bänd kasutab siiski oma trummitaldrukuid ja Tõnisel on lisaks mingeid stande veel vaja- teeme proovi, siis teise kohta asjad üles, soundcheck (mis alati venib, sest tehinka ei ole õigel ajal üles pandud) Ja siis esinemine iseenesest võtab aega pool tundi kuni nelikümmendviis minutit ainult. Aga päev läinud nagu niuhti...

Eile esinesime Polymeris üritusel "4 Season". Asi venis, rahvas tuli kohale umbes 12. ks alles umbes sel kellaajal läksime peale ka. Kujutage ette lava, mis on nagu vesivoodi- kui natuke liigutad, siis vetrub nii, et trummid, kidravõimud ja muu kola õõtsub viimse ja mille ümberkukkumist takistab god knows what Tõesti väga jube konstruktsioon oli. Teiseks minu meelest meie muusika ei sobinud sinna üritusse, sest see on liiga selge ja ütleme, et loogiliselt ülesehitatud, liiga tüüpiline võib-olla. Teise bändid olid sellised tõsiselt sürrid, midagi ei saanud aru. Natuke meenutas muusikat Glaabu multifilmist, mis mulle juba lapsena tekitas hulluksminemise tunnet. Natukene isegi mõtlesin selle muusika peale tol hetkel, et kui ma seda muusikat naudiksin, siis ma peaksin mentaalselt hullumas olema, peas peaks valitsema sellised äärmised negativistlikud tunded ja mõtted või peaksin olema sügavalt usklik. Mitte uskilik selle argises tähenduses, et usk jumalasse vms, vaid pigem usk mingisse needusesse, ebamaisusesse... Sel hetkel kui üritasin kuulata seda muusikat ja mõtestada seda enda jaoks lahti, olin üksi bändiruumis, õigemini bändiruumiturvamees oli kah, aga too tundus selline vaikne olevat. Ja siis olles just muusikasse süvenenud ja aru saanud, kui creepy see muusika tegelikult on, siis küsib turva "kas sul on närvid läbi vä?" ee.. hea küsimus :D! Tegelikult oli polümeris vägaväga külm, et koguaeg oli selline kerge värin sees, jah ime pole kui mõni arvab ,et närvid läbi on. Ma ei ole harjunud sellise külmaga. Kuigi tegelikult ma teadsin, et seal külm on ja olin valmistunud selleks- vastavad riided olid ka kaasas, kuid siiski... ikka oli liiga külm. Need, kes Jüri- Tõnise sünnipäevale plaanivad tulla, pange heaga midagi eriti sooja selga! Kampsunist ainuüksi jääb väheks! Järgmisel laupäeval on pisem ruum, aga parem olla valmis selleks ,et seal ei pruugi siiski soe olla. Aga tund aega külmavärinaid pidi põletama 400 kilokalorit, nii ,et ... :D

Inimesed, kes kohal olid, olid boheemlaslikud (välimuse järgi), kuid ülimalt sõbralikud ja toredad inimesed. Saime mõningad uued tuttavadki, keda ilmselt samuti saab juba nädalapärast kohata. Kõik tundusid olevat rohkemal või vähemal määral muusikaga või kunstiga seotud inimesed. Huvitavaid persoone ikka jagus.

Palju aega veetsime Witches Brew proovikas, seal olid vähemalt puhurid ja sooojus :D Ja teiseks lemmikkohaks oli vesipiiburuum, kus kanepi hais juba peo alguses esimese asjana ninna torkas. Ruum oli suht tossu täis, kuid teatavasti inimene harjub kõigega ja kiiresti. Ja trummitalendid tegid tšembel selliseid rütme, mis hüpnotiseerisid inimesi.

Päev lõppes alles poole nelja paiku ja pisukese pauguga. Sõitsin autoga natuke pahasti, aga eks seegi asi saab parandatud lähipäevil.

Ei saa öelda, et see pidu oleks nüüd vägaväga meeldinud, kuid omapärane oli küll, just selline teistsugune, kuhu ma ise tavaliselt ilmselt ei läheks. Huvitav oli (mitte sajaprotsendiliselt, kuid siiski) samuti olid inimesed toredad. Järelikult võib rahule jääda. Kahju on vaid sellest, et tänane päev seetõttu suht unine oli ning planeeritud kontserdile väsimuse tõttu minemata jäi :3

Pildid, siin. http://www.vips2.myphotoalbum.com/

Minupaha

Ma pean oma sõnad tagasi võtma. Noh, ma just mõni aeg tagasi ütlesin halvasti uue treeneri, selle vene neiu kohta, kes tundus esmapilgul pisut kummaline. Olles nüüd juba mitumitu korda tema bodypumpis käinud, tundub ta iga korraga aina toredam ja see, mis enne kummalisusena tundus, on tegelikult päris armas ja kes ütles ,et treenerid peavad tuimad tükid olema ja nalja ei tohi teha. Igatahes viga oli minus ja üritan nüüd parem olla. Või noh vähemalt püüan erinevate inimeste suhtes tolerantsem olla:)

Eelarvamused on kerged tekkima, aga tavaliselt inimesed ei taha oma eksimusi tunnistada, eks ikka on lihtsam teistes vigu leida või spetsiaalselt "tiitleid" juurde mõelda ja inimest selleks ja teiseks tembeldada, kui ennast peeglist näha ja mõnes mõttes nagu tuure maha võtta. Väga lihtne on öelda, et viga pole minus ja leida selle juurde õigustusi ja põhjendusi, aga siit küsimus "milleks?" Paljusid situatsioone on võimalik mõista mitte ainult kahtepidi vaid lausa kolme- ja enamatpidi. Ja võta sa nüüd kinni milline neist kõige õigem on. Enda seisukoht ja arvamused muidugi on lähedasemad ja seetõttu tunduvad ainuõiged. (Just nagu õpetajad koolis, igaüks neist arvavad, et tema aine on kõige tähtsam ja kompromisse tehakse üldiselt vähe, samas meie, õpilased, jookseme end kasvõi pooleks, aga keda see enam huvitab). Seda, mis jääb oma ninaotsast kaugemale just nagu ei tahetagi näha. Mõelgem sellele natuke! Aga jah, eks tõstab mingis mõttes vist enesetunnet ja pseudoreputatsiooni kui tead, et on liitlasi, kes samamoodi arvavad. Alatu on rõõmu tunda sellest, et kellelgi järjekordelt vaimses mõttes on saadud "ära panna" . Minu peres õpetati küll väiksena, et "näpuga näitamine on ebaviisakas" Just sellisena näen ma ka olukorda, kus inimene tahab paaniliselt tõestada, et temal on õigus, ise samal ajal näidates kohta kätte "Näe Sina eksisid!" Ei räägi siinkohal elementaarsest "õige-vale tunnetusest" Seda teame kõik isegi.

Häbi mulle. Umbes 4 aastat tagasi, kui veel Ü-ga käisin, siis olin just selline ülevalpool kirjeldatu, selline vankumatu, järelandmatu. Selle 2,5 aasta jooskul, mil me koos olime, ei olnud temal vaidlusküsimustes ega tülides kordagi õigus, minule pidi jääma lõppsõna ja temal ei jäänud muud teha kui saba jalgevahele tõmmata ja minu õigust kinnitada. See tõesti ON võimalik, isegi silmnähtavalt valed olukorrad on võimalik mustvalgeks ja vastupidiseks rääkida, just nii nagu endale kasulikum on. Mõneti oli see muidugi ka temast tingitud, kui oleks natuke tugevama iseloomuga olnud, poleks seda juhtunud, aga TEGELIKULT ma ju tean, et ka mina eksisin, aga millegipärast ei tahtnud seda siis kuidagi tunnistada. Paha mina:) Aga ma saan paremaks, kunagi kindlasti :P

Nagu Siim ütles, tark inimene pole see, kes ise end targaks peab, vaid see, kes oma vigadest õpib c:

Ja nüüd igaüks mõtleb ise, kas ka tal ei oleks aeg lõpetada õiguse tagaajamine ja aeg asu anda nii endale kui ka teistele:r

The Things you own, OWN you.

Raha on ebajumal, mida miljonid ja miljonid inimesed päevast päeva kummardavad. Elukestev rügamine ja suurema "hunniku" kokkuajamine vaid selleks, et see järgmisel hetkel vahetada mingi muu hüve vastu. Elu. Kõik ju teevad nii (iga üks omamoodi, aga teevad..)Põhimõtteliselt vahetame oma töötatud aja mingi asja vastu. Nt tunnitasu ja mõne suhteliselt nonsens asja hinnavõrdlus võtab kohati keeletuks: Selle asja saamiseks peab töötama nii ja nii mitu tundi . Blah.. ok :)"Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju" Raha võimaldab mingeil hetkedeil ennast mugavamalt tunda- nautida seda meelsamat poolt. Võimalusi nautimiseks on lihtsalt rohkem.Aga ilma rahata? Võimalik, aga nii palju mitte. Vähemalt alati on tunne, et oleks rohkem saaks rohkem teha/olla/minna.. Ja isegi, kui on keskmises mõttes palju, jääb lõpuks ikka väheseks, sest nõudmised suurenevad ja harjumus tuleb oioi kui ruttu (Minul seda probleemi pole, sest ma ei teeni palju ..:P & lähiajal pole plaanis "miljoneid" kokku ajama hakata ka)

Aga mõnikord on rahast kahju. Kestab see tunne küll vaid hetked ja kaob siis uuesti oma halli varju, aga siiski. Kahju on rahast enamasti siis kui seda pole. Rahast üldiselt ei räägita, ma ei tea isegi, miks see teema mulle pähe tuli.. Aa jah, mingi kõnekäänd on, et "inimene mõtleb ikka sellest, millest tal puudus on.." No jah, ju siis on puudus- alateadlik või taoline äkki?! :D

Keegi on öelnud, et raha võib inimese ära rikkuda. Minu meelest see nii ka on k. Peres, kus raha ei loeta ja lastele antakse täpselt nii palju kui küsija tahab ( ikka tavapärasemast rikkamapoolsemas peres), siis harjuvadki lapsed tihtipeale sellise eluga ära, et ise ei pea midagi tegema. Alati on ju papa ja mamma, kes raha annavad. Ei teki sellist justkui kohustust, et peaks hakkama ise end majandama. Ja muidugi on üheks määrajaks see, et ollakse harjunud sellise muretuma ja luksuslikuma eluga, siis kohe alguses ei saaks endale samal tasemel elu garanteerida. Enne peab ennast üles töötama ja alles siis.. Muidugi on erandeid ja reegleid ja üldse igasugu asju veel.. (mulle ei meeldi kolmpunkti, lähiajal kavatsen hakata oma kirjutamisstiili natuke konkretiseerima)

Aga natuke veel ebajumalusest & rahast (Need, kellele mu postitused tunduvad kriitikana ühiskonna, inimeste jms vastu, säästke end ja ärge edasi lugege, Kuigi järgnevas pole midagi isiklikku). Kahju on sellest kui ka väärtushinnanguid hakatakse taandama rahale-ka tundeid, inimlikkust, emotsioone; valima sõpru selle järgi, kellega on kasulikum lävida nagu 15 aastat tagasi, defitsiidi ajal ( temaga on vaja hästi läbi saada, sest tema töötab seal ja siis me saame sealt neid ja neid asju) Justkui ainus lähtekoht oleks raha ja ilma selleta ei oskakski rõõmu tunda, õnnest rääkimata.

Raha on oluline, kuigi ta on kõigest vahend. Raha ei tee õnnelikuks ( loe: raha pole 100%line õnn), aga õnnelikuMAks natuke ikka teeb, sest kes meist ei tunneks rahast kasvõi natukenegi rõõmu? Tunneme ja kasutame seda ka mõningal määral, et oma tuju tõsta ning et endale toredaid ettevõtmisi lubada ja end hästi/paremini tunda. Aga lihtsalt rahal ei tohi lasta enda üle täielikku kontrolli võtta.

Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil rahamaitse suus...p

PAHQ PS! Ebausklikele :Kui vasak peopesa sügeleb, saab raha:P

ArmastuseLõhn.

4.12.96 Jah. Aeg lendab. See teeb juba 10 pikka aastat sellest hetkest, kui mu kõige kallim lahkuma pidi. Kahju on sellest, et täna ei saanud isegi tema hauale minna. Aga ma luban, et ma teen vigadeparanduse nii pea kui võimalik. Vähemalt põleb minu toas täna 2 küünalt. Üks neist on mälestuse ja mõnes mõttes isegi nagu kurbuse küünal- Tema mälestuseks. Teise küünla, armastuselõhnalise, kinkis mulle kallis Roland, sest 4. kuupäev on ka meie kuupäev. Ta armastab mulle iga kuu neljandal kuupäeval midagi ilusat kinkida või ette võtta tavapärasest erinevat koosviibimist. See on armas temast:) Aitäh sulle, kallis Roland :)

Silt küünlal väidab, et tegu on armastuselõhnalise küünlaga. Olgu pealegi. Täna põleb minu pisikeses toas roosa küünal ja täidab toakese armastuse lõhnaga.

Huvitav, kes teadis, et armastus just nii lõhnab?!:P

Uinuvate hingede ümber hingan su vaikuse auru..

Vaikus. Piinlik vaikus. Ärritav. Karjuv vaikus. Laulev vaikus...
Mõnikord tahaks rohkem vaikust. Vahel tundub isegi, et tänapäevane kiire elutempo soodustab vaikuse tähenduse unustamist. Sellist üksi olemise aega nagu eriti ei olegi. Vaikust samuti ei ole. Isegi öösiti mitte-
Mõnikord on vaikus lämmatav. Täna sai seda pisut tunda ka. See on selline natuke vastik tunne- tahaks justkui midagi jutustada/rääkida/ millegi üle arutleda, aga lihtsalt ei ole kedagi, kellega seda teha. Eilne päev venis väga pikaks, astus teine poole sammuga lausa tänasesse päeva. Mudugi oli Kaja Rocki nn võidu tähistamine ka päeva pikemaksvenitamist väärt, aga see omakorda tingis selle,et hommik ei lasknud Tokkot lahti ja mina pidin vaikuse lämmatust taluma.
Mõnikord ma tunnen piinlikust vaikuse ees. Isegi kui tegu ei ole minust sõltuva vaikusega. See jõuab meieni aegajalt koolis, eriti filosoofia loengus, kus õpetaja armastab oma tudengeid kaasata oma mõttekäikudesse. Ta küsib tihti arvamusi, isegi mitte nii väga filosoofilistele probleemidele, vaid just sellistele inimesest endast tulenevatele mõtetele- Nt "Mis on Sinu jaoks väärtused" vms Ja siis see, kellelt vastust oodatakse, vaikib...Vaikus kestab. Kuni lõpuks ütleb keegi kolmas, mida tema asjast arvab. Tihtipeale juhtuvad need olema just 2-3 kindlat inimest kogu meie kursuselt. Ja kui vaikus on katkestatud, siis pööravad kursuseõed oma pilgud vaikuse katkestaja poole ning heidavad ette, et sellel ei lastud vastata, kellelt vastust oodati. Aga asi on siiski selles, et sel hetkel on vaikus väga piinlik. Ja piinlik on ka see, et inimes(t)el puudub oma arvamus, kui seda just konkreetselt küsitakse. Tegelikult ei taheta teada ju mingeid kvantmehhaanika seaduspärasusi, vaid tühipaljast subjektiivset arvamuskübet, aga siis see fu#king vaikus..

Vaikuse tähendusest hakkan alles hiljem aru saama, loodan vähemalt. Meeletu lärm, mis hakkab mind päevast päeva ümbritsema, on tegelikult hirmutav.

Vaikus. Ainult teie oma.

BlankPage. The rest is still unwritten.

Sõnad on kõigest sõnad. Kuigi selge vahe on sees, kas nad on välja öeldud või kuskil kirjas. Aga ütlemata palju võimu on sõnal küll. Minumeelest on sõnad reeturlikud, sest sõnast saab iga inimene isemoodi aru ja tõlgendab vastavalt oma sisetundele. Samuti ei tea, kas ehk õiget asja pole pisut vale sõnaga kirjeldatud või siis vastupidi. Tegelikult ei ole asi "suurem asi", kuid sõnadesse võin selle palju "suuremalt" kirjutada/öelda /panna. Üks- üheselt ei saagi midagi mõista ja inimesed võtavad sõna "tähendust" tihtipeale liiga enesekeskselt võiks öelda isegi egoistlikult ja oma mätta otsast nähtuna. Just sellepärast ongi mul tunne, et sõnad valetavad tihtipeale päris palju ning ei kajasta tegelikkust piisavalt adekvaatselt. Tekib küsimus, et mida siis üldse uskuda? Mina usun harmooniasse- sõnad, teod, intonatsioon, inimese "mina" ja tema reaalne mõttemaailm harmoonias kajastavad kõige enam tegelikkust.

Alati pole tegelikkust vaja. St alati tegelikkus ei huvita mind, eriti kui tegu pole minu tegelikkusega. Kui inimene väidab, et ta on õnnelik ja otsib selle sõnale ka mingisugused põhjendused järgi, elab oma illusioonis või vastupidiselt oma madalas (no kuidas keegi nüüd tõlgendab seda.. sõltub lugejast) mittemidagiütlevas pisidetailidest koosnevas õnnemullikeses, siis las olla. See on tema enda isiklik tegelikkus ja ma arvan ,et kellelgi teisel ei ole asja tema tõekpidamistesse. Selline tegelikkus või siis tegelikkuse teadmatus ei huvita mind.

Vahel mind huvitab hoopis see, et miks on õnnelikkusele vaja põhjendusi leida. Ma olen õnnelik. Ma teen neid ja neid asju, käin nendes ja nendes kohtades. Oman seda ja teist, teen nende ja teise inimestega sel konkreetsel ajahetkel lahedana tunduvaid asju. Ma olen ilus. Ma olen õnnelik.= need mõttekesed on nagu õnnelikkuse õigustused. Aga kui õnnelikkus õigustust vajab, siis on inimene tegelikult rahulolematu ja kibestunud. Kuigi õnnelikkus on suhteline ja sõnad on suhtelised, on sõnadega õnnelikkust võimatu väljendada. Võite mind siinkohal ümber veenda.

Üldsegi, kas on olemas vahepealne? No sellessuhtes, et ma arvan inimesi arvavat (ehk liialt subjektiivne mõte, aga äkki keegi saab aru..) et kui nad ei ole õnnetud, siis nad on kohe automaatselt õnnelikud? Kuna õnnetu ja õnnelik on vastandid, siis peaks justkui nii olema? Aga kas on ka see vahepealne? Ma arvan, et on ikka. Ja tihti inimene just kõigub erinevate tasandite vahel ja äärmustes pole ta tegelikult üldreeglina kunagi. On vähem või rohkem õnnelikkust, aga see kõigekõige tipp on meta- või siis ei ole seda üldse mujal olemas, kui idealisti või perfektsionisti ajusoppides ning in real life sinna ei ulatu.

Tasakaal on vähemalt minu jaoks see, mis paneb asjad paika ja aitab inimesena tunda (kas siis õnneliku või vähem õnnelikuna)

Feel the rain on your skin

No one else can feel it for you

Only you can let it in

No one else, no one else

Can speak the words on your lips

Drench yourself in words unspoken

Live your life with arms wide open

Today is where your book begins

The rest is still unwritten

Something to think of

Nothing ever ends.
All continues...
But only if someone notices 8)