Damn, kes otsustas, et ööpäev on 24h?

Päevakava:



06.00- äratus
07.00-17.30 töö
17.30 - kingsepa juurde
18.00- 21.00 WAF
21.00 Koju, poodi, süüa tegema (normaalne on ju sellisel ajal süüa?!mhm!)
22.00- kesköö Krisi juures reisistuff & muud plaanid


uuuuus päee-e-ev:

06.00 Äratus
07.00-17.30 töö
14.00-15.00 ripsmehooldus (väike viilimine tööajast)
17.00-21.00 WAF(Lõpust peab viilima)
19.00-keskööö CämpJäm (algusest peab viilima)
??-?? juukseid värvima!

jnejne. Ebanormaalne, tahaks inimlikkust, aitäh!

Positiivsuse nädala neljas päev.

....
T: "Kas ma ostan siis sulle ka?"
V: "Võta ikka, jah!"
T: "Anna raha ka siis!"
V: "Võta taskust. See pole küll minu raha, aga p*hui, võid ikka võtta"
T: "Kust taskust?"
V: "Enda taskust, daa!"

Valmised on läbi!

Killukesi Iisraelist:

En Gedi looduspark, hommikul kell 7, temperatuur 41 kraadi. Totaalne silmailu.






Surnumeri.






Tibake soolane











Maailma suurimas tankimuuseumis







Enne Jeruusalemma Marssi







Punane kanjon. 5 minutit enne päikeseloojangut, hiljem kolasime juba pilkses pimeduses mööda ohtlikke kanjoninõlvu. Adrenaliin!!!









esimene kontsert 6.10.09. Videoid näeb siin






Teine kontsert 07.10.2009







Meie pere






Tibeerias. Grupikalli(=






Üle 2000 aasta vana õlipuu. Ka Kristus kuuldavasti jalutas seal aias, samade puude keskel.







"Tüdrukud, katke oma õlad ja põlved kinni."







Õlimäe nunnakloostris, kus elas ka 2 eestlasest nunna- Ema Ksenja ja õde Ksenja.







Nutumüür






Roomlastel ei õnnestunud Masada mäge vallutada 3 aastat. Me saime hakkama ca 45 minutiga. Mäe tipus asub lisaks fantastilisele vaatele ka kunigas Herodese loss.






Galilea järv.






Tegemist siis 200kg kullast küünlajalaga. Pole paha(0:






Rahvas Jeruusalemma marsil.






We are family =WAF.



Suured tänud Peetrile, kes meile selle suurepärase ja ainukordse reisi korraldas!

PühapäevaElu

Tänane õnnelause: Tegevusetus on nauditav, kuid kurnav seisund; õnnelik olemiseks on vaja midagi teha

Hmm, huvitav, miks ma seda lauset eile ei lugenud. Millegipärast on tunne, et eile oleks see lause just õiges kohas olnud. Ja üldse mitte sellepärast, et mul eile midagi teha poleks olnud/või et ma ei teinud. Vastupidi, eile olin suht tubli- koristasin põhjalikult kogu elamise,isegi kapid värgid, pesin pesu ja tolmutasin, käisin poes ja sõidutasin Tokko Cashflowsse, täistsin ka oma kodanikukohust, õppisin Ike saadetud loo bäkid ära, käisin uuesti tokkol järgi, viisin Reformpartyle, sõidutasin Kristo lasnamäelt linna ja vaastasime Tonicus Superstaari. Suht sisutihe päev oli, õhtuni välja, kuid ometi on tunne, et see "miski" on ikka nagu tegemata või puudu. Ei tea, millest see tuleb... Peaks asjalikkuse kvaliteeti tõstma.

Auto alkovabaks tsooniks (!)

Tänane EPL artikkel kirjutab, et tahetakse vastu võtta seadust, et autos ei tohi ka kõrval/ või tagaistmel alkoholi tarbida, kuna aurud uimastavad juhti. Khm. Kui see on antud seaduse vastuvõtmise puhul ainus argument, siis kõlab see üsna jaburalt. Mitte, et ma ise mingi alkoholisõber oleks, kes vabal ajal armastab kõrvalistmel kangemat libistada, aga mul ei ole ka midagi selle vastu kui minu autos on inimene, kes palaval suvepäeval õlle/siidripurgi avab.
Pigem tuleks mõelda sellele, et keelata igasugused muud kõrvalised tegevused juhil: a`la söömine, suitsetamine, meikimine jms roolis.
Kas keegi teab kedagi, kes teaks, et kellelgi oleks kunagi tekkinud kõrvalistuva inimese aurudest tekkinud joove? On see teaduslikult tõestatud? I don`t think so. Arvan,et see seadusemuudatus oleks jabur.
Sama liini jätkates võiks ju keelata joobes inimestel takso tellimise või trolli sisenemise?
Mnjah. Tööd võiks rohkem teha, alustan iseendast!
tsau!

See on NIII minulik.

Mõned nädalad tagasi ostsime uue auto. Masina suurimaks erinevuseks eelmisega võrreldes on suuruse, mootorivõimsuse ja muu kõrval see, et antud masin on automaatkastiga. Pole hullu, varemgi sõidetud ja sellega harjub õige ruttu. AGA puuduvad kogemused selle kohta, milliseid vigu võib autol olla, mis puudutavad automaatkasti.

Ühesõnaga lugu järgmine:
Autol oli kõik korras, ausalt! Käsime WAF-ikatega veel söömaski kesklinnas ja pärast parkisin auto tavapäraselt WAF-i ette. Pärast proovi oli meil planeeritud väike "üritus", enne aga pidime Janaga minu juurest kodust ja poest läbi lippama...
Läksime siis autosse ja alustasime sõitu. Aga auto käitus eriskummaliselt- jõudu justkui polnud ja pöördeid ka üles ei võtnud, üle 2000 pöörde tahomeetril näha ei õnnestunud. Auto liikus, aga kiiruse võttis üles vaevaliselt, kuigi gaasipedaal oli TÄIESTI põhja vajutatud. Ei olnud tegu mingi vale käiguga ega miskit, seal polegi eriti variante, eksimine on võimatu...
See ajas mind NIII närvi. Igasugused autojamad ajavad mind närvi. Üritasin helistada oma sõpradele, kes autojamasid armastavad ja kellele meeldib "diagnoose" panna. Muidugi alguses ei saanud vajalikke inimesi kätte ja see tegi "harja veelgi punasemaks" Hiljem selgus, et enamus inimesi oli taolise asjaga kokku puutunud, aga põhjuseid võis olla niiiiii palju ja igaüks pakkus erinevat-
a)kütusefilter umbes,
b)sissepritse ei toimi,
c)tankisin kas kehva kütust või bensiini asemel diislit:D
d)mingi küünalde probleem,
e)käigukast katki/ei vaheta käike
f) gaasitross on lõtv,
g)... vbl oli midagi veel..

Ma juba lõin peas arveid kokku ja manasin silme ette mustemat stsenaariumit, et käigukast tuleb välja vahetada. Mäletan jummala hästi, kui Hendrikul sama probleem oli ja käigukastivahetus läks maksma 36000.- Sedasin sammud mõtetes juba EMEX-i poole.

Täna õhtuks jõudsime siin kambapeale autoparandusse ajagi kirja saada. Pool mu autohuvilistest sõpradest ja pereliikmetest oli pöördesse aetud, kõik siin kordamööda helistasid, muretsesid ja pakkusid aina uusi ja uusi variante.

AGA mitte k e l l e l g i antud pakkujatest polnud õigus. Põhjus oli nii imetulluke, lihtne ja samas koomiline, et... (=

______________________________________________________________________________
Automatt oli jäänud pedaali vahele nii, et takistas seda põhja vajutamast.
Tüüpiline.

Ja auto sõidab jälle:D Gaasi põhja vajutades kihutab nagu püssikuul.
Autoliigud tuleb ära teha!!!

Kolmapäev

Eilsest algas eksperimentaalne seebiseriaal, minu elust "Kõigele JAH ehk positiivne mina 2009" Loodan vastu pidada, kui mitte terve elu, siis vähemalt terve jooksva nädala. Ilma et vinguks, muretseks, kiruks, hädaldaks... Kõik mis on, ON positiivne, ka halvad asjad ja üleüldse alati on kuskil kellegil hullem ja on suuremaid muresid/valusid/probleeme, kui need mille pärast inimesed alatasa hädaldavad. Siiani olen edukalt hakkama saanud. Suurim katsumus on muidugi liiklus, sest teadagi, mis teedel toimub... Kõik on TORE ja hea.
Katsumuseks otsustus ka tänane arstil käik, aga see ei murdnud ka mu positiivsust. Pmst oleksin tahtnud reedest tööle naasta, aga kopsupõletik, ei ole just selline asi, mis naksti üle läheb. Enesetunne võib hea olla, aga sisemised näitajad ei pruugi veel korras olla. Nii siis, OI kui POSITIIVNE ma saan veel vähemalt nädal aega kodus "puhata" Jutumärkides just seetõttu, et ma ei ole ju selline inimene, kes paigal püsiks ja kodus ma ka ju koguaeg tegelikult ei ole. Käisin ka siiski seda 3D õudukat vaatamas ja tööjuures oli täna mingi pidu, kuhu ootamatult sattusin ja ühes kohas käisin veel, aga seda ma ei julge siia kirjutada, sest see ei ole kõige normaalsem koht kuhu kopsupõletikuga minna:P

Aga kõik on hea ja kõik on tore. Õhtul lähen herr J.G. ga akustilist live`i kuulama. Esineb päris mitmeid tuttavaid. Positiivsus saab vaid kasvada:)

"Hiigel mäed ei peata mind, jäised teed ei peata mind, ei ka jõgi peata mind, kui hüüad mind siis meelest kaob muu..."

Praegu

Tegelikult on nii, et kirjutada oleks jube palju, aga ma ei tea, kust otsast alustada. Vahepeal on juhtunud/tehtud päris lugematu arv tegusid/asju. Viimase nädala tipphetkeks võib loomulikult pidada "Kopsupõletikku", mis mind on kodu külge naelutanud. Ebanormaalne. Te ei kujuta ettegi, kui raske on tegevusetult kodus vedeleda! NIIIII raske! Õnneks on antibiootikumikuur juba poolepeal, äkki saab neljapäevast tööle kah, inimeste sekka. Ja siis juba edasi normaalse elu juurde. Vähemasti palavik on ületatud 1:0 minu kasuks.
Ja üleüldse tahaks kinno minna, 3D õudukat vaatama, aga no kuidas sa lähed, kui juba poolteist nädalat haiguslehel ja tead väga hästi, et tööjuures tänu sellele nii raske. Ei saa ju funnida ringi haigest peast. Kusjuures, mind ennast see kopsupõletik nii väga ei häirigi, ainult et sõbrad kohtlevad mind nagu surnut. DAAA see on ju kõigest kopsupõletik!
Ja veel: Mu meelest on naistepäev nii tobe päev. Mehed näevad nii halenaljakad oma kohustuslike lilletuutudega välja. Kinkige lilli siis kui ise tahate, mitte vaid selle mõttega, et täna kõik kingivad, ma PEAN ka viima. Suht tundetu värk ju.

Nüüd palun kevadet,
aitäh!

Kõikide Laps

Nii kurb lugu.
Käin kolmapäeviti lauatennises, oma kunagises kodukohas, kus varem üheksa aastat kolmapäeviti samu radu tallasin. Nüüd olen juba pea pool aastat selle tee uuesti avastanud. Ainuke vahe on selles, et vahepeal on klubi kõrvale kerkinud imeilus maja. Kõige ilusam maja, mis seal piirkonnas üldse on! Ometi ei ole inimesed, kes selles majas elavad, just kõige rõõmsamad. Seal elavad need, kellel ei ole perekonda. Tegemist on lastekoduga.
Kolmapäeviti on ka lastel trenn, mis algab kella 3st, pärast koolilapsi tulevad, mehed, kes on seal juba 20+ aastat lauatennist mängimas käinud ja kes hoiavad reitingus oma kindlat kohta, mõned on eestis isegi esikümnes. Ühesõnahga profid, kelle vastu on suht võimatu mängida, aga on olnud aegu, kus on koos ühise eesmärgi nimel segapaaris mängitud... Ja umbes 7 paiku käivad siis asjaarmastajad, kes järjepidevalt võistlemas ei käi. Ehk siis mina, mu sõbranna ja kohalikud sportlikud tüübid, enamus on mehed ja meist ikka kõvasti vanemad.
Aga viimasel ajal on end just kella 7sele ajale pressinud ka ühed pisikesed poisid (kes tegelikult peaksid koos koolilastega päevasel ajal käima) Aga nad on nii tublid, et võivad vabalt teha pähe ka mõnele vanemale mehele. Poisid on pärit kõrvalolevast lastekodust. Pealevaadates täiesti tavalised normaalsed ja armsad lapsed, aga siiski neis on see miski, mis peegeldab nukrust... Igakord kui ma neid näen (eriti kahte neist... u I või II klassi lapsed) hakkab mul neist nii kahju. Eriti viimane kord kui ma nägin, kuidas lastekodu kasvataja kargas möirgava häälega sisse ja kamndas poisid lastekottu. Ja poisid olid hästi kohusetundlikud, tõmbasid kõrvad peadligi ja järgnesid kasvatajale nagu pisikesed truud koerakutsikad. Nii kurb. Miks nad ei võinud seal olla? Nad ei seganud mitte kedagi, ülejäänud inimesed, kes samal ajal trennis on, on neist vanemad ja nad hoolitsevad nende eest ja vähemalt neil tundidel saavad lapsed tunda seda, et neil on keegi vanemlik, kes neid õpetab ja toetab. Peale treeneri siis pean silmas ka inimesi, kes samal ajal trennis on ,sest seal on selline ühtne vaim ja kõik toetavad ja hoiavad üksteist. Eriti neid pisikesi poisse. Jube kahju! Igakord, kui ma neid vaatan, siis ma tahaksin need lapsed endale võtta, koju viiia, ma ei tea pakkuda neile kodu vms. Nad on lihtsalt nii head poisid! Lastekodulapsele mõeldes tekib mõnele pilt ülekäte kasvanud lapsest, pätipoisist... Aga need lapsed on viisakad, head, hoolivad, intelligentsed. Oma ea kohta kohutavalt täiskasvanulikud ja mõistlikud.
Igakord kui seda Youtube-i lugu kuulen/kuulan, tulevad need poisid mulle silme ette. Järgmine kord kui sinna lähen, viin neile kindlalt omalt poolt kingituse (uued professionaalsed lauatennisereketid)
Üleüldse on kõigist abitutest jube kahju. Kiisude hoiukodust võtaks ka kõik kiisud endale, aga kahjuks pole see ju võimalik
Kurb.

Unest ja unetusest

Ma olen nagu öökull. Öösiti chillin ringi ja siis magan järgmise päeva maha. Aga ma ei kurda, hea seltskonna nimel (mis on vaieldamatult DA BEST), olen valmis oma viimsed unetunnid loovutama. Eile muidugi magasin terve päeva või noh mis ma valetan vähemalt üritasin, sest tegelikult peale 24 tunnist ülevalolemist magasin sügavalt tund aega, täpselt nii kaua, kuni telefon, mind unest konkreetselt üles ehmatas ja siis vegeteerisin veel kerges unesuminas, mõned tunnid. Ulme! Hommikul oli vaja muidugi kell 6 ärgata. No problem! Kell 9 läksin magama õhtul ja 1.30 öösel oli uni läinud. Jess! Uimerdasin siis sujuvalt 6ni.
Tänane ei tule kindalsti parem, ma juba tean, et vahin hommikuni üleval ja homsega on tuuga. Kuigi homme on üks tähtis koosolek. Saab raske olema. Aga raskused on ületamiseks. Ja üleüldse me Triinuga otsustasime, et hakkame nüüd korralikult noorust nautima, sest me jääme ju aina vanemaks. Ja seni kuni meil veel lapsi pole ja oleme noored ja tegusad, tuleb teha neid asju, mida siis ei saa. TERE PEOD!
Täna on Al-i sünnipäev. Tõotab tore tulla. Ootused on kõrged ja unevajadus madal. Teeme ära! Kusjuures ilma alkoholita, kui kedagi huvitab. Ma loodan, et mu plaan ei lähe vett vedama. Appletieserid juba ootavad. Kas ma ikka ütlesin, et ilma alkoholita, jah?;P
A ma kaotasin kihlveo, aga ma ei mäleta, mis ma nüüd tegema pidingi...heh. Midaiganes.

Putru & Kapsast!

"Hästi" on nii suhteline mõiste. Ma ei tea, kas mul läheb "hästi", tegelikult on asjad olnud "samal joonel" juba mõnda aega, aga asi mis mingil hetkel tundub hästi ja on pidevalt SAMA, muutub ee.. tavaliseks, harjumuseks. Aga hoogu peaks küll maha võtma, sest esmaspäevad on tavapärasemast masendavamad. Väsimus on peal ja millegipärast ei taha ka eelmine nädal saadud (kusjuures juba teisipäeval saadud) "merehaigus" ka kuidagi üle minna. Pea käib ringi ja tasakaal on häiritud, kahtlustan, et see tuleneb tegelikult hoopis ebatervislikust toitumisest, kuigi algas see jama laevapeal kõikumisest. Mõned päevad olen ennast tahtmatult näljutanud, lihtsalt ei ole tahtmist süüa. Ükspäev toitusin vaid petist, muu järgi lihtsalt polnud isu ja minust pole ka nö vägisi sissepressijat toidu osas. Midagi PEAB muutuma! It`s a fact! Kaalulangust oleks vaja küll, aga ei taha tervist oma lollusest pekki keerata. Ma tean ju tegelikult täpselt kuidas asjad käivad. Eelmine nädal sai veel teadmised toitumise ja treeningu osas üle kontrollitud/meelde tuletatud Kiivikase loengus. Eluviis tervislikumaks! Aga normaalselt, mitte ekstreemmeetoditel.
Puhkust oleks vaja, oi kuidas oleks! Tahan ära. Aga 7 päeva jutti vaba aega, ei ole just lihtne tekitada, selles võrrandis on liiga palju muutujaid, võimatu! Esimene võimalus on veebruari lõpp või märtsi algus, a sinna on ju igavik. Ulme.
Nädalavahetus oli tore. Ma olen inimeste suhtes kahtlustav, viimasel ajal eriti, aga hea on pettuda. No ses suhtes, et liiga palju leidub huvitavaid, häid ja siiraid inimesi, kes esmapilgul vbl on ebausutavad, just seetõttu, et nad on liiga head. Nt.K. on lihtsalt supertüdruk- kadedakstegevalt imetlusväärne! Lahe on leida lahedaid inimesi. Thanks, et olemas olete(!)
A uitmõtteid veel, et kas 24-aastasena on vist ilmselgelt hilja klaverit õppida? Tahaks ja vaja oleks ka, vähemalt elementaarsel tasemel osata lugusid saata. Heh, ükspäev kusjuures avastasin, et ma oskan kitarril noodist meloodiaid mängida."Häda ajas härja kaevu", ses suhtes, et mul oli WAF-is vaja oma partii selgeks õppida ja muudmoodi polnud see võimalik. Muidu olen kitarril ainult duurimärkide ja tab-ide järgi mänginud, ma arvasin, et noodikirja ma ei oska. BB. Keeruline... A muusika on parim asi ever ja võiks ju proovida seda klaverivärki ka =)))
Offtopic,
Täna läheme uut korterit vaatama. Ei tahaks hõisata enne õhtut, aga loodan,et see sobib meile :) Ja tegelikult tahaks ikka vägaväga pärast korteritiiru ka WAF-i jõuda. Eelmine nädal jäi juba vahele, kuna käisime Rootsis, nii et seekord tahaks sinna jõuda more than ever(o:

& Varsti jälle sinna, päikese poole!!!:

OJESS

Väike ebapedagoogiline vahepala muusikalielust.

uitmõtted

Tabasin end täna mõttelt, et kõik inimesed, kes enda eest hoolitsevad ON ilusad. Olenemata nahavärvist, juuste pikkusest või numbrist kaalul. Hoolitsetud inimene on rõõmus, veetlev ja särav ning selles peitubki ilu.

Käisin täna Arcticus ja nägin ilusaid ja vähem ilusamaid inimesi. Ühed on sellised, kes on kaalu käest lasknud, kuid kannavad siiski stiilseid ja moodsaid rõivaid, on kena soenguga, päevitunud ja kauni maniküüriga. Teised on jälle sellised "kui läks trumm, siis mingu ka pulgad"... Ühesõnaga need, kes on mingil põhjusel figuuri käest lasknud ja näevad nüüd igakülgselt lötakad välja, ei hoolitse enam enda eest. A noh vähemasti spordiklubisse tulek on juba pool võitu:)

Rohkem ilusaid inimesi!:)