suuline väljenduskunst*

Elu on ikka täiega tasakaalus. Ühel hetkel paneb sulle jalaga täie matsu tagumenti ja siis toob ellu nagu nii lahedad inimesed, et mine lolliks. Ja viimased 3 nädalat - "neid tuleb veel, sajab alla..." Nagu wtf, kus te olete olnud kõik need aastad?
Käin ringi nagu mingi armund pubekas, kõhus on liblikad ja kuskil ei ole rahu, ainult teeks ja toimetaks. MA TÕSISELT ARMASTAN NEID INIMESI! Ja kusjuures enamus inimeste suhtes on selline tunne, nagu oleks neid terve elu tundnud.
Roland just ütles mulle, et tal on nii hea meel, et ma WAF-i läksin. Roland armstab neid ka, kindlalt! JA varem pole nt sellist asja juhtunud, et R.-l kellegi esinemist kuulates/vaadates silm märjaks läheks. Mariann suutis Earth Song-i nii sügavalt laulda, et pigistas poisil munad märjaks (silmamunad, totu!)
Ja Jana üts mulle eile nii armsalt, et tead, kui ta oleks mees ja oleks minu võistkonnas, st mängiks minu väravasse (loe: oleks hetero), siis ta võtaks mu ära:)
Neljapäevast-pühapäevani veetsime ühiselt üüberchilli aega, magamine käib Hiina tarkuste kohaselt (valikud on kas 3 tundi või 6 tundi, see on tervislik ja kusjuures toimib) Kahjuks sellist 6 tunnist luksust lubada ei jõudnud) 3 päeva peale sai vast mingi 9-10h kokku.
Kusjuures see ongi kõige hullem. Kui oled ülemaganud (jah, ilmselgelt on 3 tundi per öö ülemagamine ju:D) siis kolmandal päeval lendavad sellised "Killud & Räimed", et mine lolliks. Igatahes sai genereeritud palju uusi Kreisisid väljendeid, et hakka või ise seriaali tegema.
Kusjuures eile öösel kirjutasime tuulepuuhuulteluulet ja olime ilmselgelt Luulest viidud,
ühesõnaga...
Võtsime mingi abstraktse teema ja igaüks kirjutas ühe rea, nagu kunagi põhikoolis: kirjutad rea ära ja siis voldid paberi kokku ja kirjutab järgmine. Ainult viimane sõna tuleb kirjutada järgmisele reale ja see on nö avatud. Sealt tuli ikka sellist luulet, et kohati olime kõhuli maas ja naersime end pooleks. Parimad palad on mul käekotis ja tulevad omal ajal esitlusele.
Aga naabreid ma ei mõista, sest nemad ei mõista muusikat ja nalju (öörahu ajal 23:08 urr.. ma tunnen end NII süüdi, NOT!!), aga selle eest nad mõistavad ärrituda nii, et laest krohvi lendab. Aga nagu ma hommikul aru sain, siis ega nad ise ka päris puhta nahaga ei pääsenud- hakkasid remonti tegema, mingi lihvimine ja nühkimine käis minu une ajal (me oleme naabritega nüüd tasakaalus jälle) Aga ma kuulsin seda ka, et naabrid tegid mingit vanenõuteooriat ja keegi lasi KELL 10 hommikul kella, ulme!

Aa pull juhtum oli veel see, et sõitsin õhtul taksojuhile taksot. Ta tahtis mulle maksta, aga ma polnud nõus, sest hommikul sama taksojuht sõidutas mind ju tasuta kesklinnast mustakale. Et siis nö teene teene vastu. Aga ta käis hullult peale, et paneb siis mulle vähemalt bensu autosse. OK, ma ei viitsi purjus inimestega jaurata ja sõitsin siis tanklasse. Tüüp tangib autot, läheb maksma, ma kogemata vaatasin tabloolt, et palju siis tüüp tankis. uskumatu KAKS LIITRIT, arve oli 36.- sentidega. Täiega tsort ikka:D Mul oleks mark olnud minna maksma 2 liitri eest. Isegi kui muruniiduki jaoks ostad kanistrisse kaasa, siis ei võtaks nii vähe.
MARK, täiega! A me hakkasme Janaga marke koguma! Nii, et... :D

See oli mu VIIMANE vaba nädalavahetus järgmise 2 aasta jooksul ja ma usun, et ma kasutasin selle maksimaalselt ära. Sest põhimõtteliselt on nüüd nii, et järgmisest ndlst olen tudeng TÜ, magistratuuris ja loengud toimuvad reedeti ja laupäeviti. Ja reeded on täiega OUT minu jaoks nüüd. Tegelt ma juba kahetsen ja kaalun täiega, kas üldse minna, aga ettemaks on juba makstud ja...

Ma tahaks endiselt vaba olla oma ajagraafikus ja töögraafikus. Praegu ei anna tööpäevadega enam kuidagi manööverdada ja kõik kannatab. Reedel ja laupäeval käin loengutes ära ja vaatan kuidas see asi on ja vbl võtan kohe akadeemilise. Kuna me vist hakkame ühte muusikali tegema, siis on vaja ohverdada oma aega ja tööpäevi jms, aga antud juhul on kõik variandid välistatud. Ja ma tahan üldse praegusel perioodil midagi muud, kui õppida. Ja magistratuur ei kao ju kuhugi. Ma ei ole veel otsustanud mida ma teen, nädal on aega. (See on praegu ainuke mure mu päikeselises taevas)

Järgmine nv on juba planeeritud üritus, armastatud inimeste keskel. Juba ootan!

Selle nädalavahetuse kirjutasin muusikasse, õpetliku lauluna. Ammu polegi ühtegi lugu kirjutanud. Aga paistab, et olen uues tuules.

Ma armastan neid inimesi kellega ma olen.

hoobastank Crawling in the dark acoustic

Liiga hea.
Ma armastan akustilist muusikat nüüd veel rohkem:)

Koit / Dawn (Night Song Festival '08)

eilne tipphetk.

NV-st

Tunne on küll selline,et nädalavahetust nagu selle otseses "puhkuse" mõistes polnudki. Reedel käisime imearmsas kohas, raplamaal, kus toimus Armini 25. sünnipäev. Pidu oli omapärane, rahvaarvu poolest oleks võin tegu lausa pulmaga olla. Enamus olid minu jaoks võõrad näod, aga kohe tekkis mingi päris huvitav seltskond ümber, kellega terve õhtu lävisime.
Esimest korda elus "säästsin" ennast ja läksin nimelt veidike varem magama kui enamus pidulisi, sest laupäeval oli plaan Wafikatega jämmida ja see tähendas mulle märksa rohkem kui "teadagi-mis"
Laupäeval jõudsime mingist poolest päevast alles koju ja hakkasime õhtuseks peoks ettevalmistusi tegema. Ehk siis arbuusibool ja muud nipet-näpet asjad. Õhtu oli jälle ülichill, nende inimestega on lihtsalt niiiiiiii hea, liiga hea, nagu ma armastan öelda. Kuigi see on natuke ebaloogiline väljend, sest kunagi ei saa ju liiga hea olla. Ühesõnaga saate aru ju küll mida ma öelda tahtsin.
Alguses tegime siis meie juures before party-t ja siis suundusime edasi Nimegasse. Tavaliselt ma üldse ei naudi selliseid üritusi, aga seekord aeg lausa ruttas hommikusse, ühel hetkel oli kell 5 ja väljas valge. Pole iialgi suutnud nii kaua vastu pidada. A naiskad arvasid, et ju siis oli hea pidu. Oligi, kusjuures!;)
Pühapäeval ärkasin "vara" eem mingi 2 ajal?! Kolmeks pidime restosse minema. Käisime mingis uues restos, vanalinnas. "Muuseum" oli selle koha nimi. Hästi soliidne ja ametlik koht. Kelnerpoiss oli totaalne kompu:P Ainuke asi oli see, et mul polnud üldse restoranituju, st polnud tuju olla viisakas ja korralik, vaid pigem tahtsin lollitada ja lõõpida. Natuke tegin seda ka:P
Hinnad olid, khm päris krõbedad 175.- salati eest, mis nägi välja selline olematu. Maitse oli hea, aga kõht valutas millegipärast pool päeva. Peaks rohkem restos käima ilmselt, treenimas. Aga rahakott ei taha koostööd teha, vist.
Suht kiiresti sõime oma toidud ära, mina kiirustasin wafi, tok aga jalgpalliturniirile. Wafis olid sisseastumiskatsed. Mõned tegelinskid olid niiiiii armsad ja laulsid lihtsalt nii hästi, et karp vajub lahti. Me kõik armusime ka ühte uude tüüpi, keda ühestsuust otsustasime Dima Bilaniks kutsuma hakata. Ühesõnaga plikadel on nüüd uus silmarõõm :Q
Hiljem käisime veel Pirita jahtklubis söömas. Mõnus.

Täna siis öölaulupidu:):) Ja varsti on uus wafikas:P

Ülimpositiivsus & umbjoovastus

Ühesõnaga mul oli suve kõige lahedaim nädal üldse. Nimelt toimus Hiiumaal WAF-i laululaager "Laulus on eestit" tuuri raames. Lihtsalt nii palju positiivseid tundeid on seoses sellega, need inimesed on lihtsalt super, kirjeldamatu! Armastan!
Oli ka aeg tegelikult, et midagi positiivsemat tuleks, madalseisus olemisest on kopp, aga midagi nii toredat ei oleks osanud oodatagi. Sain oma akud positiivsust ja häid tundeid täislaetud ja olen kindlasti kordi õnnelikum inimene kui enne laagrisse minekut. Uued tutvused nii lahedate inimestega, magamata ööd, igaõhtused chillüritused, naljad ja totrused... Vend ütles, et ma oleks nagu pool aastat sõjaväes olnud, muust ei oska rääkidagi:D A ma olen rahul, imlselgelt.
Laulmist ja piitsutamist oli palju. Ühel päeval sai proovi tehtud 14 tundi. Seda on ilmselgelt liiga palju ühe päeva kohta, a üldsjuhul piirdusime vaid 6 tunniga päevas. Ööpäevas võiks rohkem tunde olla, enamasti sai magada ca 4-5 h öö jooksul. Aga magama minna ka ei tahtnud. Kolmandal päeval oli juba päris raske, plaanisime varakult magama minna, aga järgmisel hetkel avastasin end Naturally 7 "In the air" lugu õppimast, lihtlsat niisama hobikorras, eem kell oli selleks ajaks juba 3 öösel. Ja nii läksid enamasti kõik ööd. Reede õhtul ei jõudnudki magama, sest peale kontserti oli pidu, mis kestis ja kestis, kell 7 tundus nagu mõttetu magama minna, kui 9 oli juba äratus, laupäevaks ööseks olin üleval olnud 44 tundi järjest. Vahepeal oli veel üks kontsert haapsalus, arvasin, et peale konsat kukun püstijalapealt magama, aga EI. Käisime vahepeal Henri suvilas grillimas ja k 12 öösel läksime uuesti WAF-i. Kohe mitte ei tahtnud lõpetada. Olemine oli nagu zombiel, suht nagu purjus oleks, iga väiksemgi asi ajas naerma ja totrusi rääkima.
Järjekordselt sai tõdeda, et eelarvamused ei roki ja esmamulje võib olla petlik ja uued lahedad inimesed leidsid raja minu südamesse.

Tahtsin öelda ,et MA ARMASTAN TEID ja olen hullupööra õnnelik!!!!




Bert Pringi (kanniga) :P





Jana, supernaine!!!





Norman. Positiivne ja armas.






Vasakult: Britt, Ikevald, Jana, mina ja Rahel







Piperal ja Mari-ANN "MILLISED NAISED!!!" :):):)






Jana ja Berdiga, umbjoovastuses:P







Üks superstaarim kui teine, aga mõlemad Janad.






MINU INIMESED~! ARMASTAN!!!