Everybody Goes to Hollywood

Laupäeval vegeteerisin poolhaigena terve päeva kodus. Põhimõtteliselt magasin oma elust terve pika päeva maha. Õhtuks tuli inimese tunne pisut tagasi ja otsustasin minna valveapteeki rohtusid tooma.
Juba Lasnamäel oli rahvast nagu murdu. Bussipeatused ülerahvastatud jne. Linnas oli vabsee võimatu. SEB sügisjooksu tõttu olid nagunii pooled parkimiskohad kasutuskõlbmatuks märgistatud ja ülejäänud kohad risti-rästi täispargitud. ÕNNEKS oli vanajumal minu vastu armuline ja peale pooletunnist otsimist sõitis, otse mu nina alt üks auto minema ja sain auto pargitud. No tavapärasemast ikka palju kaugemale (Plaza juurde), kuid siiski- parem kui mittemidagi.
Muidugi ma ei läinud otse Tõnismäele, vaid enne oli ju vaja esiteks O`Malley`sest läbi käia, teiseks...ee teiseni ma ei jõudnudki.
O`Mall oli ka täiesti ülerahvastatud. Täiesti mitte minu jaoks, sest ma ei kannata sellist hõõrumist ja turnimist, see on niigi väike koht. EI.
Õnneks õues olid Ike ja Ints ning otsustasime Otsakooli hoovi minna ja pisut eilset päeva kritiseerida, ehk siis EBS Welcome Partyt CatHouse`s, kus kogu meie põhiline punt üles astus...
Mingi hetk tulid sinna veel mõned inimesed ja otsustasime Hollywoodi (15. sünnipäevale) minna, Otti kuulama. Mina ja Hollywoodi?! Absurdne. Ma olen suutnud seda kohta aastaid vältida ja IGA kord (3 korda vist olengi seal käinud) olen endale lubanud, et ENAM ma siia tagasi EI TULE.
A noh, ikka läksime... Sellised nagu me kõik olime- nahktagides, lõhkistes teksades ja sellised ebadiskoinimesed. Teised olid soengutes, kontsakingades ja hullult ülesmukitud. A meil oli tore. Vahtisime VIP-is, nägime palju tuttavaid ja peale Otti kontserti lasin Siimul ja Kasparil ennast Plaza juurde saata, et koju minna.
Kell oli 4 öösel.
Nii palju siis rohtudest ja valveapteegist. Vahel on teistsugust ravi tarvis:P

PS. Kontserdikriitika on omaette Story, aga et see valede silmade ette ei satuks, tahtmata kedagi solvata, ei hakka ma seda siia kirjutama;)

1. September

Ema: "Tsau, Vips, mis teed? Peole tuled täna?!"
V: "??möh, mis peole, imelik oled... kolmapäeval?! (hämminghämming)
E: "No, meil on siin salatid ja värgid & tordid/kringlid..."
V: (laseb terve pereliikmeskonna sünnipäevad silme-eest läbi. No kurat. Ei ole ju sünnipäeva)
E:"Ses, suhtes, et vennale võiks ju 1. septembri puhul ikka lilli tuua! I klassi aktus on k 9.00 e. 20 minuti pärast"
V: "#¤"%%& oiblj, ses suhtes, et jah..."
_____________________________________________________________________________

20 minutit hiljem.

Lilled ostetud, sõidan rõõmsal meelel oma vana kooli juurde, Arte Gümnaasiumi ette. Ise suhteliselt hilinemas juba. Muretsen parkimise pärast, aga õnneks ühtegi autot ei ole jalus. Saate ikka aru, jah? Ü H T E G I A U T O T pole isegi mitte kooli läheduses.
DAMN, meelde tuli- VALE KOOL!
Jõuan siis õige kooli juurde, keeran harjumuspäraselt kooli parklasse, aga seal hakkab kohe kohe toimuma aktus, inimesi on juba mitusada... Olen nagu totakas oma autoga keset rahvamassi. Püüan nii "märkamatult" kui võimalik siit jalga lasta. Alustan tagurdamist, vaatan üle õla, JA JUHUSLIKULT maandub mu küünarnukk o t s e signaalil. Vägev, tänan tähelepanu eest, sellessuhtes...!