Inimesed on nii erinevad. Ühed ärritavad meid sellega, et nad teevad kahtlasi asju, teised sellega, et üldse mitte midagi ei tee. Mõne situatsiooni peale nagu ei oskagi kuidagi reageerida. Täna juhtus siis selline lugu, et Prismas olime parasjagu kassajärjekorras... mis tõesti on viimasel ajal väga pikk, kuid oleme sellega juba harjunud ning enam see nagu ei ärritagi. Aga leidub teistsuguseid inimesi, nimelt... Järsku kostub kõrvalkassa juurest naise möirgamist (no tõesti see ei olnud enam lihtsalt kõvemal toonil rääkimine ega ka karjumine), ei saanud alguses arugi, et kas naine läks oma mehega poes tülli või milles asi, siis käis veel mingi hull litakas kah. Asi oli selles, et poemüüja pani sildi "Teid teenindab kõrvalkassa" just enne tolle naisterahva saabumist ning too nii õudsalt vihastas selle peale, et pistis lõugama ja sajatama kõiksugu väga madalate sõnadega... nii poe kui poemüüjate kui ka lihtsalt tavakülastajate aadressil ja mitte nii ,et too kassapidaja seda kuuleks, vaid tõstis hääletooni nii, et ikka üle poe kosta oleks ( Prisma pole teatavasti just väike :D) Peale lõugamise võttis veel selle sildi, mis poemüüjad panevad letile, kui kassa suletud on ja viskas selle vastu maad, takkatipuks lõi veel jalaga kah.
Keegi järjekorrast julges piiksatada, et me kõik ootame siin samamoodi... oh sa juudas, kus see andis naisterahvale indu juurde... Pritsis tuld nii, et vähe ei olnud. Kõigil inimestel, kes seal ligidal oli, oli pehmelt öeldes piinlik. Kõik olid vait ja püüdsid lihtsalt tolerantsed olla. Aga kas see on ka tolerantsus, kui lihtsalt midagi ei ütle, samas oma peas mõtled teise inimese kohta halvasti? eee.. väline tolerantsus? mnjah what ever:D Mõni inimene lihtsalt on kummaline ja ei tunneta mingisuguseidki piire. Lõpuks siis viskas oma toidukorvi sinnasamasse maha ning kõndis sajatades minema, läks välja prisma teisest uksest aga tema lõugamist oli siiski kosta. Ta tahtis, et teistes kassades olnud inimesed kah teaksid, milles tal seal probleem oli.
Kusjuures Prismas on üks eriti tore kassapidaja, selline natuke vanem naisterahvas. Ta on letis alati nii südamlik ja armas. Nt kui inimene jõuab leti ette, siis tema "teretused" ei ole sellised robotlikud ja kohustuslikus korras öeldud, vaid just siirad ning konkreetsele inimesele mõeldud, iga kord soovib ta midagi ilusat inimesele, kas ilusat nädalavahetust, ilusat õhtut vms. Tal on alati hästi lahke ja sõbralik nägu. Iga kord kui selles kassas maksan, saan suure laengu positiivset energiat.. Ja just selle toreda tädi kassas juhtus siis eelmine lugu. Pahapaha. Loodan ,et see intsident toreda tädi päeva ei rikkunud:) Üldse ei tohiks end totrustest mõjutada lasta, aga igasugused juhtumused panevad paratamatult enda peale mõtlema ja võivad tuju alla viia.
Aga igasugustest olukordadest me õpime, kasvõi seda, et ise ei tahaks kunagi selline olla :D:
Päikest&Jätkuvat Head Tuju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar