Rikkurmammist lapseterrorist

Istun Status Clubis, kaaslasteks 4 armsat last. Õhkkond on suhteliselt rahulik, kuni sinnamaani kui saabub lapsevanem (keda siin varem pole näinud) oma 1,3 aastase titaga. Viskab lapse uksevahelt sisse, poetab mokaotsast, et poisi nimi on Markus ning, et poisile tuleb 15 minuti pärast keefiri anda ja seejärel tuiskab juba minema. Jõuan veel uksevahelt küsida, kas ta jõuab tõesti trenni tunni ajaga ära tehtud, sest mina siin küll kauem passida ei kavatse. Pealegi oli õhtuks nagunii salaplaan, minna rock cafesse Pullsi kuulama ja kuna üritus algas juba k 20st ja töö kestis 20.30ni ja poisid oma esinemisjärjekorda ei teadnud, siis oli iga sekund arvel ning tõesti polnud plaanis statuses kauem passida.. ok see selleks. Lapsevanem lubas õigeks ajaks tulla, aga niipea kui ema silmapiirilt kadus, pistis väike Makus täiest kõrist lõugama. OK üritan last igatepidi maha rahustada, katsetan kõiksugu pedagoogilisi ja mittepedagoogilisi võtteid, aga miski ei aita... Laps ikka nutab. Sellised asju ikka jutub ja sellisel korral tuleb laps lihtsalt lapsevanemale viia. 10 minutit seda kõike kannatanud võtan siis lapse käekõrvale ja viin üles jõusaali. Esiteks ei mäletanud ma milline on just selle lapse ema, kuna ta nii vilksamisi lapse üle ukse viskas ja ma konkreetselt ei süvenenud tema näojoontesse , riietesse ega muusse, siis tuli lihtsalt oodata, et ema lapse juurde tuleks. Tavaliselt ongi nii ,et emad- isad on ise mures oma lapse pärast ja kui juba last nutmas kuulevad, tormavad kohe last lohutama. Nii vaatan siis mina jõusaalis ringi, keegi ei tõtta lapse poole, lõpuks üks naine käratab trenažööri pealt, et "olen siin" Eem okei, vaatan sellise kõhetu (loe: lolli) näoga talle otsa, näos on ilme- et "Last ei tulegi lohutma?" Ema teeb rahulikult trenni edasi ja ütleb ,et las laps lõugab, tema (st ema siis) ei saa ju rohkem midagi teha. AAA SELGE! Ma ei saa aru, mis KURADI EMA SELLINE saab rahulikult trenni teha kui samal ajal tema laps kuskil võõra inimese käes paaniliselt lõugab?? Mina ei saaks igatahes, minu süda valutaks lapse pärast:s
Ok võtan lapse, lähen alla tagasi.. Aeg möödub, 30minutit, 45, TUND!! laps ikka karjub, kusjuures olen teda senikaua lihtsalt süles hoidnud ja püüdnud rahustada. Lõugamisest on laps täiesti higine, juuksed on peas juba lokki tõmmanud... Ok , enam ei kannata kuna kell juba nii palju ka, peatselt nagunii läheb lastetuba kinni, siis otsustan ,et lähen teisele katsele. Ema on jooksulindil, laps lõugab nii , et vähe ei ole. Kõik inimesed lihtsalt jõllitavad last. aga oma ema ei tee väljagi, ainult karjub mulle "LASKE MUL TRENN LÕPUNI TEHA" Püüan selgitada ,et ta on siiamaani endast väljas olnud ja pole suutnud leppida sellega, et peab lastetoas olema ilma emmeta. Seepeale ema ütleb mulle " Võta võti!" ja annab mulle samal ajal oma riietusruumi kapivõtme.. :S Hämming jälle:S Mida kuradit ma teen TEMA kapivõtmega?:S Võtan lapse kaenlasse ja lähen alla, lootes ,et ema siiski saab aru ja tuleb alla lapse juurde.
Teised lapsed viidi juba minema. Mina ikka ootan nüüdseks juba kõõksuva lapsega all ema. Keda lihtsalt ei tule. Täitsa metsas , kõik inimesed ,kes lastetoast mööda läksid vaatasid imestunud pilguga, kuidas laps lihtsalt kõõksub mul süles. Lõpuks tuleb ka võsukese oma emme alla ja selle asemel, et last lohutada pistab karjuma "Mida sa lõugad siin? Sa pole normaalne laps! Teised lapsed olid siin küll ilma kisata ja ilma emmedeta. Näita mulle, kellel oli siin emme, näita, ahh!! Pole ju!" ja tuli veel sajatusi, mida ma ei suutnud sel hetkel hoomata. OK kinnipanemiseni oli 5 minutit , selle asemel ,et laps võtta ja minema minna, hakkab ema mulle oma elulugu rääkima. Tavaliselt olevat laps vanavanaemaga ,aga too viidi haiglasse, sest ta on suremas ja sellepärast ,et vanaema haiglas on , on emal stress ja kuna tal on stress, peab ta trenni tegema. SEST ta pole JUBA KAKS PÄEVA saanud trenni teha. Mõtleks vaid, KAKS päeva!!! Siis ta rääkis veel seosetult ,et tal käib kodus koristaja paar korda nädalas.. Ma ei saanud aru ,mis see teemasse puutus ,aga ok. Üritan demonstatiivselt asju kokku panna ja märku anda ,et minu tööpäev on nüüd läbi ja hakkan liikuma. aga EI. Emme peab veel pesema ka minema, selgitan ,et mul on tõesti vaja minna ja ei saa kauem jääda. Ema karjub seepeale, et "MA ei SAA JU LAST duši alla kaasa võtta, ta kukub seal end surnuks, tal ei ole ju plätusid kaasas!" Samal ajal vajub mu pilk sujuvalt lapse jalanõudele- lahtised kummitallaga sisejalanõud. Mnjah. Mõned vanemad on kummalised ja rohkemgi veel. Lõpuks lubab lapse mullivanni võtta ja ära minnes ütleb veel ,et MA ei kannata last välja, OLEKS TA OMETI SUUREM. Tõesti mõnel emal tuleks lastesaamine ära keelata, nii õudne:S Ja VEEL lubas ,et tuleb laupäeval ka uuesti! Huvitav ,kes laupäeval tööl on? MINA JEHUUUU!