95 päeva BändCämpini...
Kohtumine kontoris
k 12.00.
Plaanisime Kethiga kokku panna info muusikutele/osalejatele. Kuidagi üldse ei tahtnud mõte joosta. Kuigi kõik oli iseenesest olemas- info, kuupäevad, paketid, hinnad+ isegi eelmise aasta tekstid ja muu. Aga ikka ei tahtnud "õiges võtmes" tulla. PR teema! Pöördusime endast targema poole. Krii teab kirjutamisest ilmselgelt rohkem kui meie. Usume, et see on parim valik.
k 13.00 väljasõit aegviitu
Kohtumine Aegviidu kooli direktoriga. Eesmärk kokkulepete sõlmimine prooviruumide ehitamiseks. Done! Prooviruumid on parimad, mis meil senini on õnnestunud saada. Hea akustika, õige suurusega ruumid. Armas koht. Super!
k. 14.30 Nelijärve
Kui juba siis juba! Kethi ja Joel polnud seal anyway käinud. Vaatasime üle, kus toimub meie laager ja ööbimine. Saime veelkord kokku ka selle koha perenaisega. Koht on nagu paradiis- järved, mäed, orud, trepid, paviljonid, erinevad võimalused kontserdi korraldamiseks jpms. Atmosfäär garanteerib loomingulisuse.
17.00 kohtumine kontoris + hommikusöök
Avastasime, et kogu selle "jooksmise" käigus pole veel jõudnud midagi süüa, ehk siis väike palve Rolandile, et ta meile ka telemajast midagi võtaks, kuna oli just parasjagu seal. Siiani olime olnud vaid Battery peal (skoor: 3 purki)
Kohtumise tulemus:
Nüüdseks on olemas ka inimene, kes kohapealset laagri(m)elu koordineerima hakkab.
??-?? telefonikõned jms organiseerimine.
On kinnitatud osad laagris osalejad, aga neid veel ei avalikusta:)
Lahkusime kontorist 22.00 paiku ja läksime Mirko juurde sööma. Arutelud BC teemadel loomulikult jätkusid.
Päev lõppes u 01.00 paiku.
reede, 29. aprill 2011
teisipäev, 1. märts 2011
Friend knows ALL about you and STILL likes YOU
Kui juba pahandustesse sattuda, siis ASJA eest. Suht halekoomiline tundub vastust anda või vastutust kanda selle eest, kui mu (üli)normaalne sõber Säästumarketi turvameest k a p s a g a viskab ja selle eest pool pudelit pipragaasi silma saab //tsenseeritud action veel ja.//& me koos minu autoga sündmuspaigalt põgeneme. Mhmh! Mul on erilised sõbrad, nad lausa magnetina tõmbavad endale pahandusi, totakaid inimesi ja ebareaalseid juhtumisi ligi & ma kõigest hoolimata IKKA armastan neid. Prozac Noorus!!!
teisipäev, 23. november 2010
Ei mingeid siniseid esmaspäevi!
//....///
Seljataga on õhtune Filmi & veiniõhtu Kerdo juures. Kusjuures nii ideaalne oli, et filmi me ei näinud ja veini ka ei joonud. Nagu ikka, jõusdime plaanitust tunduvalt hiljem kohale. OK. See eest vaatasime suviseid telefonivideoid ja saime hea kõhutäie naerda. Mõned episoodid meie huumorikategooriast olid ülihead.
Kui hakkasime K.-ga tagasi Lasnamäele tulema, avastasime, et kõik teed viivad Statoili. Noh, jah.. eks peale kütuse võtmise oleks muud asja ka olnud...
K:"Tere, palun tehke uks lahti tahaks wc-sse, k i i r e s t i!"
Statoilitädi: "EI SAA!"
K: "No päriselt ma ei tee nalja, palun!"
Statoilitädi: "Ma ütlesin , et EI SAA ja kõik" (ja pööritas silmi)
K: "No KRT mida ma teen siis, lasen siia samasse nurka v?"
Statoilitädi:"Mul ükskõik!!" ( ja viskas upsakalt pea kuklasse)
K: "No davai! ja lasengi! Mind ka siis ei huvita! (...ja paar meetrit Statoili luugist, suutis K. ennast mitu kilo kergemaks tühjendada)
Hakkasime minema sõitma, kui K. järsku plahvatas "EI, me peame selle mutile tagasi tegema! Keera ruttu tagasi"
Selles suhtes, et ega ühtegi geniaalset mõtet öösel küll ei suutnud genereerida, AGA...
K: "Tere! Palun üks hamburger! JA palun pange kõiki kastmeid!"
Statoilitädi: "Seda musta soovite ka, chilli oma?!"
K: "Jaa, kõiki, ma ju ütlesin! Ja muide, siin seina ääres oli päris h e a kus*a!"
tädi toimetab, möllab...
K. vaatab minu suunas, näitab mulle "YESS-i" ja naeratab muigavalt. Saan aru, et kõik läheb plaaipäraselt, aimamata, mis see on mängin lihtsalt kaasa...
K: "Vabandust, TÄDI?!!! Võtaks ühe rummikoogi ja jäätee ka! Ja ma MAKSAN need eraldi, maksan selle rummikoogi ja jäätee ära ja viin autosse tüdrukule!"
.. .ja ta tuli:
"Davai Vips, anna nüüüd gaaasi! Söögu ise oma chilliburgerit kõikide kastmetega!"
//...///
Seljataga on õhtune Filmi & veiniõhtu Kerdo juures. Kusjuures nii ideaalne oli, et filmi me ei näinud ja veini ka ei joonud. Nagu ikka, jõusdime plaanitust tunduvalt hiljem kohale. OK. See eest vaatasime suviseid telefonivideoid ja saime hea kõhutäie naerda. Mõned episoodid meie huumorikategooriast olid ülihead.
Kui hakkasime K.-ga tagasi Lasnamäele tulema, avastasime, et kõik teed viivad Statoili. Noh, jah.. eks peale kütuse võtmise oleks muud asja ka olnud...
K:"Tere, palun tehke uks lahti tahaks wc-sse, k i i r e s t i!"
Statoilitädi: "EI SAA!"
K: "No päriselt ma ei tee nalja, palun!"
Statoilitädi: "Ma ütlesin , et EI SAA ja kõik" (ja pööritas silmi)
K: "No KRT mida ma teen siis, lasen siia samasse nurka v?"
Statoilitädi:"Mul ükskõik!!" ( ja viskas upsakalt pea kuklasse)
K: "No davai! ja lasengi! Mind ka siis ei huvita! (...ja paar meetrit Statoili luugist, suutis K. ennast mitu kilo kergemaks tühjendada)
Hakkasime minema sõitma, kui K. järsku plahvatas "EI, me peame selle mutile tagasi tegema! Keera ruttu tagasi"
Selles suhtes, et ega ühtegi geniaalset mõtet öösel küll ei suutnud genereerida, AGA...
K: "Tere! Palun üks hamburger! JA palun pange kõiki kastmeid!"
Statoilitädi: "Seda musta soovite ka, chilli oma?!"
K: "Jaa, kõiki, ma ju ütlesin! Ja muide, siin seina ääres oli päris h e a kus*a!"
tädi toimetab, möllab...
K. vaatab minu suunas, näitab mulle "YESS-i" ja naeratab muigavalt. Saan aru, et kõik läheb plaaipäraselt, aimamata, mis see on mängin lihtsalt kaasa...
K: "Vabandust, TÄDI?!!! Võtaks ühe rummikoogi ja jäätee ka! Ja ma MAKSAN need eraldi, maksan selle rummikoogi ja jäätee ära ja viin autosse tüdrukule!"
.. .ja ta tuli:
"Davai Vips, anna nüüüd gaaasi! Söögu ise oma chilliburgerit kõikide kastmetega!"
//...///
laupäev, 16. oktoober 2010
Siis kui ma MIDAGI päriselt ka tahan:
ÖÖ/ hommik:
Taksot tellida oli võimatu juba mitmel põhjusel, esiteks oli nii külm, et telefoni taskust väljavõtmine nõudis eneseületamist ja suuri jõupingutusi, teiseks öeldi IGAST taskofirmast, et neil vaba autot pole. Fine!
Rasmus tellis taksot, mina abistavalt vingusin: "Ütle neile edasi, et 3 minutiga olgu siin! Kauem ma ei oota!" takso oli liinil tükk aega. "Ütlesid ikka, et 3 minutiga peavad tulema? ja Ütle seda, ka, et 3st minutist 2 on juba möödas! JA alla MERSU, ma ei hakka üldse rääkimagi!" Rasmus vaatas juba sellise pilguga, et jou t a h a d taksot või hakkad KOHE jala minema?!
Ja kui taksotädi lõpuks uuesti kontakteerus, siis oli tulemus selline:
1 minutiga oli minu juures uhiuus must Mercedes nr xxx xxx, ilma tunnusteta rendiauto. Ulme.
Taksot tellida oli võimatu juba mitmel põhjusel, esiteks oli nii külm, et telefoni taskust väljavõtmine nõudis eneseületamist ja suuri jõupingutusi, teiseks öeldi IGAST taskofirmast, et neil vaba autot pole. Fine!
Rasmus tellis taksot, mina abistavalt vingusin: "Ütle neile edasi, et 3 minutiga olgu siin! Kauem ma ei oota!" takso oli liinil tükk aega. "Ütlesid ikka, et 3 minutiga peavad tulema? ja Ütle seda, ka, et 3st minutist 2 on juba möödas! JA alla MERSU, ma ei hakka üldse rääkimagi!" Rasmus vaatas juba sellise pilguga, et jou t a h a d taksot või hakkad KOHE jala minema?!
Ja kui taksotädi lõpuks uuesti kontakteerus, siis oli tulemus selline:
1 minutiga oli minu juures uhiuus must Mercedes nr xxx xxx, ilma tunnusteta rendiauto. Ulme.
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Misss toimuuu:b
Vahepeal on palju asju toimunud: Millegipärast olen ennnast korduvalt leidnud Tapperist?! Samas jõudsime 3. korda selle aasta jooksul Pranglile, kus oli jälle ülitore! Tudengite öölaulupeol käisin ning samuti toimus tudengipäevade raames üks BändCämpJäm.
Lisaks kõigele muule kutsuti mind ka "Aasta õpetaja" piirkondlikule vastuvõtule.
Viimane sündmus oli Rock Cafes, Rolandi sünnipäev.
Millegipärast mulle tundus, et üritus oli "pisut" kehvasti korraldatud, ehk siis kivi meie enda kapsaaeda aga olgem ausad, mulle meeldib teha vigu ja nendest õppida, seega pead norgu küll ei lase! Mis siis valesti läks? Ma arvan, et bände oli pisut liiga palju ja kõik ei sobinud sinna teemasse. No offence, sõbrad:)Samuti oli vigane "Listisüsteem", ma ei saanud lõpuks ise ka aru kuhu listi ma kuulun ja palju maksma pean. Juba iseenesest FB-s oli sama teema kohta eee 9 Eventi? See ütleb juba nii mõndagi.
Kui üritusteteemast kõrvale minna, siis muud elu nagu polegi. Töö ja üritused, üritused ja töö. Isegi "kodubaari" laulma pole jõudnud ja tundub, et lähiajal selleks võimalust ei paista. Ainuke vaba päev on reedel, aga siis lubasin ennast haridusteemalisele arengukava arendusprojekti ümarlauale. Vaikselt kahetsen seda otsust, sest poliitika ei ole minu ala ja vabast päevast tunnen ka puudust.
Ja 2 päeva tagasi käivitus minu enda jaoks projekt "7 päeva olen (H)ea" St. hoian madalat profiili, lollusi ei tee, ei vaidle, aitan inimesi ja olen muidu selline "tavaline".
1. päev palus Allar suht ööhakul, et kas ma saaks talle süüa & kohvi viia. Muidugi sain, kuigi pidin 6st ärkama & jutud.
2. päeva positiivse poolepealt suutsin oma "pahesid" eirata ja olin lihtsalt kodune
ainult 2 päeva on möödas ja tundub, et igavaks läheb see elu sellise "madalaprofiilsena" Ma olen harjunud, et midagi ikka juhtub ja ootamatused ja rumalused ja... aga ma pean need ülejäänud 5 päeva ka vastu:)
//5 days to GO...//
Lisaks kõigele muule kutsuti mind ka "Aasta õpetaja" piirkondlikule vastuvõtule.
Viimane sündmus oli Rock Cafes, Rolandi sünnipäev.
Millegipärast mulle tundus, et üritus oli "pisut" kehvasti korraldatud, ehk siis kivi meie enda kapsaaeda aga olgem ausad, mulle meeldib teha vigu ja nendest õppida, seega pead norgu küll ei lase! Mis siis valesti läks? Ma arvan, et bände oli pisut liiga palju ja kõik ei sobinud sinna teemasse. No offence, sõbrad:)Samuti oli vigane "Listisüsteem", ma ei saanud lõpuks ise ka aru kuhu listi ma kuulun ja palju maksma pean. Juba iseenesest FB-s oli sama teema kohta eee 9 Eventi? See ütleb juba nii mõndagi.
Kui üritusteteemast kõrvale minna, siis muud elu nagu polegi. Töö ja üritused, üritused ja töö. Isegi "kodubaari" laulma pole jõudnud ja tundub, et lähiajal selleks võimalust ei paista. Ainuke vaba päev on reedel, aga siis lubasin ennast haridusteemalisele arengukava arendusprojekti ümarlauale. Vaikselt kahetsen seda otsust, sest poliitika ei ole minu ala ja vabast päevast tunnen ka puudust.
Ja 2 päeva tagasi käivitus minu enda jaoks projekt "7 päeva olen (H)ea" St. hoian madalat profiili, lollusi ei tee, ei vaidle, aitan inimesi ja olen muidu selline "tavaline".
1. päev palus Allar suht ööhakul, et kas ma saaks talle süüa & kohvi viia. Muidugi sain, kuigi pidin 6st ärkama & jutud.
2. päeva positiivse poolepealt suutsin oma "pahesid" eirata ja olin lihtsalt kodune
ainult 2 päeva on möödas ja tundub, et igavaks läheb see elu sellise "madalaprofiilsena" Ma olen harjunud, et midagi ikka juhtub ja ootamatused ja rumalused ja... aga ma pean need ülejäänud 5 päeva ka vastu:)
//5 days to GO...//
esmaspäev, 13. september 2010
Everybody Goes to Hollywood
Laupäeval vegeteerisin poolhaigena terve päeva kodus. Põhimõtteliselt magasin oma elust terve pika päeva maha. Õhtuks tuli inimese tunne pisut tagasi ja otsustasin minna valveapteeki rohtusid tooma.
Juba Lasnamäel oli rahvast nagu murdu. Bussipeatused ülerahvastatud jne. Linnas oli vabsee võimatu. SEB sügisjooksu tõttu olid nagunii pooled parkimiskohad kasutuskõlbmatuks märgistatud ja ülejäänud kohad risti-rästi täispargitud. ÕNNEKS oli vanajumal minu vastu armuline ja peale pooletunnist otsimist sõitis, otse mu nina alt üks auto minema ja sain auto pargitud. No tavapärasemast ikka palju kaugemale (Plaza juurde), kuid siiski- parem kui mittemidagi.
Muidugi ma ei läinud otse Tõnismäele, vaid enne oli ju vaja esiteks O`Malley`sest läbi käia, teiseks...ee teiseni ma ei jõudnudki.
O`Mall oli ka täiesti ülerahvastatud. Täiesti mitte minu jaoks, sest ma ei kannata sellist hõõrumist ja turnimist, see on niigi väike koht. EI.
Õnneks õues olid Ike ja Ints ning otsustasime Otsakooli hoovi minna ja pisut eilset päeva kritiseerida, ehk siis EBS Welcome Partyt CatHouse`s, kus kogu meie põhiline punt üles astus...
Mingi hetk tulid sinna veel mõned inimesed ja otsustasime Hollywoodi (15. sünnipäevale) minna, Otti kuulama. Mina ja Hollywoodi?! Absurdne. Ma olen suutnud seda kohta aastaid vältida ja IGA kord (3 korda vist olengi seal käinud) olen endale lubanud, et ENAM ma siia tagasi EI TULE.
A noh, ikka läksime... Sellised nagu me kõik olime- nahktagides, lõhkistes teksades ja sellised ebadiskoinimesed. Teised olid soengutes, kontsakingades ja hullult ülesmukitud. A meil oli tore. Vahtisime VIP-is, nägime palju tuttavaid ja peale Otti kontserti lasin Siimul ja Kasparil ennast Plaza juurde saata, et koju minna.
Kell oli 4 öösel.
Nii palju siis rohtudest ja valveapteegist. Vahel on teistsugust ravi tarvis:P
PS. Kontserdikriitika on omaette Story, aga et see valede silmade ette ei satuks, tahtmata kedagi solvata, ei hakka ma seda siia kirjutama;)
Juba Lasnamäel oli rahvast nagu murdu. Bussipeatused ülerahvastatud jne. Linnas oli vabsee võimatu. SEB sügisjooksu tõttu olid nagunii pooled parkimiskohad kasutuskõlbmatuks märgistatud ja ülejäänud kohad risti-rästi täispargitud. ÕNNEKS oli vanajumal minu vastu armuline ja peale pooletunnist otsimist sõitis, otse mu nina alt üks auto minema ja sain auto pargitud. No tavapärasemast ikka palju kaugemale (Plaza juurde), kuid siiski- parem kui mittemidagi.
Muidugi ma ei läinud otse Tõnismäele, vaid enne oli ju vaja esiteks O`Malley`sest läbi käia, teiseks...ee teiseni ma ei jõudnudki.
O`Mall oli ka täiesti ülerahvastatud. Täiesti mitte minu jaoks, sest ma ei kannata sellist hõõrumist ja turnimist, see on niigi väike koht. EI.
Õnneks õues olid Ike ja Ints ning otsustasime Otsakooli hoovi minna ja pisut eilset päeva kritiseerida, ehk siis EBS Welcome Partyt CatHouse`s, kus kogu meie põhiline punt üles astus...
Mingi hetk tulid sinna veel mõned inimesed ja otsustasime Hollywoodi (15. sünnipäevale) minna, Otti kuulama. Mina ja Hollywoodi?! Absurdne. Ma olen suutnud seda kohta aastaid vältida ja IGA kord (3 korda vist olengi seal käinud) olen endale lubanud, et ENAM ma siia tagasi EI TULE.
A noh, ikka läksime... Sellised nagu me kõik olime- nahktagides, lõhkistes teksades ja sellised ebadiskoinimesed. Teised olid soengutes, kontsakingades ja hullult ülesmukitud. A meil oli tore. Vahtisime VIP-is, nägime palju tuttavaid ja peale Otti kontserti lasin Siimul ja Kasparil ennast Plaza juurde saata, et koju minna.
Kell oli 4 öösel.
Nii palju siis rohtudest ja valveapteegist. Vahel on teistsugust ravi tarvis:P
PS. Kontserdikriitika on omaette Story, aga et see valede silmade ette ei satuks, tahtmata kedagi solvata, ei hakka ma seda siia kirjutama;)
neljapäev, 2. september 2010
1. September
Ema: "Tsau, Vips, mis teed? Peole tuled täna?!"
V: "??möh, mis peole, imelik oled... kolmapäeval?! (hämminghämming)
E: "No, meil on siin salatid ja värgid & tordid/kringlid..."
V: (laseb terve pereliikmeskonna sünnipäevad silme-eest läbi. No kurat. Ei ole ju sünnipäeva)
E:"Ses, suhtes, et vennale võiks ju 1. septembri puhul ikka lilli tuua! I klassi aktus on k 9.00 e. 20 minuti pärast"
V: "#¤"%%& oiblj, ses suhtes, et jah..."
_____________________________________________________________________________
20 minutit hiljem.
Lilled ostetud, sõidan rõõmsal meelel oma vana kooli juurde, Arte Gümnaasiumi ette. Ise suhteliselt hilinemas juba. Muretsen parkimise pärast, aga õnneks ühtegi autot ei ole jalus. Saate ikka aru, jah? Ü H T E G I A U T O T pole isegi mitte kooli läheduses.
DAMN, meelde tuli- VALE KOOL!
Jõuan siis õige kooli juurde, keeran harjumuspäraselt kooli parklasse, aga seal hakkab kohe kohe toimuma aktus, inimesi on juba mitusada... Olen nagu totakas oma autoga keset rahvamassi. Püüan nii "märkamatult" kui võimalik siit jalga lasta. Alustan tagurdamist, vaatan üle õla, JA JUHUSLIKULT maandub mu küünarnukk o t s e signaalil. Vägev, tänan tähelepanu eest, sellessuhtes...!
V: "??möh, mis peole, imelik oled... kolmapäeval?! (hämminghämming)
E: "No, meil on siin salatid ja värgid & tordid/kringlid..."
V: (laseb terve pereliikmeskonna sünnipäevad silme-eest läbi. No kurat. Ei ole ju sünnipäeva)
E:"Ses, suhtes, et vennale võiks ju 1. septembri puhul ikka lilli tuua! I klassi aktus on k 9.00 e. 20 minuti pärast"
V: "#¤"%%& oiblj, ses suhtes, et jah..."
_____________________________________________________________________________
20 minutit hiljem.
Lilled ostetud, sõidan rõõmsal meelel oma vana kooli juurde, Arte Gümnaasiumi ette. Ise suhteliselt hilinemas juba. Muretsen parkimise pärast, aga õnneks ühtegi autot ei ole jalus. Saate ikka aru, jah? Ü H T E G I A U T O T pole isegi mitte kooli läheduses.
DAMN, meelde tuli- VALE KOOL!
Jõuan siis õige kooli juurde, keeran harjumuspäraselt kooli parklasse, aga seal hakkab kohe kohe toimuma aktus, inimesi on juba mitusada... Olen nagu totakas oma autoga keset rahvamassi. Püüan nii "märkamatult" kui võimalik siit jalga lasta. Alustan tagurdamist, vaatan üle õla, JA JUHUSLIKULT maandub mu küünarnukk o t s e signaalil. Vägev, tänan tähelepanu eest, sellessuhtes...!
kolmapäev, 25. august 2010
Käisin "Säästlikult" söömas & sain Defrage`i plaadi!
Mitte, et ma sellest bändist suurt midagi teaks, peale loo "Save Us From Religion" ja seda, et bändi lauljal on sheffffilt vinge hääl.
Ühesõnaga umbes kuu aega tagasi, vahetult enne BändCämp´i nägin mingeid tüüpe Raplas, Maxima parklas askeldamas, käisin korraks autost rahakotti toomas ja üks hüppas ligi ja hakkas midagi seletama. Kuna mul oli suht kiire, siis lubasin tagasi tulla-
Poes käidud, hüppasin ise ligi ja sain teada, et poisid koguvad USA tuuri jaoks raha, ajasin veits muusikajuttu ja BändCämpi juttu, aga jätsin plaadi siiski ostmata. Polnud vist impulsiivsete ostude päev (kuigi tavaliselt on mul IGA päev impulsiivsete ostude päev)...
Natukese aja pärast hakkas aga südametunnistus piinama. Mismõttes ma ei ole toetanud noorte muusikute püüdlusi ja vaeva. Eesti muusikat tuleb toetada! Wtf nagu! Läksin tagasi, aga nemad olid läinud...
_____________________________________________________________________________________
Käisime eile Kristoga Miidurannas. Oiblää, kui suur kohviisu peale tuli, aga esialgne plaan, Allarilt kohvi saada osutus võimatuks. Kõht oli ka hullult tühi (tegin tööjuures protesti uue koka vastu ja nälgisin), seetõttu otsustasime "säästlikud" olla ja Konsumisse minna. Kõik normaalsed söögikohad olid nagunii juba kinni... Saime kraami kätte ja otsustasime põlve otsas süüa, noh autos nii, vaatega merele & jutud. Hakkasime juba tagurdama, mingi vend ukerdas veel ees. Saime lõpuks liikuma, kui ma neid DEFRAGE`-i kutte nägin. jõudsin veel silmanurgast näha, kas siin Hansapanga automaati on & seda, kuidas tal plaati ei õnnestunud müüa.
Karjusin Kristole: "JÄÄ SEISMA" (ta vaatas mind ainult lolli näoga ja ei saanud midagi aru) Pidin oma küsimust kordama. Hüppasin poole sõidu pealt autost välja, astusin paduvihmast hoolimata selle Defrage`-i kuti juurde ja ütlesin, et MINA TAHAN seda plaati! Ainult juhul, kui sa minuga HP automaadi juurde kaasa tuled! Poole teepeal küsisin :"Oot, mis selle bändi nimi oligi..?!" Tegime veel pangaautomaadi varjus ühe suitsu ja selle jooksul jõudsin ära kuulda USA seikluste parimad palad. Kuni mingi vend palus luba pangaautomaadist oma kontoseisu vaadata. Millepeale ma muidugi ei suutnud vait olla & pidin ikka ühe iroonilise teravuse õhku viskama, aga see selleks.
Siis jooksin taas autosse ja kadusin. Enne kuulsin, kuidas Defrage`ikutt hüüdis, et mismõttes ma niimodi lampi ligi astusin ja niiviisi plaati nõudsin. See poleks ju minu moodi, kui ma seda kuidagi teisiti teeks. Mnjah!
Autos Kristo ei saanud ikka veel midagi aru. Arvas, et nägin mingit tuttavat. Muiates näitasin talle oma UUT Defrage`i plaati. Niipalju siis otsusest "säästlikult sööma minna"
Ühesõnaga umbes kuu aega tagasi, vahetult enne BändCämp´i nägin mingeid tüüpe Raplas, Maxima parklas askeldamas, käisin korraks autost rahakotti toomas ja üks hüppas ligi ja hakkas midagi seletama. Kuna mul oli suht kiire, siis lubasin tagasi tulla-
Poes käidud, hüppasin ise ligi ja sain teada, et poisid koguvad USA tuuri jaoks raha, ajasin veits muusikajuttu ja BändCämpi juttu, aga jätsin plaadi siiski ostmata. Polnud vist impulsiivsete ostude päev (kuigi tavaliselt on mul IGA päev impulsiivsete ostude päev)...
Natukese aja pärast hakkas aga südametunnistus piinama. Mismõttes ma ei ole toetanud noorte muusikute püüdlusi ja vaeva. Eesti muusikat tuleb toetada! Wtf nagu! Läksin tagasi, aga nemad olid läinud...
_____________________________________________________________________________________
Käisime eile Kristoga Miidurannas. Oiblää, kui suur kohviisu peale tuli, aga esialgne plaan, Allarilt kohvi saada osutus võimatuks. Kõht oli ka hullult tühi (tegin tööjuures protesti uue koka vastu ja nälgisin), seetõttu otsustasime "säästlikud" olla ja Konsumisse minna. Kõik normaalsed söögikohad olid nagunii juba kinni... Saime kraami kätte ja otsustasime põlve otsas süüa, noh autos nii, vaatega merele & jutud. Hakkasime juba tagurdama, mingi vend ukerdas veel ees. Saime lõpuks liikuma, kui ma neid DEFRAGE`-i kutte nägin. jõudsin veel silmanurgast näha, kas siin Hansapanga automaati on & seda, kuidas tal plaati ei õnnestunud müüa.
Karjusin Kristole: "JÄÄ SEISMA" (ta vaatas mind ainult lolli näoga ja ei saanud midagi aru) Pidin oma küsimust kordama. Hüppasin poole sõidu pealt autost välja, astusin paduvihmast hoolimata selle Defrage`-i kuti juurde ja ütlesin, et MINA TAHAN seda plaati! Ainult juhul, kui sa minuga HP automaadi juurde kaasa tuled! Poole teepeal küsisin :"Oot, mis selle bändi nimi oligi..?!" Tegime veel pangaautomaadi varjus ühe suitsu ja selle jooksul jõudsin ära kuulda USA seikluste parimad palad. Kuni mingi vend palus luba pangaautomaadist oma kontoseisu vaadata. Millepeale ma muidugi ei suutnud vait olla & pidin ikka ühe iroonilise teravuse õhku viskama, aga see selleks.
Siis jooksin taas autosse ja kadusin. Enne kuulsin, kuidas Defrage`ikutt hüüdis, et mismõttes ma niimodi lampi ligi astusin ja niiviisi plaati nõudsin. See poleks ju minu moodi, kui ma seda kuidagi teisiti teeks. Mnjah!
Autos Kristo ei saanud ikka veel midagi aru. Arvas, et nägin mingit tuttavat. Muiates näitasin talle oma UUT Defrage`i plaati. Niipalju siis otsusest "säästlikult sööma minna"
esmaspäev, 26. juuli 2010
teisipäev, 20. juuli 2010
BÄÄÄÄNDCÄÄÄÄMP
BändCämp laager 2.-5.august
Hei,
* Kas Sa suudad vastu võtta väljakutse teha 48 tunniga 1 uus lugu ja 2 coverit inimestega, kellega Sa pole varem koos musitseerinud?
* Kas Sa tahad veeta 4 lõbusat päeva koos 100 ülilaheda muusiku ja tantsijaga ning esineda Rock Cafes 1000-le inimesele?
* Kas Sa tahad teha koostööd teiste muusikutega ja saada neilt hindamatuid kogemusi?
* Kas Sulle meeldiks saada rohkem informatsiooni, kuidas oma muusikat avalikkuse ette tuua?
Kui vastad jah vähemalt ühele küsimusele, siis BändCämp on Sinu jaoks!
Selgunud on ka enamik Workshopide läbiviijad:
* Bassi workshop - Henno Kelp (Terminaator) http://ow.ly/2dnsO
* Vokaal - Erik Meremaa (House of Games) http://ow.ly/2dnru
* Trummi workshop – Borka (The Sun) või Mikk Simson (Aides)
* Töö stuudios - Siim Mäesalu (Sonic Media)
* Kuidas ennast ja oma muusikat müüa - Peeter Pärtel (Koolitaja)
* Kuidas oma muusikat eksportida - Juko-Mart Kõlar http://ow.ly/2dnpS
* Lisandumas veel kitarri workshop
Terve laagri vältel annab muusikutele nõu muusik ja produtsent New York Cityst
Nuuti Kataja
Mees soomest, kes läks 20 aastasena USA-sse. Täna 42 aastasena on ta New Yorki muusikaringkonnas tuntud muusik ja tegeleb ka produtseerimisega.
Ta elab kolme kvartali kaugusel Lady Gagast. Tema ühe tätoveeringu järgi sai inspiratsiooni Marilyn Manson.
Ta on esinenud 55 000 pealtvaataja ees ja jaganud lava koos bändiga Velvet Revolver.
Kindlasti räägib ta palju huvitavaid lugusid oma kogemusest, kuidas 0-st kuhugi jõuda USA turul, kus konkurents on megasuur.
Laagris osalemine maksab 895 eek, alates 26. juulist registreerudes (vabade kohtade olemasolul) hind 995 eek.
Sisaldab :
Lisaks workshopidele,
Laagris osalemist;
Voodikohta Valtu spordihoones ja kõike vajalikku ööbimiseks 3-ks ööks 2.-5. august;
10 toidukorda (3 hommiku- 4 lõuna- ja 3 õhtusööki);
Teeni laagri osalustasu tagasi! Anname Sulle võimaluse mitte ainult laagrisse tasuta saada, vaid ka teenida raha! Kuidas?
Lõppkontserdi pilet maksab eelmüügist 95 krooni, anname Sulle pileti 50 krooniga, seega iga müüdud pileti eest teenid 45 krooni. Pileteid müüma saad hakata kohe, kui oled registreerunud.
Hei,
* Kas Sa suudad vastu võtta väljakutse teha 48 tunniga 1 uus lugu ja 2 coverit inimestega, kellega Sa pole varem koos musitseerinud?
* Kas Sa tahad veeta 4 lõbusat päeva koos 100 ülilaheda muusiku ja tantsijaga ning esineda Rock Cafes 1000-le inimesele?
* Kas Sa tahad teha koostööd teiste muusikutega ja saada neilt hindamatuid kogemusi?
* Kas Sulle meeldiks saada rohkem informatsiooni, kuidas oma muusikat avalikkuse ette tuua?
Kui vastad jah vähemalt ühele küsimusele, siis BändCämp on Sinu jaoks!
Selgunud on ka enamik Workshopide läbiviijad:
* Bassi workshop - Henno Kelp (Terminaator) http://ow.ly/2dnsO
* Vokaal - Erik Meremaa (House of Games) http://ow.ly/2dnru
* Trummi workshop – Borka (The Sun) või Mikk Simson (Aides)
* Töö stuudios - Siim Mäesalu (Sonic Media)
* Kuidas ennast ja oma muusikat müüa - Peeter Pärtel (Koolitaja)
* Kuidas oma muusikat eksportida - Juko-Mart Kõlar http://ow.ly/2dnpS
* Lisandumas veel kitarri workshop
Terve laagri vältel annab muusikutele nõu muusik ja produtsent New York Cityst
Nuuti Kataja
Mees soomest, kes läks 20 aastasena USA-sse. Täna 42 aastasena on ta New Yorki muusikaringkonnas tuntud muusik ja tegeleb ka produtseerimisega.
Ta elab kolme kvartali kaugusel Lady Gagast. Tema ühe tätoveeringu järgi sai inspiratsiooni Marilyn Manson.
Ta on esinenud 55 000 pealtvaataja ees ja jaganud lava koos bändiga Velvet Revolver.
Kindlasti räägib ta palju huvitavaid lugusid oma kogemusest, kuidas 0-st kuhugi jõuda USA turul, kus konkurents on megasuur.
Laagris osalemine maksab 895 eek, alates 26. juulist registreerudes (vabade kohtade olemasolul) hind 995 eek.
Sisaldab :
Lisaks workshopidele,
Laagris osalemist;
Voodikohta Valtu spordihoones ja kõike vajalikku ööbimiseks 3-ks ööks 2.-5. august;
10 toidukorda (3 hommiku- 4 lõuna- ja 3 õhtusööki);
Teeni laagri osalustasu tagasi! Anname Sulle võimaluse mitte ainult laagrisse tasuta saada, vaid ka teenida raha! Kuidas?
Lõppkontserdi pilet maksab eelmüügist 95 krooni, anname Sulle pileti 50 krooniga, seega iga müüdud pileti eest teenid 45 krooni. Pileteid müüma saad hakata kohe, kui oled registreerunud.
reede, 11. juuni 2010
Kaksikutujud.
Elu justkui kalduks oma õigesse kurssi, aga ikka on nii paganama palju ebastabiilsust.
Märkamatult on näiteks saanud hobist "Laulmine" töö. Ma ei tea enam ette, kas ma saan homme nautida oma kauaoodatud puhkepäeva või tiirutan hoopis teise eestimaa otsa keikale. Ma olen unele võlgu, oi kuidas olen võlgu. Ma nii lootsin, et mul on seekord vaba nädalavahetus, aga tuleb välja, et EI...
Tegelikult oleks ju loogiline selliseid asju mingi n-arv päevi ette teada, saaks kasvõi mõtteliselt harjuda selle olukorraga, aga need tulevad graafikusse nii ootamatult. Mulle meeldiks ise oma peremees olla, vähem arvestada teiste vajadustega (teatud ajafaktorilistes aspektides)...
Ükspäev lugesin Ottile moraali, et ta on kõik oma sõbrad unarusse jätnud ja meie jaoks enam aega ei leia. Ja ütleme, et on päris palju asju millest ta ei tea, sest teda lihtsalt ei näe. Aga ükspäev vaatasin peeglisse- ma ei ole ise parem. Millal ma viimati WAF-is käisin? Kuu on vähemalt vahele jäänud! Millal ma viimati K.ga koos linna läksin/ teda tööle viisin? (muidu olime ninapidi iga päev koos) Telefonis luban palju, aga millegipärast lubadused lükkuvad tunde ja tunde edasi. Ma ei imesta, kui mõned inimesed lihtsalt loobuvad minguga arvestamast, sest ma olen ebastabiilne. Ja isegi mitte endast tulenevatest põhjustest, vaid mu ajakasutus oleneb KELLESTKI teisest. See tundub kohati ebareaalne, ebaminulik! Sest viimasel ajal olen saanud niii MINA olla. Üksi, ise, kellestki sõltumata...
Kaksikutujud. Ei tea ise ka mida ma tahan.
Natuke ju tahan kellestki sõltuda. Näiteks on mul hiiglama hea meel selle üle, et mu elus on M. & kõik jutud. Samas mulle ei sümpatiseeri, et ma ei tea enda tegemistest ette ja ma ei saa oma asjadega piisavalt arvestada- need projektid, esinemised kontserdid, rutiin. Laulda ju mulle meeldib, aga EGO ütleb, et tahaks seda teha siis, kui ISE tahan, mitte käsupeale. Kaksikutujud.
Aga ma tean, et ma tulen toime. Ma saan hakkama. Alati olen saanud. Pealegi olen nüüdseks teadmisele jõudnud, et rahaga saab ikka ühtteist kompenseerida küll :)
Märkamatult on näiteks saanud hobist "Laulmine" töö. Ma ei tea enam ette, kas ma saan homme nautida oma kauaoodatud puhkepäeva või tiirutan hoopis teise eestimaa otsa keikale. Ma olen unele võlgu, oi kuidas olen võlgu. Ma nii lootsin, et mul on seekord vaba nädalavahetus, aga tuleb välja, et EI...
Tegelikult oleks ju loogiline selliseid asju mingi n-arv päevi ette teada, saaks kasvõi mõtteliselt harjuda selle olukorraga, aga need tulevad graafikusse nii ootamatult. Mulle meeldiks ise oma peremees olla, vähem arvestada teiste vajadustega (teatud ajafaktorilistes aspektides)...
Ükspäev lugesin Ottile moraali, et ta on kõik oma sõbrad unarusse jätnud ja meie jaoks enam aega ei leia. Ja ütleme, et on päris palju asju millest ta ei tea, sest teda lihtsalt ei näe. Aga ükspäev vaatasin peeglisse- ma ei ole ise parem. Millal ma viimati WAF-is käisin? Kuu on vähemalt vahele jäänud! Millal ma viimati K.ga koos linna läksin/ teda tööle viisin? (muidu olime ninapidi iga päev koos) Telefonis luban palju, aga millegipärast lubadused lükkuvad tunde ja tunde edasi. Ma ei imesta, kui mõned inimesed lihtsalt loobuvad minguga arvestamast, sest ma olen ebastabiilne. Ja isegi mitte endast tulenevatest põhjustest, vaid mu ajakasutus oleneb KELLESTKI teisest. See tundub kohati ebareaalne, ebaminulik! Sest viimasel ajal olen saanud niii MINA olla. Üksi, ise, kellestki sõltumata...
Kaksikutujud. Ei tea ise ka mida ma tahan.
Natuke ju tahan kellestki sõltuda. Näiteks on mul hiiglama hea meel selle üle, et mu elus on M. & kõik jutud. Samas mulle ei sümpatiseeri, et ma ei tea enda tegemistest ette ja ma ei saa oma asjadega piisavalt arvestada- need projektid, esinemised kontserdid, rutiin. Laulda ju mulle meeldib, aga EGO ütleb, et tahaks seda teha siis, kui ISE tahan, mitte käsupeale. Kaksikutujud.
Aga ma tean, et ma tulen toime. Ma saan hakkama. Alati olen saanud. Pealegi olen nüüdseks teadmisele jõudnud, et rahaga saab ikka ühtteist kompenseerida küll :)
neljapäev, 3. juuni 2010
Juuni 2010
Praegu on kiirete aegade kõige kiirem aeg. Sehkendamist ja mööda linna tiirutamist on palju- aga see meeldib mulle.
Reedel on meil kontsert, mille nimel siin viimased paar nädalat on saanud enda mõnusat olemist ohverdatud stuudiole. Une ja töö ajast muidugi. Kui enne oli päris suht koht ok, siis tänaseks olen ma veidike üleväsinud. Mind lohutab aga see, et järgmine nädal on tempo veidike aeglasem & saan oma tähelepanu veidike "kellelegi" suunata, kes on natuke hooletusse jäänud(=
Praegu on suurem muutuste aeg. Projekte on palju, ühed lõpevad ja uued ja huvitavad on peale tulnud. Samuti on muutuste aeg isiklikus elus. Päikeseline!
Millal ma ennast viimati nii hästi tundsin? Hmm,- ammu! Liiga ammu!
Reedel on meil kontsert, mille nimel siin viimased paar nädalat on saanud enda mõnusat olemist ohverdatud stuudiole. Une ja töö ajast muidugi. Kui enne oli päris suht koht ok, siis tänaseks olen ma veidike üleväsinud. Mind lohutab aga see, et järgmine nädal on tempo veidike aeglasem & saan oma tähelepanu veidike "kellelegi" suunata, kes on natuke hooletusse jäänud(=
Praegu on suurem muutuste aeg. Projekte on palju, ühed lõpevad ja uued ja huvitavad on peale tulnud. Samuti on muutuste aeg isiklikus elus. Päikeseline!
Millal ma ennast viimati nii hästi tundsin? Hmm,- ammu! Liiga ammu!
neljapäev, 22. aprill 2010
KevadSüdames*
Midagi on totalselt muutunud. Ma ei tea, kust see tuleb, aga energiat on nii, et tapab. Öötunnid jäävad sinna ca 4-5 tunni kanti,aga see ei heiduta mind sugugi. Energiameeter on ikka laes & öötunde kulutan hoogsalt kõigele muule, peale magamise. Võõrad inimesed arvavad raudselt, et mul on mingi hullutaud küljes- me käime mööda tänavaid/poode/linnu ja lollitame nii kuis jaksab, nagu väikesed lapsed. Ja siis naerame, naerame, NAERAME... nii,et kõhulihased on valusad. Ja absurdihuumorit toodab ka ühte jutti. Aga nii f*king lahe on, tegelt ka.
Ja kusjuures selllises rõõmsas meeleolus õnnestuvad kõik muud asjad ka paremini. Ma tahan koguaeg midagi teha, igasugu asju, olenemata asjst ja olenemata sellest ,et mul on enivei mustliljon muud kohustust(BändCämp, WAF, Comenius, assessoritöö jnejne) mis nõuavad mu maksimaalset tähelepanu. Ma ikka jõuan. Andsin just nõusoleku minna ühele tegelinskile bäkki laulma. Kuigi (eearvamustega) ma usun, et muusikaliselt see projekt mulle midagi suurt ei paku. Eks näis. Inimesed on vähemalt toredad ja see ongi põhiline ;)
Nädalavahetusest on siiani positiivsuse judinad peal ja need süvenevad veelgi mõeldes sellele, et kohe kohe on uus trip ees, samade inimestega. Ottttt Leplaaa:nd`i kontserdile Tartusse ja siis tuleb Kaido ja Egle pulm ja Jälle CämpJämi korraldus ja siis juba võib vaikselt hakata mõtlema sünnipäeva tähistamise peale. Elu on tore(=
Aa tahtsin seda ka veel öelda, et need inimesed, on niiiiiiii ägedad!
Ja kusjuures selllises rõõmsas meeleolus õnnestuvad kõik muud asjad ka paremini. Ma tahan koguaeg midagi teha, igasugu asju, olenemata asjst ja olenemata sellest ,et mul on enivei mustliljon muud kohustust(BändCämp, WAF, Comenius, assessoritöö jnejne) mis nõuavad mu maksimaalset tähelepanu. Ma ikka jõuan. Andsin just nõusoleku minna ühele tegelinskile bäkki laulma. Kuigi (eearvamustega) ma usun, et muusikaliselt see projekt mulle midagi suurt ei paku. Eks näis. Inimesed on vähemalt toredad ja see ongi põhiline ;)
Nädalavahetusest on siiani positiivsuse judinad peal ja need süvenevad veelgi mõeldes sellele, et kohe kohe on uus trip ees, samade inimestega. Ottttt Leplaaa:nd`i kontserdile Tartusse ja siis tuleb Kaido ja Egle pulm ja Jälle CämpJämi korraldus ja siis juba võib vaikselt hakata mõtlema sünnipäeva tähistamise peale. Elu on tore(=
Aa tahtsin seda ka veel öelda, et need inimesed, on niiiiiiii ägedad!
esmaspäev, 22. märts 2010
esmaspäev, 15. märts 2010
kolmapäev, 27. jaanuar 2010
Natuke siit ja sealt
Viimasel ajal on ööd ja päevad jube sassis. Päeval magan (täiesti normaalne on ärgata 3-4-5 ajal) ja öösiti olen üleval, ütleme et suht hommikuni. Ja sellise skeemiga päevi on nädalas ca 3. Aga see jube luuserdamine hakkab närvidele käima: no suht võimatu on koduseid asju öötundidest ajada. Ma pean ennast muutma (=
Aga hoolimata sellest hakkab mu uus (tglt mis nüüd nii uus, 3 kuud juba saab täis) kodu juba ilmet võtma. Kõik vajalik on olemas & paigaldatud. Suured aitäh`id kõigile, kes sellesse oma panuse on andnud. Sõpru on abistamas käinud ikka mitmeid. Veel eile käis Siim & ka dušinurk sai viimse lihvi. Tha:nks!
Esmaspäeval jõudsime Kristoga isegi Tantsuakadeemiasse. Suhteliselt uskumatu, sest mina olen sinna poole aasta jooksul jõudnud täpselt 3 korda ja Kristo skoor oli kuni esmaspäevani 0. Aga trenn oli jubehea. See ongi selline kokkuvõtmise asi, et tuleb ennast lihtsalt sundida kohale minema, edasine on puhas nauding :)
Praegu on kokkuvõtmine pisut lihtsam, sest proovidest puudumine ei tule kõne allagi, kuna aega on jube vähe & esinemisi ootab mitmeid. Esimene neist toimub juba sel pühapäeval, Solarises.
Trennipisiku saime vist sellest väikesest tantsutrennist kätte. Sest teisipäeva hommikul olime nõus ennast VABATAHTLIKULT poolest hommikust üles ajama ja suundusime jõusaali. Tükk aega juba sai lubatud, et lähme, aga teps mitte ei tahtnud see jututasemelt kaugemale jõuda. Kahjuks oli trennisolemise aeg limiteeritud, sest pidin pooleks päevaks tööle minema.
*Hakkan loodetavasti paranema sellest luuserdamisest & ka öö ja päev liiguvad oma normaaltsüklisse tagasi. WAF distsiplineerib! See nädal on ainult 1 WAFivaba päev, ülejäänd aeg on käed-jalad tööd täis ja rihma lõdvaks lasta ei saa (ÕNNEKS) :D
Aga hoolimata sellest hakkab mu uus (tglt mis nüüd nii uus, 3 kuud juba saab täis) kodu juba ilmet võtma. Kõik vajalik on olemas & paigaldatud. Suured aitäh`id kõigile, kes sellesse oma panuse on andnud. Sõpru on abistamas käinud ikka mitmeid. Veel eile käis Siim & ka dušinurk sai viimse lihvi. Tha:nks!
Esmaspäeval jõudsime Kristoga isegi Tantsuakadeemiasse. Suhteliselt uskumatu, sest mina olen sinna poole aasta jooksul jõudnud täpselt 3 korda ja Kristo skoor oli kuni esmaspäevani 0. Aga trenn oli jubehea. See ongi selline kokkuvõtmise asi, et tuleb ennast lihtsalt sundida kohale minema, edasine on puhas nauding :)
Praegu on kokkuvõtmine pisut lihtsam, sest proovidest puudumine ei tule kõne allagi, kuna aega on jube vähe & esinemisi ootab mitmeid. Esimene neist toimub juba sel pühapäeval, Solarises.Trennipisiku saime vist sellest väikesest tantsutrennist kätte. Sest teisipäeva hommikul olime nõus ennast VABATAHTLIKULT poolest hommikust üles ajama ja suundusime jõusaali. Tükk aega juba sai lubatud, et lähme, aga teps mitte ei tahtnud see jututasemelt kaugemale jõuda. Kahjuks oli trennisolemise aeg limiteeritud, sest pidin pooleks päevaks tööle minema.
*Hakkan loodetavasti paranema sellest luuserdamisest & ka öö ja päev liiguvad oma normaaltsüklisse tagasi. WAF distsiplineerib! See nädal on ainult 1 WAFivaba päev, ülejäänd aeg on käed-jalad tööd täis ja rihma lõdvaks lasta ei saa (ÕNNEKS) :D
neljapäev, 10. detsember 2009
Damn, kes otsustas, et ööpäev on 24h?
Päevakava:
06.00- äratus
07.00-17.30 töö
17.30 - kingsepa juurde
18.00- 21.00 WAF
21.00 Koju, poodi, süüa tegema (normaalne on ju sellisel ajal süüa?!mhm!)
22.00- kesköö Krisi juures reisistuff & muud plaanid
uuuuus päee-e-ev:
06.00 Äratus
07.00-17.30 töö
14.00-15.00 ripsmehooldus (väike viilimine tööajast)
17.00-21.00 WAF(Lõpust peab viilima)
19.00-keskööö CämpJäm (algusest peab viilima)
??-?? juukseid värvima!
jnejne. Ebanormaalne, tahaks inimlikkust, aitäh!
06.00- äratus
07.00-17.30 töö
17.30 - kingsepa juurde
18.00- 21.00 WAF
21.00 Koju, poodi, süüa tegema (normaalne on ju sellisel ajal süüa?!mhm!)
22.00- kesköö Krisi juures reisistuff & muud plaanid
uuuuus päee-e-ev:
06.00 Äratus
07.00-17.30 töö
14.00-15.00 ripsmehooldus (väike viilimine tööajast)
17.00-21.00 WAF(Lõpust peab viilima)
19.00-keskööö CämpJäm (algusest peab viilima)
??-?? juukseid värvima!
jnejne. Ebanormaalne, tahaks inimlikkust, aitäh!
laupäev, 24. oktoober 2009
Positiivsuse nädala neljas päev.
....
T: "Kas ma ostan siis sulle ka?"
V: "Võta ikka, jah!"
T: "Anna raha ka siis!"
V: "Võta taskust. See pole küll minu raha, aga p*hui, võid ikka võtta"
T: "Kust taskust?"
V: "Enda taskust, daa!"
T: "Kas ma ostan siis sulle ka?"
V: "Võta ikka, jah!"
T: "Anna raha ka siis!"
V: "Võta taskust. See pole küll minu raha, aga p*hui, võid ikka võtta"
T: "Kust taskust?"
V: "Enda taskust, daa!"
neljapäev, 22. oktoober 2009
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Killukesi Iisraelist:
En Gedi looduspark, hommikul kell 7, temperatuur 41 kraadi. Totaalne silmailu.
Surnumeri.
Tibake soolane
Maailma suurimas tankimuuseumis
Enne Jeruusalemma Marssi
Punane kanjon. 5 minutit enne päikeseloojangut, hiljem kolasime juba pilkses pimeduses mööda ohtlikke kanjoninõlvu. Adrenaliin!!!
esimene kontsert 6.10.09. Videoid näeb siin
Teine kontsert 07.10.2009
Meie pere
Tibeerias. Grupikalli(=
Üle 2000 aasta vana õlipuu. Ka Kristus kuuldavasti jalutas seal aias, samade puude keskel.
"Tüdrukud, katke oma õlad ja põlved kinni."
Õlimäe nunnakloostris, kus elas ka 2 eestlasest nunna- Ema Ksenja ja õde Ksenja.
Nutumüür
Roomlastel ei õnnestunud Masada mäge vallutada 3 aastat. Me saime hakkama ca 45 minutiga. Mäe tipus asub lisaks fantastilisele vaatele ka kunigas Herodese loss.
Galilea järv.
Tegemist siis 200kg kullast küünlajalaga. Pole paha(0:
Rahvas Jeruusalemma marsil.
We are family =WAF.
Suured tänud Peetrile, kes meile selle suurepärase ja ainukordse reisi korraldas!
PühapäevaElu
Tänane õnnelause: Tegevusetus on nauditav, kuid kurnav seisund; õnnelik olemiseks on vaja midagi teha
Hmm, huvitav, miks ma seda lauset eile ei lugenud. Millegipärast on tunne, et eile oleks see lause just õiges kohas olnud. Ja üldse mitte sellepärast, et mul eile midagi teha poleks olnud/või et ma ei teinud. Vastupidi, eile olin suht tubli- koristasin põhjalikult kogu elamise,isegi kapid värgid, pesin pesu ja tolmutasin, käisin poes ja sõidutasin Tokko Cashflowsse, täistsin ka oma kodanikukohust, õppisin Ike saadetud loo bäkid ära, käisin uuesti tokkol järgi, viisin Reformpartyle, sõidutasin Kristo lasnamäelt linna ja vaastasime Tonicus Superstaari. Suht sisutihe päev oli, õhtuni välja, kuid ometi on tunne, et see "miski" on ikka nagu tegemata või puudu. Ei tea, millest see tuleb... Peaks asjalikkuse kvaliteeti tõstma.
Hmm, huvitav, miks ma seda lauset eile ei lugenud. Millegipärast on tunne, et eile oleks see lause just õiges kohas olnud. Ja üldse mitte sellepärast, et mul eile midagi teha poleks olnud/või et ma ei teinud. Vastupidi, eile olin suht tubli- koristasin põhjalikult kogu elamise,isegi kapid värgid, pesin pesu ja tolmutasin, käisin poes ja sõidutasin Tokko Cashflowsse, täistsin ka oma kodanikukohust, õppisin Ike saadetud loo bäkid ära, käisin uuesti tokkol järgi, viisin Reformpartyle, sõidutasin Kristo lasnamäelt linna ja vaastasime Tonicus Superstaari. Suht sisutihe päev oli, õhtuni välja, kuid ometi on tunne, et see "miski" on ikka nagu tegemata või puudu. Ei tea, millest see tuleb... Peaks asjalikkuse kvaliteeti tõstma.
neljapäev, 18. juuni 2009
Auto alkovabaks tsooniks (!)
Tänane EPL artikkel kirjutab, et tahetakse vastu võtta seadust, et autos ei tohi ka kõrval/ või tagaistmel alkoholi tarbida, kuna aurud uimastavad juhti. Khm. Kui see on antud seaduse vastuvõtmise puhul ainus argument, siis kõlab see üsna jaburalt. Mitte, et ma ise mingi alkoholisõber oleks, kes vabal ajal armastab kõrvalistmel kangemat libistada, aga mul ei ole ka midagi selle vastu kui minu autos on inimene, kes palaval suvepäeval õlle/siidripurgi avab.
Pigem tuleks mõelda sellele, et keelata igasugused muud kõrvalised tegevused juhil: a`la söömine, suitsetamine, meikimine jms roolis.
Kas keegi teab kedagi, kes teaks, et kellelgi oleks kunagi tekkinud kõrvalistuva inimese aurudest tekkinud joove? On see teaduslikult tõestatud? I don`t think so. Arvan,et see seadusemuudatus oleks jabur.
Sama liini jätkates võiks ju keelata joobes inimestel takso tellimise või trolli sisenemise?
Mnjah. Tööd võiks rohkem teha, alustan iseendast!
tsau!
Pigem tuleks mõelda sellele, et keelata igasugused muud kõrvalised tegevused juhil: a`la söömine, suitsetamine, meikimine jms roolis.
Kas keegi teab kedagi, kes teaks, et kellelgi oleks kunagi tekkinud kõrvalistuva inimese aurudest tekkinud joove? On see teaduslikult tõestatud? I don`t think so. Arvan,et see seadusemuudatus oleks jabur.
Sama liini jätkates võiks ju keelata joobes inimestel takso tellimise või trolli sisenemise?
Mnjah. Tööd võiks rohkem teha, alustan iseendast!
tsau!
esmaspäev, 13. aprill 2009
See on NIII minulik.
Mõned nädalad tagasi ostsime uue auto. Masina suurimaks erinevuseks eelmisega võrreldes on suuruse, mootorivõimsuse ja muu kõrval see, et antud masin on automaatkastiga. Pole hullu, varemgi sõidetud ja sellega harjub õige ruttu. AGA puuduvad kogemused selle kohta, milliseid vigu võib autol olla, mis puudutavad automaatkasti.
Ühesõnaga lugu järgmine:
Autol oli kõik korras, ausalt! Käsime WAF-ikatega veel söömaski kesklinnas ja pärast parkisin auto tavapäraselt WAF-i ette. Pärast proovi oli meil planeeritud väike "üritus", enne aga pidime Janaga minu juurest kodust ja poest läbi lippama...
Läksime siis autosse ja alustasime sõitu. Aga auto käitus eriskummaliselt- jõudu justkui polnud ja pöördeid ka üles ei võtnud, üle 2000 pöörde tahomeetril näha ei õnnestunud. Auto liikus, aga kiiruse võttis üles vaevaliselt, kuigi gaasipedaal oli TÄIESTI põhja vajutatud. Ei olnud tegu mingi vale käiguga ega miskit, seal polegi eriti variante, eksimine on võimatu...
See ajas mind NIII närvi. Igasugused autojamad ajavad mind närvi. Üritasin helistada oma sõpradele, kes autojamasid armastavad ja kellele meeldib "diagnoose" panna. Muidugi alguses ei saanud vajalikke inimesi kätte ja see tegi "harja veelgi punasemaks" Hiljem selgus, et enamus inimesi oli taolise asjaga kokku puutunud, aga põhjuseid võis olla niiiiii palju ja igaüks pakkus erinevat-
a)kütusefilter umbes,
b)sissepritse ei toimi,
c)tankisin kas kehva kütust või bensiini asemel diislit:D
d)mingi küünalde probleem,
e)käigukast katki/ei vaheta käike
f) gaasitross on lõtv,
g)... vbl oli midagi veel..
Ma juba lõin peas arveid kokku ja manasin silme ette mustemat stsenaariumit, et käigukast tuleb välja vahetada. Mäletan jummala hästi, kui Hendrikul sama probleem oli ja käigukastivahetus läks maksma 36000.- Sedasin sammud mõtetes juba EMEX-i poole.
Täna õhtuks jõudsime siin kambapeale autoparandusse ajagi kirja saada. Pool mu autohuvilistest sõpradest ja pereliikmetest oli pöördesse aetud, kõik siin kordamööda helistasid, muretsesid ja pakkusid aina uusi ja uusi variante.
AGA mitte k e l l e l g i antud pakkujatest polnud õigus. Põhjus oli nii imetulluke, lihtne ja samas koomiline, et... (=
______________________________________________________________________________
Automatt oli jäänud pedaali vahele nii, et takistas seda põhja vajutamast.
Tüüpiline.
Ja auto sõidab jälle:D Gaasi põhja vajutades kihutab nagu püssikuul.
Autoliigud tuleb ära teha!!!
Ühesõnaga lugu järgmine:
Autol oli kõik korras, ausalt! Käsime WAF-ikatega veel söömaski kesklinnas ja pärast parkisin auto tavapäraselt WAF-i ette. Pärast proovi oli meil planeeritud väike "üritus", enne aga pidime Janaga minu juurest kodust ja poest läbi lippama...
Läksime siis autosse ja alustasime sõitu. Aga auto käitus eriskummaliselt- jõudu justkui polnud ja pöördeid ka üles ei võtnud, üle 2000 pöörde tahomeetril näha ei õnnestunud. Auto liikus, aga kiiruse võttis üles vaevaliselt, kuigi gaasipedaal oli TÄIESTI põhja vajutatud. Ei olnud tegu mingi vale käiguga ega miskit, seal polegi eriti variante, eksimine on võimatu...
See ajas mind NIII närvi. Igasugused autojamad ajavad mind närvi. Üritasin helistada oma sõpradele, kes autojamasid armastavad ja kellele meeldib "diagnoose" panna. Muidugi alguses ei saanud vajalikke inimesi kätte ja see tegi "harja veelgi punasemaks" Hiljem selgus, et enamus inimesi oli taolise asjaga kokku puutunud, aga põhjuseid võis olla niiiiii palju ja igaüks pakkus erinevat-
a)kütusefilter umbes,
b)sissepritse ei toimi,
c)tankisin kas kehva kütust või bensiini asemel diislit:D
d)mingi küünalde probleem,
e)käigukast katki/ei vaheta käike
f) gaasitross on lõtv,
g)... vbl oli midagi veel..
Ma juba lõin peas arveid kokku ja manasin silme ette mustemat stsenaariumit, et käigukast tuleb välja vahetada. Mäletan jummala hästi, kui Hendrikul sama probleem oli ja käigukastivahetus läks maksma 36000.- Sedasin sammud mõtetes juba EMEX-i poole.
Täna õhtuks jõudsime siin kambapeale autoparandusse ajagi kirja saada. Pool mu autohuvilistest sõpradest ja pereliikmetest oli pöördesse aetud, kõik siin kordamööda helistasid, muretsesid ja pakkusid aina uusi ja uusi variante.
AGA mitte k e l l e l g i antud pakkujatest polnud õigus. Põhjus oli nii imetulluke, lihtne ja samas koomiline, et... (=
______________________________________________________________________________
Automatt oli jäänud pedaali vahele nii, et takistas seda põhja vajutamast.
Tüüpiline.
Ja auto sõidab jälle:D Gaasi põhja vajutades kihutab nagu püssikuul.
Autoliigud tuleb ära teha!!!
kolmapäev, 11. märts 2009
Kolmapäev
Eilsest algas eksperimentaalne seebiseriaal, minu elust "Kõigele JAH ehk positiivne mina 2009" Loodan vastu pidada, kui mitte terve elu, siis vähemalt terve jooksva nädala. Ilma et vinguks, muretseks, kiruks, hädaldaks... Kõik mis on, ON positiivne, ka halvad asjad ja üleüldse alati on kuskil kellegil hullem ja on suuremaid muresid/valusid/probleeme, kui need mille pärast inimesed alatasa hädaldavad. Siiani olen edukalt hakkama saanud. Suurim katsumus on muidugi liiklus, sest teadagi, mis teedel toimub... Kõik on TORE ja hea.
Katsumuseks otsustus ka tänane arstil käik, aga see ei murdnud ka mu positiivsust. Pmst oleksin tahtnud reedest tööle naasta, aga kopsupõletik, ei ole just selline asi, mis naksti üle läheb. Enesetunne võib hea olla, aga sisemised näitajad ei pruugi veel korras olla. Nii siis, OI kui POSITIIVNE ma saan veel vähemalt nädal aega kodus "puhata" Jutumärkides just seetõttu, et ma ei ole ju selline inimene, kes paigal püsiks ja kodus ma ka ju koguaeg tegelikult ei ole. Käisin ka siiski seda 3D õudukat vaatamas ja tööjuures oli täna mingi pidu, kuhu ootamatult sattusin ja ühes kohas käisin veel, aga seda ma ei julge siia kirjutada, sest see ei ole kõige normaalsem koht kuhu kopsupõletikuga minna:P
Aga kõik on hea ja kõik on tore. Õhtul lähen herr J.G. ga akustilist live`i kuulama. Esineb päris mitmeid tuttavaid. Positiivsus saab vaid kasvada:)
"Hiigel mäed ei peata mind, jäised teed ei peata mind, ei ka jõgi peata mind, kui hüüad mind siis meelest kaob muu..."
Katsumuseks otsustus ka tänane arstil käik, aga see ei murdnud ka mu positiivsust. Pmst oleksin tahtnud reedest tööle naasta, aga kopsupõletik, ei ole just selline asi, mis naksti üle läheb. Enesetunne võib hea olla, aga sisemised näitajad ei pruugi veel korras olla. Nii siis, OI kui POSITIIVNE ma saan veel vähemalt nädal aega kodus "puhata" Jutumärkides just seetõttu, et ma ei ole ju selline inimene, kes paigal püsiks ja kodus ma ka ju koguaeg tegelikult ei ole. Käisin ka siiski seda 3D õudukat vaatamas ja tööjuures oli täna mingi pidu, kuhu ootamatult sattusin ja ühes kohas käisin veel, aga seda ma ei julge siia kirjutada, sest see ei ole kõige normaalsem koht kuhu kopsupõletikuga minna:P
Aga kõik on hea ja kõik on tore. Õhtul lähen herr J.G. ga akustilist live`i kuulama. Esineb päris mitmeid tuttavaid. Positiivsus saab vaid kasvada:)
"Hiigel mäed ei peata mind, jäised teed ei peata mind, ei ka jõgi peata mind, kui hüüad mind siis meelest kaob muu..."
esmaspäev, 9. märts 2009
Praegu
Tegelikult on nii, et kirjutada oleks jube palju, aga ma ei tea, kust otsast alustada. Vahepeal on juhtunud/tehtud päris lugematu arv tegusid/asju. Viimase nädala tipphetkeks võib loomulikult pidada "Kopsupõletikku", mis mind on kodu külge naelutanud. Ebanormaalne. Te ei kujuta ettegi, kui raske on tegevusetult kodus vedeleda! NIIIII raske! Õnneks on antibiootikumikuur juba poolepeal, äkki saab neljapäevast tööle kah, inimeste sekka. Ja siis juba edasi normaalse elu juurde. Vähemasti palavik on ületatud 1:0 minu kasuks.
Ja üleüldse tahaks kinno minna, 3D õudukat vaatama, aga no kuidas sa lähed, kui juba poolteist nädalat haiguslehel ja tead väga hästi, et tööjuures tänu sellele nii raske. Ei saa ju funnida ringi haigest peast. Kusjuures, mind ennast see kopsupõletik nii väga ei häirigi, ainult et sõbrad kohtlevad mind nagu surnut. DAAA see on ju kõigest kopsupõletik!
Ja veel: Mu meelest on naistepäev nii tobe päev. Mehed näevad nii halenaljakad oma kohustuslike lilletuutudega välja. Kinkige lilli siis kui ise tahate, mitte vaid selle mõttega, et täna kõik kingivad, ma PEAN ka viima. Suht tundetu värk ju.
Nüüd palun kevadet,
aitäh!
Ja üleüldse tahaks kinno minna, 3D õudukat vaatama, aga no kuidas sa lähed, kui juba poolteist nädalat haiguslehel ja tead väga hästi, et tööjuures tänu sellele nii raske. Ei saa ju funnida ringi haigest peast. Kusjuures, mind ennast see kopsupõletik nii väga ei häirigi, ainult et sõbrad kohtlevad mind nagu surnut. DAAA see on ju kõigest kopsupõletik!
Ja veel: Mu meelest on naistepäev nii tobe päev. Mehed näevad nii halenaljakad oma kohustuslike lilletuutudega välja. Kinkige lilli siis kui ise tahate, mitte vaid selle mõttega, et täna kõik kingivad, ma PEAN ka viima. Suht tundetu värk ju.
Nüüd palun kevadet,
aitäh!
Tellimine:
Postitused (Atom)