kui täitunud on soovike

Oi, kui rahul ma olen- tõuse või lendu. Mõnikord on nii, et tahad midagi nii nii väga, aga selle tahtmise tõenäosususe täitumine on imeväike ja kui see siiski õnnestub, on tunne mõnus. Täpselt nagu praegu. Suveplaanid olid panustatud tegelikult hoopis teisele heale variandile, aga uus (juhuslik) võimalus kaalus esimese üle. Ma nüüd küll ei kujuta päris täpselt ette, mis tunne on kogu kupatuse eest vastutada, aga ma tean, et koos musiga saame igas olukorras hakkama. Aprillis on võimalus veel õppida ja maist läheb töö täie rauaga lahti:)Mul on hea meel! Selle tähistamiseks peaks endale midagi ilusat lubama, shopping ;P
+ Täna õhtul universaalolümpial: Tere, mina olen Kaia Kanepi poolõde, Maia Marihuaana

täna ja nädalavahetusel

Kevadväsimus on natuke peal, ei taha enam midagi teha: tööd, kooli, lõputööd. Tahaks vaid niisama õues olla ja nautida päikest, vähemalt senikaua kui seda on. Liikluses on juhid samuti ebameeldivalt närvilised. Nt täna paldiski maanteel 70ses tsoonis sõitis üks auto konkreetselt ette, sundis tegema vastiku äkkpidurduse. Ok vbl ta ehk ei osanud hinnata kaugust vms, aga meie kui esimesel rajal sõitjad saime pidurdada, siis teise raja autojuhtidel võis küll võbina sisse ajada, kui mees lihtsalt lõpetas pöörde ja jätkas sõitu kahe rea vahelt. Puht uudishimust (et tahaks kohe näha, kes roolis on) sõitis tok talle järgi ja näitas käemärkidega "idioodi" märki, mille peale mees ilmselgelt hakkas oma üleolekut näitama ja tegi manöövri, millega üritas meid autoga teelt välja rammida. Külgvahe oli 70km/h-se kiiruse juures mõned sentimeetrid. Võttis korraks seest kõhedaks küll.Ma olen liikluse suhtes suht tundlik ka.
Muidugi polnud ilus näidata mehele mingeid märke, aga sellised asjad tulevad impulsiivselt. Ja ma arvan ,et kui ma oleks roolis olnud, oleks samamoodi reageerinud (mitte selle mehe moodi,vaid tokko moodi siis). Aga vähemalt teoorias võib püüda sellest olukorrast õppida, et roolis on igasugu temperamendiga inimesi ja pigem tuleks püüda end tagasi hoida, ükskõik kui idioodina ta tundub. Loll ei õpi sellest "väljanäitamisest" samuti midagi juurde. Järgmine kord paneb pambusesse, siis on karistus käes.
Õnneks algab nüüd nädalavahetus. Yess! Homme hommikul plaanis väike Aqua gym trenn, siis lähen Mannu juurde Kadrioru ilustuudiosse protseduuritama, õhtul on Guuguu sünnipäev kakumäel. Laupäeval tähistame Katu tibu esimest sünnipäeva ja sealt otse kindlasti aasta ühele parimale üritusele www.tam.ee/maskiball . Võin julgelt hõisata, sest eelmisel maskiballil olin samuti kohal ja see oli tõesti unustamatu. Glehni loss oli totaalselt ringi ehitatud, ei tundnud ausaltöeldes äragi, seekord on kuuldatavasti veelgi suurem üritus. Muljetest siis, kui see juba nähtud on;D Muidugi huvilistel on võimalik veel TTÜ meeskoori liikmetelt pileteid omastada (ma arvan vähemalt). Aga kel huvi,see kiirustagu, sest kohapealt ei saa ja piletid on vaid piiratud koguses.

Tere nädalavahetus,
teile tsaupakaa!

Tahaks mahedat kirsitubakat;8

Kas ma olen suitsetaja kui mul vähemalt paar korda nädalas tuleb meeletu soov popsida vesipiipu? Mäletan põhikooliaegset õpetajat ütlevat, et OLED SUITSETAJA kui isegi kord kuus suitsu teed! (mis tundus juskui süüdistuse ja sõimuna ja tekitas sisimas häbitunnet)
Olen siis või?

koolitus

Õnneks sai tänane hommikupoolik läbi. Põdesin ausaltöeldes juba eilsest saati, et mis saama hakkab ja puha, aga õnneks läks kõik hästi ja naeratavaid nägusid oli terve saal täis. Mõned kinkisid mulle isegi palava kallistuse. Nimelt siis koolitasime muusikaõpetajaid. Kokku oli tulnud 25 muusikaõpetajat, mingi TPS-i koolituse raames ja siis tegime koos Merikesega neile muusikaliste tegevuste näidiseid, üks tund oli suuremalt jaolt vaid minu korraldada ja läbiviia. Aga nagu ma ütlesin läks kõik hästi, hiljem oli tükk tegemist selgitamisega, et EI ma ei ole muusikaõpetaja ja EI ma ei ole muusikakoolis käinud, aga muusikaline pisik on läbi aegade alati sees olnud, sellest ka suur ja sügav huvi selle asja vastu. Ja tuli välja, et enam ei olegi võimalik lasteaia muusikaõpetajaks õppida, meie koolist kaotati see osakond sel aastal kui mina sinna läksin ja nüüd on suures pedas võimalik vaid integreeritud õppetegevusena seda võtta ja õppida õpetajaks, kes annab igale vanusele, mis eeldab suuremat kogemusepagasit ja rohkem tööd. Ainuke võimalus ongi läbi koolituste end harida, aga ega keegi ei taha tegevusi teha oma majas suurele rahvahulgale- teisi on loomulikult hea vaatama minna, aga ega ise ei tahaks keegi nii väga oma tunde näidata. Aga thank god see on nüüd möödas, kogemus jälle juures ja atesteerimise jaoks jälle linnuke kirjas. Peaasi, et rahul oldi:)

Päikesesse nüüd!
End.

http://www.hot.ee/muhahaaa/

Suhe

Mis mõttes on nii, et kui inimesed on omavahelises suhtes, siis sõprussuhteid justkui ei tunnistata? Et mul on nüüd naine, ma ei saa tulla? Või on asi selles, et ei taheta tutvustada/näidata vms? Imelik. Ei noh alguses muidugi on tunded üle pea ja tahaks kogu aeg kaelakuti koos olla, aga pärast aastakest see tavaliselt vaibub (no ma ei tea, kuidas kellelgi, eks)
Ah jaa ja teine asi, mis häirib, on see, et kui inimesel on suu peas, siis võiks seda kasutada ka peale söömise nt rääkimiseks. Alati saab ju öelda, milles põhjus on, täiskasvanud inimesed saavad ju aru ja mõistavad. Aga kui inimene ei räägi, siis tekivad paratamatult igasugused vääritimõistmised. Telefonikõne phjendamatu kinnilülitamine käib samuti sinna alla. Suu on peas, võiks siis rääkida, et mees on haige ja ei luba tulla or smth.
Aga naljakas jah see, et kui oleme paar, siis OLEMEGI 24/7 koos, teisi inimesi enam eluringis ei tohi olla ja see ongi normaalne... Minu meelest ei ole, sest see väsitaks ära ja inimesele on vaheldust vaja. Kahju on neist, kes ühel hetkel avastavad, et nende elus ei olegi enam rohkem inimesi kui ta elukaaslane/kallim, sest paratamatult ei ole kutsed igavikulised kui inimene seda ise ei taha.

Segane jutt jah? Aga las olla: lihtsalt tekitas mõtteid see värk, eks.

Näe, peegel!

Väikekodnlane ärkab hommikul viimasetrendi NOKIA äratuskella helina peale. Tõmbab endale selga riided, mida võib kohata viimastel trendilehtedel (ta on neid piltidel näinud Comopolita:nis, Trendis või meditsiiniajakirjas K(r)oomika jms). Väikekodanlane tahab olla kursis ju trendi ja moega. Muidu teised äkki ei märkagi tema uut moekat jopet või skinnijeanse.Ta tahab olla omanäoline ja osta vaid poppe asju, aga ta ei panegi tähele, et ta näeb täpselt selline välja nagu ülejäänud pilpa-peded. Väikekodanlane vajab valmislahendusi, kompaktpakette, sest elu ei ole raiskamiseks. Väikekodanlane tahab oma väiksusest hoolimata olla "keegi" silmapaistev. Sellepärast ei hakka ta kunagi ennast muutma, sest nii on turvaline ja kindel. Teised parem muutku end temasarnaseks! JA üldsegi on väga äge kuulutada, et tema on mõtteliider ja suunab ka teisi temasarnaselt mõtlema/ elama/ olema. Hakkajamatel väikekodanlastel on isegi elu etappide kaupa planeeritud: "Kahekümneviieselt võtan rikka mehe, kelle palk on vähemalt 60 tuhhi kuus, sest vähemaga ei suuda me maksta Mersuliisingut ja uue LCD laiekraanteleka liisingmakset ja muud nonsenss kräppi, lapse ülalpidamisest rääkimata! Enne kolmekümmet pean kindlasti sünnitama. Millalgi peab kindlasti hakkama maja ehitama, kammooon, muidu ma pole mittekeegi..."
Väikekodanlane armastab valjul häälel kaasa rääkida üldlevinud teemadel ning talle meeldib endaomaks pidada üldlevinud ideid. Üldse armastab väikekodanlane oma väikekodalikkust esile tuua, noh teistele väikekodanlastele, keda väikekodanlane on oma väikekodanliku jutuga suutnud üllatada. Et siis üheskoos kooris õigustada üksteise üldlevinud-kulunud mõtteid ja ideid.
Väikekodanlane armastab oma "elu", sest see on muretu. Tal on MSNis palju liikmeid ja Orkuti list uputab samuti. Noh nad pole just sõbrad, aga inimesed, kellega saab aegajalt hängida (kui raha pole) ja chillida (kui raha on) Peaasi, et palju rahvast oleks, sest nii on äge! Kõik mida väikekodanlane teeb on taevani tore, sest mitte keegi teine pole neid asju varem teinud (!) Kõik, mida väikekodanlase käekesed puutuvad, muutuvad puhtaks kullaks. Jah!
Väikekodanlane armastab kommertsi. Tema automakis mängivad antud hetke popimad artistid segamini popimate raadiosaadetega, mida ta peab samuti tingimata kuulama, sest muidu ei ole ta kursis sellega, et viimase trendi akssesuaar on pisike sülekoer või et nüüd on võimalik 100 000.- krooni uute valuvelede ja subwoofri jaoks lausa SMS-i teel saada.
Väikekodanlase mõtted on ühetaolised, kuid mõnikord "särab" ta selliste üldtuntud mõtetega/tsitaatidega nagu "Olla või mitte olla?" "Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.." "Kõik mis raha eest saadud, on odavalt saadud" " Kõik ei ole kuld, mis hiilgab" jne
Väikekodanlane õppis/õpib ainuksena normaalses koolis ja omandab normaalset haridust. Kõik teised erialad va. tema või tema sõprade haridused (õigemini sõpru tal polegi, on vaid tuttavad ja mõningad natuke lähedasemad inimesed) on ebavajalikud ja madalad- otseselt öeldes mõttetud. Kui ta õpib nt ärikolledžis (oleneb mis erialad v koolid parasjagu populaarsed on), siis pärast lõpetamist peab temast saama kohe rahvusvahelise äri juht.
Väikekodanlane armastab selgeks teha inimestele oma arvamusi ja tõdemusi. Ta tahab, et teised saaksid aru, et need on ainuõiged mõtted, kui tema mõtteid tunnustatakse, siis ta on rahul, sest väikekodanlane tahab, et temal oleks õigus. Just seepärast arutabki ta teiste veel väiksemate kodanlastega, miks päike on kollane v miks rohi on roheline, et ta saaks teised kah samamoodi arvama panna. Väikekodanlane vajab toetust oma väikekodanlikele mõtetele. Väikekodanlane ei tea, et inimene on mitmetahuline olend, sest kui ta mõistaks, peaks ta kompromisse tegema ja mõnikord isegi ehk valiku ees olema. Väikekodanlane aga ei taha valikuid, sest valikutega kaasneb teatav risk ja risk ei ole tore.
Tegelikult väikekodanlus ei ole kah tore! /kuigi see siin üleval oli väljamõeldis ja ehk kohati isegi ülepaisutatud, on siin teatavaid paralleele reaalsusega. Ja KURAT kui keegi korrutab veel tänase päeva jooksul teismelise trendisõna "NUMMI", siis ma hakkan karjuma! Niinummihüpersupergigasigamegalahesitarida:)

Kevadekuulutajad tänavail

Tirisin täna matkatooli ja läptopi rõdule, et siis mõnusasti värskes õhus lõputööd kirjutada. Suutsin paigal püsida tervelt 1 minuti. Siis kadusin rõdult tagasi tuppa, pakkisin lahti ka oma rullikad ja kadusin õue. No sellise ilmaga on patt koolitöid teha, isegi kui nad iga minut ajudele koputavad ja lausa nõuavad, et need ära tehtaks. Kevad võib alata, kevadekuulutajad on väljas! Ja kui Tokkoga Statoili tanklasse rattakumme pumpama läksime, laiutas seal jalgratturite järjekord. Ilusad ilmad meelitavad õue:) Mõnus!
Igaljuhul ei näinud ma mõtet kinnisesse spordisaali minemises, rullitamine vabas õhus on 100x ahvatlevam. A kas enne uut hooaega peaks rullikad kuhugi hooldusesse või puhastusse kah viima? Või ma ei tea, laagreid õlitama/ puhastama vms? Ühesõnaga ma ei ole veel jõudnud neid putitada, aga pekki ei tahaks neid sellegipoolest keerata. Seega kui asjatundjaid on, võib vabalt nõu anda:):)
Kevad südames & mulle meeldib see tunne!
Päikest!

jälle nädal läbi

Mis ma rääkisingi laupäevase "vaikse" õhtu kohta?:D Ühesõnaga onu Murphy oli platsis ja asi läks jälle omasoodu, noh kaarega "vaiksest" mööda. Lühidalt öeldes ühest sünnipäevast sai äkitselt kolm sünnipäeva. Tere, mina oskangi planeerida (paus) NOT! Õhtul sõitsime Triinu juurde ja pidasime Triinu kahekümneteist sünnipäeva. Mõnus oli jälle üle 100 aasta oma lapsepõlvesõbrannat näha:) Öösel mingi aeg otsustasime Triinul puhata lasta, kuna tal olid hommikul lauatennise võistlused ja Hendrik käis niikaua peale, kui olime nõus Haiba minema. Noh esmalt olime Triinu-Hendriku kodus (nostalgia, 10 aastat tagasi sai seal päris palju käidud) Vaatasin vanu pilte ja meenutasin lapsepõlve. Tokko sai kah pildi sellest, kus ma elasin ja kasvasin. Ungari reis tuli meelde:D Sain tokkole näidata ka pilte tegevustest, millest ma talle varem vaid jutustanud olin. Kusjuures mul endal ei olegi sellest reisist pilte, sest ma suutsin seal fotoaparaadi ära lõhkuda, aga see-eest on Triinul neid kuhjaga.
Me olime väiksena ikka naljakad:D Millegipärast armastasime kanda ühesuguseid riideid. Ostsime nimelt samasuguseid asju ja käisime samal ajal samasuguste asjadega. Vanemad ütlesid, et me oleme nagu must ja valge koer: temal vööniulatuvaad blondid juuksed, minul vööniulatuvad brünetid juuksed, aga riietus ühesgugune. Ka Ungaris 40kraadises kuumuses kandsime justkui protesti märgiks tumedaid riideid, sealhulgas musti nahkpükse, mis absoluutselt õhku läbi ei lasknud. Ma ei kujuta ette, kuidas me suutsime...
Aga tantsugrupiga pidime veel mingil konditsioneerita laval esinema,

Men in black

esinemisriietuse hulka kuulusid ka müts ja päikeseprillid. Sellises kuumuses ja õhuta ruumis tõmbusid päieseprilllid eest uduseks ja mitte hessugi ei näinud. Nii, me siis tantsisime, saime hakkama küll, aga no tõesti mitte midagi ei näinud. Vaatepilt võis küll naljakas näida:D
No nüüd läks offtopic -uks kätte ära, aga mis siis ikka.
Ühesõnaga mina, Tok ja Hendrik läksime Haiba, mina olin seekord kainekas:P (vihje!) Mingi aja pärast liitusid meiega ka Ketlin ja Külli. Kell oli juba märkamatult 4 saanud (muidugi kellad lükati ju edasi ka, eks) Ketu lahkus peaaegu kohe, aga Külli jämmis veel tsipake koos meiega. Tal oli ju ka sünnipäev. Nii siis tähistatigi pisukese veiniga.
Mingi hetk otsustasime, et kui me siin juba oleme, siis käime ikka klubis ka ära. Poisid oleks vast isegi sauna läinud, aga saun oli selleks ajaks juba jahe (minu õnneks:D) Klubis pidas sünnipäeva Külli vend, Kuldar. Natuke hängisime seal, väga lahe oli vanu tuttavaid näha, kõik tulid kallistama ja värki. Muidugi k 5 öösel olid nad juba joogised, aga sellegipoolest oli põnev näha, et pisikestest poistest/tüdrukutest (need, kes minu ajal väikesed olid) on saanud täiskasvanud mehed/naised:)
Õnnestus siiski ööseks koju tulla, kuigi herr Hendrik keelitas meid sinna jääma. Linna jõudsime kuskil poole seitsme või seitsme paiku. Aga ega magada eriti ei jõudnud, päev hakkas ruttu peale ja kuna see nii ilus ja päikesepaisteline oli, siis otsustasime ühe ilusa päeva veeta Jägala-joal

Kaaslasteks parimad: Katu ja Gunn. Õhtul käisime veel nende juures kaalujälgijate salatit tegemas/söömas ja Jan Uuspõllu Tartusseminemist vaatamas, naersime kõhulihased rulli:) Piisavalt ajuvaba film oli, et mulle lausa meeldis ja kusjuures hea oli seda koduses miljöös vaadata, sest ma ei kujuta ette, et kinosaalis niimoodi kommenteerida saaks. Ha, Gunn arvas,et suvel saab omalkäel nii mõnedki episoodid järgi mängitud:D ( mõned juba välja valitud:D) Ahjaa, veel.. EESTI, ära otsi superstaari! TA ON LEITUD! ehk siis Superstaar Katu on alati olemas olnud, aga televaatajatele tegime Jägalal oma klipi, kusjuures isegi fännid olid kohale tulnud:P Ehk näeb seda juba laupäeval, Carmeni sünnipäevapaartil (kutsed jõudsid postkasti juba eelmisel nädalal:P) Lõbu laialt, nalja nabani, nägu kõrvuni- positiivus ru:lib!
Kokkuvõtvalt: tegevust jätkus terveks nädalavahetuseks: Ja ei väsi kordamast, et peale nädalavahetust VAJAVAD inimesed puhkepäevi! Õnneks homme on vaba päev. Trenni täna õhtul ja homme hommikul, anyone?

Ma armastan kevadet! Armunud 24/7, mõnus!

-

No jah, eks seda oligi arvata, et tühja kõhu peale pole just hea mõte alkoholi manustada. Ei, kõik on fine- pohmakat ega midagi ei ole, aga kui teised peale keskööd sammud Panoraami poole seadsid, läksin mina juba koju. Jah, jälle jäi Padar nägemata:P Aga Kaspari sünnipäev oli täita tore. Tänane hommik on vaid pisut uimane olnud, ehk siis minu jaoks on praegu ikka veel hommik. Aga juba me valmistume ette uueks peoks. Täna siis plaanis pisut tagasihoidlikumalt võtta ja Triinu sünipäeva tähistada, aga selles tagasihoidlikkuses pole ju midagi halba. Tuleb üks kena ja viisakas õhtu;) Ja üldsegi Triinu pole ju 100 aastat näinud:)

Pilte,endiselt vanast kohast:

Yess!

Haha :) Võitsingi bingoga! wehheeeeeee:D Oli ka aeg, olen juba 3 korda mänginud (järjest).
:P

tsip-tsip aga mitte soola...

Ahah, nüüd on siis kindlaks tehtud (isiklike kogemuste kaudu), et dinaatriumdifosfaati ei tohiks süüa:S yukk. Õigemini jah, see polnud hea mõte. Aga kook tuli vähemalt hea(tokko sõnul, ma ise pole nagu eriline spetsialist), mis on põhiline!
Aga me läheme Mannuga nüüd ilusalongi minu välimust muutma, ajee:P Eriti hea on ikka, kui on OMA ilusalong. Ei, mitte minul, Mannul siis:)
Peole, anyone?
Tegelikult on üks asi veel südamel, millest tahaks kirjutada, aga sellest hiljem siis, eks. AH jaa, teeme nii, et täna võidan MINA Bingolotos, eks! Aitäh!

lehest saab päris huvitavaid asju teada, btw;)

Seda, et 400 esineb 17. aprillil Rock Cafes, Peda Folgil.


Tulge kohale!

vs

Valikud imevad vilinal.
Sitta juhtub, eks:)
Nüüd positiivseks, Anton tuleb külla!
End.

möh?

Seda, et mulle öeldi täna konkreetselt: "Sa oled vale elukutse valinud". Ma olevat sündinud muusikaõpetaja./Täna tegin lahtist tundi ja juhendaja käis kohal. Noh ja praktikahinne A on mul juba pärast esimese tunni läbiviimist käes. Järgmisel kolmapäeval saan endale terve klassitäie täiskasvanud praktikante, kes on konkreetselt muusikatudengid, et siis tavaõpetaja, Vips, hakkab muusikaõpetajatele muusikatundi näitama ja õpetama metoodilisi võtteid, tore. Ma ei oska ju kuradima klaverit (kuigi väga tahaks).

NV

See oli kindlalt üle pika aja PARIM nädalavahetus, no ses mõttes, et nii palju positiivsust pole ammu ühte nädalavahetusse ära mahtunud. Nädalavahetus on see aeg, kus tavaliselt argipäevatööst välja puhatakse, aga NO SELLISTELE nädalavahetustele tuleks kindlasti veel paar "lisapuhkepäeva" võtta, et konkreetselt nädalavahetusest puhatud saaks:)
Minu nädalavahetus algas juba neljapäeva õhtul, kui Heleniga meestevaba õhtut veetsime, mis teatavasti siiski meestevabaks ei jäänud, aga see selleks. Reedel magasin kella 2ni ja siis sättisin kokkutulekule minekut. Möllasime jällegi varaste hommikutundideni. Suures peohoos sai lubatud külla minna nii mõnelegi inimesele, hoolimata hommikusest väsimusest seadsime laupäeval end koos Liisu ja Mannuga Haiba poole teele... või noh väiksed sissepõiked siia-sinna käisid nö asja juurde. Lõpuks siiski jõudsime kohale. Külastasime siis Effi. Pidime veel mõned külaskäigud tegema, aga aeg kulus nii märkamatult, et jätsime need järgmisesse korda. Kusjuures parima "sõbra" tiitel kuulus vaieldamatult Batteryle, teisele kohale patseerus Must Kohv. Ühesõnaga kui linna tagasi jõudsin, olid rampväsinud. Ilmastikuolud olid suht kehvad ja väsimus ja valgusfooridele tähelepanu koondamine võttis peaaegu silmanägemise. Viisin Mannu esmalt Tabasallu, siis käisin veel musi juures Sindbadis ja sealt eedasi lihtsalt enam ei suutnud iseseisvalt minna. Õnneks on olemas ühistransport taksode näol:)Koju jõudsin küll, aga ärevus oi sees ja otsustasin ikka seni üleval olla, kui mus ka koju tuleb.
Et nagu ühapäeval oleks võinud puhata, oh kus sa sellega. Tiirutasime poes, siis tundus, et "tahaks midagi teha" (peaasi ,et üksi kodus konutama ei peaks, sai nagu jub pidutemise rütm sisse...) Nii siis läksime Hipi ja Liisaga esmalt Babypacki, helistasin Mardile, et ta vaataks ,kas kohti on, aga tal oli suht töine.. Ühesõnaga tšekkisime asja üle, aga kohti polnud, siis sõitsime Keilasse- Alibi pubi oli väga nõme, et keedusime sinna jäämast, lõpuks maandusime Hüüru veskis ja tellisime terve suure lõhe. Tasus proovimist! Maitsemeeled said oma osa kätte:) Õhtul kodus lugesin veel "Kärbeste jumala" läbi ja nii see kõik möödus. Lõputöö ei tulnud mõttessegi- vahel on hea oma mõtetega kuskil hoopis mujal olla ja ma ei tunne isegi süümepiinu:)
pilte, siit http://vips2.myphotoalbum.com/ endiselt.

kokkutulekust

Eilne kokkutulek õnnestus 100%liselt, kuigi tegelikult ju mingeid kriteeriumeid ei olnud. Ma ei osanud sellelt kokkusaamiselt küll nii palju loota, kui sellest lõpuks välja tuli. Täh kõikidele kallitele kaaslastele, kes viitsisid kohale tulla ja üritust oma kohalviibimisega kaunistasid:) Peaks mainima, et inimesed TÕESTI on ilusad ja head! (Kuigi igalühel omad vead ja mõned ehk isegi on sead: ohoh mis luuleread:D// eelnev mõttemõlgutus ei käinud üldsegi mitte klassikaaslaste kohta...)
Ainuke asi, mis oli imelik, oli see, et alkohol oli oma mõju kaotanud. No esmalt alustasin pisangitamisega, siis Tequila.. aga tulemus oli 0. Isegi mingit surinat ei olnud sees. Ei, selles ei ole midagi halba, aga huvitav lihtsalt, miks ei mõjunud- eriti veel peale seda, et ma sõin esimest ja viimast korda alles k 7 õhtul ja see vähene oli tõesti vaid 2 ampsu riisi. Tavaliselt on tühja kõhu ja alkoholi koosmõju tiba teistsugune olnud. Just wondering;8
Aga üritus ise oli super+ Ja ma siiralt loodan, et näen ka neid inimesi, keda varem ei näinud veidi tihemini kui 8 aasta tagant. Selleks on juba täna osade inimestega väike trippimise tuur plaanis. Läheme siis oma vanasse kodukohta ja külastame seal elavaid vanu sõpru tuttavaid ja veedame laupäevaõhtut.
Rahulolu on mõnus tunne:) Ja hea on teada, et inimestel läheb hästi:)

Seikluste ring

Kuigi keskööks oli väsimusepoiss tegelikult juba silma pugenud ja juba kahtlesingi, kas üldse viitsin välja minna (musi kaissu pugemine tundus palju ahvatlevam), osutus eilne tšikkide õhtu üsna omapäraseks ja huvitavaks. Esiteks Amigosse Padarile me siiski ei jõudnud, a see eest maandusime juhuse tahtel kuskil vanalinna x pubis, kus meile mängis mingi x bänd (nime ei mäleta, aga nad andsid mulle igatahes enne lahkumist mingisuguse visiitkaardi... peaks uurima) ja kaaslasteks olid mingid x tegelased, kes osutusid üsna meeldivateks inimesteks.
Bänd mängis väga häid lugusid, selliseid forever green hitte nagu Googoo Dolls- Iris, Oasis- Wonderwall jne no just sellist muusikat, mis mulle meeldib, aga lugude kvaliteet oli suht kräp-räp. No bänd esiteks koosnes kahest inimesest, kes mõlemad mängisid kitarre, trummid tulid väga halva kvaliteediga fonolt, basskitarri nt üldse ei olnud. Kohe alguses häiris see, et need kaks kitarri ei olnud samas häälestuses ega ma kade olnud, tegin märkuse, et palun pange häälde. Tüübid jäid vahtima- huh Whaaat? Mingi inglise bänd oli :D a no, kui häälestatud said, siis oli juba teine asi, lood kõlasid juba palju parematena. Aga pärast bändi esinemist palus luba nende kitarri kasutada üks suvaline tüüp rahva seast. Täitsa lõpp, ma lihtsalt vahtisin suu ammuli. See mees tegi kitarril selliseid helisid, mida ei anna kirjeldada. Kui lavale ei vaadanud, siis võis kõrva järgi öelda, et laval mängib 3-4 kitarristi. Rahvas oli samuti jummala pöördes. Tüüp mängis 2 lugu ja kadus saali tagumisse nurka, kus ta üksi istus. Inglasest kelner seletas meile, et too mees, kes esines, on inglismaal mingi tuntud kitarrist, kes mängis Londoni Filhrmoonia Orkestris, aga autoõnnetuse tõttu ei saanud ta tükk aega oma käsi kasutada ja praeguseks mees alles taastab oma võimeid.
Natukese aja pärast tuli kitarrivirtuoos meie lauda istuma ja rääkis kõigest lähemalt. Väga huvitav! ei hakka siin pikalt ja laialt seletama, aga pmst on Sean üks väga nõutud muusik, kes on teinud koostööd nt Aerosmith-iga ja loetelu oli päris pikk, aga ma ei suuda praegu meenutada.Järgmisel laupäeval läheme tema kontserdile igatahes! See mees ja tema muusika on omaette elamus, tõsiselt! ahaa ja kusjuures eestlased on ta juba samuti avastanud- ta teeb koostööd juba Maarja Liis Ilusaga, Mikk Saare jm tegelastega. Ta kutsus meid isegi külla, kuid eile oli juba liiga hilja. Igatahes ma usun ,et Seanist eesti rahvas kuuleb veel;)
Lahkudes rääkisime natuke veel bänditüüpidega ja võtsime isegi laulu üles. Heh bändimehed olid nii vaimustatud, et surusid mulle oma bändi esinemisgrafiku ja muud paberid näppu, et tuleksin nendega järgmine kord koos lavale:-)
Hiljem käisime veel paaris vanalinna kohvikus ja pubis, aga kõik olid nii kahtlasi inimesi täis, et otsustasime hoopis kojumineku kasuks. Ühe setskonnas olnud noormehega oli meil üks tee, nii otustasimegi mustamäe suuna võtta.
Mõne tunni pärast algab juba uus üritus. Juuksuris veel vaja käia ja algab uus seikluste ring;)

Päevalause

Üks väike tüdruk ütleb teisele: "Mina hakkan suurest peast kah muusikaõpetajaks, sest ma tahan sama ilusaks saada nagu tema!"

Nostalgia

Tänane päev on igati korda läinud. Hommikul olid jälle muusikatunnid lasteaias. Kui olin just lahkumas, läks jutt juhatajaga kuidagi sujuvalt töövestluseks. Või noh, ükspäev istume maha ja vaatame mis saab, sest nemad on otsustanud, et tahavad mind oma suurepärasesse töökollektiivi. Selgitasin ka pisut sügisest olukorda ja ta lubas mulle sellega seoses kompromisse teha ja igati arvestada minu võimalusi. Ehk siis poolametlikult võib öelda, et sügisest saab minust õpetaja.
Siis vestlesin mitme inimesega kokkutuleku asjadest. No on värk. Ma ei ole inimest 7 aastat näinud ja tuleb välja ,et ta on kogu selle aja mu nina all olnud:D Ja üldse millegipärast tuli nostalgitsemise tuju peale ja kõik naljakad seigad tulid meelde seoses meie "heas" mõttes "kuulsusega" klassist. Nt see, kuidas Mart läks 4. klassis matemaatikat klassi ette vastama ja terve vastamise aja oli tema pilk naelutatud pr. klassijuhataja juustesse. Pärast vastamist tuli ta meie juurde ja ütles eriti veendunult, et " TAL EI OLE JU MINGEID SARVI PEAS " :D (Õpetaja perekonna nimi oli Pikksarv ja pooled olid veenudnud, et tal ongi sarved peas, kuna ta oli suht kuratlik õps ka:D) Või nt kuidas me Tambetiga kraanikausi selle alumise toru ära lõhkusime ja ma hullult pablasin, et isa kutsutakse kooli.. oiisssand, ma olen poistega ikka päris palju asju ära lõhkunud. Ma ei tea teistel nagu ei juhtunud selliseid asju, aga ikka mul.. Kord kaklesin Margoga ja ta lükkas mind puhvetkapi klaasidesse, mis siis peenelt purunesid. Isa käis jälle koolis parandamas. Mölada tol korral ei saanudki, sest see oli ju Margo süü :D Aga siis saime just uued klassiruumid, koolil oli mingi uus osa ehitatud ja meie olime need õnnelikud ,kes uhiuued ruumid saime.. No ja siis Janno istus aknalaual ja mina läksin vahetunnis teda kiusama.. ja hops tõmbas ta oma käe minu eest ära, küünarnukiga otse klaasidesse- krõks: jälle killud maas. Jessuke, siis oli küll jama palju, sest ikkagi uus asi ja jälle MINA suutsin asjaosaline olla. Seekord isa koolis ei käinud, sest ta oli jälle välismaal, aga seda õudsam mulle: vanaisa oli ju vabsee kurjus ise. Tema selliseid nalju ei mõistnud, tookord sain ikka mölada ka.. ja see polnud üldse meeldiv
Ja kehalise tunnis meeldis mulle ikka esimene olla. Pikkuse järjekorras nagu see asi siis käis. Oli suusatund, mina olin esimene: esimene sai ju otse õpetaja järgi sõita, millegi pärast see ahvatles kõiki. Kõik seisid ilusasti rivis, vahed kõrvalseisjatega olid suht väikesed. Ja siis tuli Janno trügima, kuigi posid pidid peale tüdrukuid sõitma, endast ette ma teda ei lasknud, nii ta siis kuidagi trügis minu ja teiste tüdrukute vahele ja, et teda minema ajada, tuli teda sõna otseses mõttes minema pushida aga siis kaotas ta tasakaalu ja tänu sellele kukkus terve rivi pikali nagu domino klotsid :D Päris äge vaatepilt:D Kaua ma oma positsiooni (mina jäin ju ainukesena püsti) nautida ei saanud ja õige pea lükati ka mind lumme.
Ja tundides saatsime kogu aeg üksteisele kirju. Tüdrukud omavahel. Ja siis poisid tahtsid hullult teada saada millest me kirjutame.. ja said ühe inimese kirjad kätte, aga sellel "kirjanikul" oli mingi oma teema üldse ja polnud meie kirjadega üldse seotud. Suht perv värk oli tal a´la "/.../Arvuti tunnis ma nägin, kuidas TA vaatas mu kleidi nööpide vahelt sisse, ma tean ,et ta on minusse armunud/.../ Pärast seda ei julenud see tšikk enam üldse kirjutada ( aga meie temaga ei suhelnud kah, ta asjatas oma pinginaabriga ainult) Kirju oli kokku mingi suur kilekotitäis. Mõned peaks mul isegi siiani alles olema.
Ja koolidiskol õnnestus mul suxi näpukõõlused pooleks lüüa :S Ega ma ise ei teadnudki, esmaspäeval koolis nägin teda kipsiga. Küsisin, et mis juhtus (suht lolli näoga) No ja siis tuli välja ,et mina tegin.. või noh ,et siis SEE on "sellest", mis mina talle tegin:D Aga ise sain sama asja tagasi ka. Jalutasime siis sux, mina ja mutant. Saatsime parasjagu suxi koju, ise pidin ka kohe minema, ema juba õiendas aknapealt, et tulgu ma juba tuppa... Suxil oli veel natuke minna ja me jäime mutandiga temast maha. Ta haaras maast mingi suure jõleda põrnika ja hirmutas mind sellega, mille peale ma hirmust puuotsa ronisin. Rippusin siis oska küljes, et alla tulla... herr mutant lubas mind aidata, aga ma olin kange ja karjusin talle "Kao minema, ma saan ise KA!" (ise samal ajal mõeldes, et ta mu ikka kinni püüab) Aga seda ta ei teinud ja puu all oli kallak ja nii ma siis kukkusin. Palusin veel herr mutanti, et ta mu dressipluusi luku lahti teeks. Mispeale too volkustas vaid silmi ja vaatas eriti kahtlaselt (no eks oli kahtlane palve ka)Kui selle ära tegi, palusin tal mu käe välja võtta.. Mida ta ka tegi ja siis röökima pistis. Ma ise ei julgenud vaadata. Aga noh, eks ma lõpuks nägin ,et küünarnukk, mis teoreetiliselt peaks allpool kätt olema, oli hoopis käe peal ei olnud üldse mõnus vaatepilt ja pistsin ise ka röökima ja alles siis hakkas valus. Ja sel esmaspäeval oli minu kord kipsis kooli minna.. Ja seekord ei teadnud sux teepeal olevast äksjönist miskit.
Ja need rolleriga sõidud ei lähe mul ka iial meelest ära. Ma olin selles suhtes üle küla tibi, et mul oli motoroller, mille isa saksamaalt ostis. Tol ajal neid üldse veel eestis ei olnud, või olid väääga kallid, aga mul oli ja ma olin nii uhke selle üle. Aga kohalik konstaabel ei olnud üldse uhke ja seoses temaga sai palju nalja. Ja muidugi käblasid on ka ikka omajagu sellega maha pandud. Kusjuures peaks mingiks suveks endale uuesti rolleri muretsema, see oli eriti asjalik sõidusriist
Õpsinalju oli meil samuti. Ntx Orujussil olid alati sellised plätud sisejalanõudeks, et üks varvas ulatus üle kingaserva ja küüne juurest oli sukk alati katki. ja pilt mis sealt avanes oli jõlejube:S Kunsta õpsi kohta oli oma definitsioon: " Jupp jalgu ja JUBA p***e" Aga tegelikult olid nad kõik väga toredad ja igasugu seiku on veel meeles ja paljud seigad tulevad kindlasti alles reedel meelde.. kes teab , ehk pajatan veelgi meie tegudest;) Tänase päeva nägu on "topelt naeratus:D:D"

Siis kui mõtled, et aega ei ole..

Muusikatunnid TEHTUD!
Carlosega mängimas KÄIDUD!
Bodypump JAA, been there done THAT!
Saunas MUIDUGI JAA!
Modellikad VÄLJA VALITUD!
Kitarr MÄNGITATUD!
Klaver TUNNIKE KLIMBERDATUD!
Kvaliteetkirjanduse lugemist ALUSTATUD!
Ainuke tähtis asi ,mis täna "unustasin" oli söömine:S Või noh 100g lõhet ei ole just päris see, mida ma tavapäraselt enda menüüsse kirja panen. Nats vähe, aga praegu on juba hilja asja parandada. Ja ma luban, et TÄNA öösel me pitsataksot EI TELLI. Erinevalt mõnest eelnevast:P

Lukas Rossi - Lonely ones

band version

Lukas Rossi

Lonely ones

Murphykad

Patt oleks tänase ilmaga toas olla- aga noh, mina ikka suutsin. Ses suhtes, et asjatasin küll kodus, aga poolest päevast tuli tööle minna- damn ja nagu kiuste on SIIS nii ilus ilm. Ja need naabrid krt, pidevalt on probleem, et ka MEIE võiksime koridori koristada (mida me ka teeme, aga kindlasti mitte nii tihedasti, kui need kodusistuvad pensionärid) No ja täna oli siis aega ja tahtmist, pesin koridoris terve trepi ära. No ja siis üks ülevalt kaagutas, et MA ALLES PÜHKISIN. No mida hekki? Kui ei korista, on häda. Kui koristad, siis on KA häda Ja koridor oli must nagunii. Ma ei tea kohati tundub, et öeldakse ainult sellepärast, et öelda saaks- umbes ,et kui keegi nende tööd tähele ei pane, siis tuleb sinu töö ka maha teha. Ah midaiganes, niipea ma seal enam ei korista nagunii :D
Aga homsest olen jälle oma lemmiktööpeal- Muusika! Vähemalt kuu aega on minu hommikud sisutatud lastele muusikatundide andmisega. Kusjuures see on nii meeldiv: tunnid lähevad minutitena sõna otseses mõttes. Ei suuda ära oodata, mil saab Merikese positiivset ilmet näha. Mõni inimene kohe õhkab 100%liselt positiivsust. Saaks nüüd oma diplomitööga kah Sina peale, siis võiks ju isegi rahul olla, aga rahulolust on asi kaugel. Lahtisi otsi on veel mitmes vallas ja need tekitavad frustratsiooni (küll kergekujulist, kuid siiski) Aprilli alguseks peaks teada olema, kas saame tööle või ei ja kui ei saa, siis tuleb vastutusrikas ülesanne vastu võtta- aga sellest me ei räägi veel, eks.
Ja unistusi on palju palju. Mõni võiks nagu vaikselt täituma ka hakata. Kaksik ei ole ju selline tüüp, kes kannataks oodata! Põmm jalaga uks lahti ja KOHE!
Pealegi see eelnev test on täiega pullikaka, või olen ma liiga nõudlik.

Your Life is 88% Perfect

You truly have the perfect life. And you probably feel like the luckiest person in the world.You have a great career, family, and personal life. You have it going on!

How'>http://www.blogthings.com/howperfectisyourlifequiz/">How Perfect is Your Life?

Järelmõjud

Naistepäev oli armas. Käisime tibuga ühes kesklinna hiinarestoranis söömas. Enne toidu lauda toomist tõi kelneripoiss taldrikul lille- nii armas:) Kõik naiskliendid said erinevat värvi tulpe, mõnus mõte selle restoranipidaja poolt, tõesti.

Pärast õhtustamist käisime kinos, romantilist komöödiat vaatamas. Tibu tahtis mind veel Kumusse naistepäeva kontserdile viia, aga kahjuks olid piletid juba välja müüdud. Sms-id ja kõik muud meelespidamised olid samuti tänuväärt:) Aitäh!

Kusjuures mõtlesin, et see naistepäevavärk on ikka ilus traditsioon. No naisele võiks aastaringselt lilli tuua ja kingitusi teha jms ettevõtmisi, aga mõni naine saabki vbl 2x aastas lilli: sünnipäeval ja naistepäeval. Sest mehi on ju igasuguseid, mõni ei oskagi ilma põhjuseta midagi kinkida, vähemasti põhjus, miks seda võiks teha:) Ja teiseks saavad austust avaldada ka teised meessoost isikud, mitte ainult oma kallim. Mõni hakkab viltu vaatama, kui suvalisel päeval kingib nt mehe sõber mehe girlfriendile lilli v kommikarbi, aga naistepäeval on see armas ja selles ei ole midagi imelikku. Aga minu musi armastab mulle päris tihti lilli kinkida.. ja ta toob neid just sellisel ajal, kui ma seda kõige vähem ootan. A ta on mul üldse parim ju;)

Peale eilset, oli hommikul päris unine olek ja juba arvasin, et ohverdan oma vesiaeroobikasse mineku, unele. Aga ei, õnneks ma seda ei teinud ja see tunne, mis pärast trenni on, ületab igasuguse unevajaduse ja muu. Ja Kris saatis sõnumi, et ma ei peagi täna tööle minema. Jess! Mis võib veel parem olla, kui päev iseenda jaoks ja õhtul ootamas rockikas Parlamendis koos Tanel Padariga.

Aga enne veel bändiproovist läbi ja siis juba õhtuks valmistuma. Kel huvi, võib ühes tulla!

Ps. pisut reklaami salenejatele: Compal Light mahlad sisaldavad alla 20kcal (tavalised kuskil 40-50kcal 100ml kohta) JA maitse poolest väga head. SOOVITAN! :)

Kriitilisus piiridesse

Et nõrganärvilisi inimesi mitte liigselt erutada, otsustasin kriitilised mõtted eluring.blogspot.com siia panna- no ja et ei tekiks kiusatust järele uurida, kui kriitiline on kriitiline või muusugune võrdlus, on juurdepääs vaid valitud inimestele ja neile, kes kriitikalugemisele ise pretendeerivad. Teiste jaoks on endiselt aktiivne see sama blogileht.

---

Täna oli nagu tegus päev ja ei olnud ka-Kiire oli küll ja jooksmist oli samuti aga

kui nüüd vaadata produktiivsest küljest, siis suhteliselt mõttetu või noh tavaline oli see päevake. Esiteks viimane päev kooli (järgmine kord alles aprilli keskpaigas), siis oli vaja kesklinna tõtata, et üle vaadata dokumentatsioon, mis õigel ajal tegemata jäi. Siis sõime musiga Sõõriku kohvikus (oi tükk aega pole seal juba käinud) hilist lõunasööki või varast õhtusööki ja siis pidin mingisuguse Aivariga kokku saama, kellega siis jäärajale pidin minema. No ise ma leppisin aja kuueks, aga kuna ma sain asjadega varem valmis, tuli mul teda kokkulepitud kohas pool tundi oodata ja ootamine ei ole mu lemmiktegevus üldse... siis natuke enne kokkulepitud kellaaega helista ta mulle ja pakub uue koha kokkusaamiseks- ehk siis tuli sõita täiesti teise linnaotsa- ok läksin- ja kui kokku saime ütles, et kas ma ikka tahan seda sõitu teha, et ta aja asjad nii, et ma ei peagi midagi tegema.. Ei noh väga tore, seda ma arvasin ise ka ju eks. Aga seda oleks saanud enne juba öelda, mitte mind mööda linna jooksutada.. Nii tulingi pärast tema sabas sõitmist (dšiisõs mis rallisõitja- õppeautod sõidavad tavaliselt 30-ga, ta ütles ,et AGA ma ju SÕIDANGI 130ga) tulema. Koju jõudsime jälle x-hilisel kellaajal, aga noh videolevist sai vähemasti õhtuks film võetud.. Saatan kannab Pradat- jah ma ei olegi veel näinud seda. Enne veel ragistasin ajusid kirja kallal, mille Tartu kohtu poole teele lähetasin. Kusjuures ma peaksin homme hommikul olema Tartu kohtus. Yess, ilustat naistepäeva, aga ma ei lähe, sest ma ei pea seda esmaseks prioriteediks ja teiseks mina ei võida ega kaota sellest protsessist midagi seoses sellega

saatsingi oma arvamuse. Õudne, kuidas lihtsa mõtte väljendamine juriidilises keeles võib aega võtta. Ja teiseks suudavad mind närvi ajada igasugused arvutist tingitud komplikatsioonid: ntx, et id-kaardi lugeja keeldub minu valitud dokumendile digiallkirja panemast, aga tokko läpakas töötab veatult. Krt mõttetu plönn, kui seda ei saa kasutada seal, kus seda otseselt vaja on... Okok tglt on minu viga, et olen kärsitu ja kaksikuiseloomuga: KOHE ja PRAEGU või polegi vaja üldse.

Aga nüüd filmile:

Homseks ilusat kommertspüha kõikidele naistele!

Modell on kustniku käepikendus

Täna hommikul käisin modelliks. Hästi huvitav kogemus. Tahaks juba pilte näha:o) Mina kui teada-tuntud mittekannataja tahan loomulikult kohe tulemust teada, aga kuna see ei olene minust, pean sunniviisiliselt kannatama.

Omaette kogemus on juba see, et meikimine kestis ligi 3 tundi- Arvake milline krohvikiht mu näos on:D Ega kohe ju ei raatsinud seda "suurt tööd" oma näost maha ka pesta, seega võite vaid arvata, millisena ma täna mööda linna ringi kõndisin.

Huvitav oli saada ka professionaalseid näiteid ja õpetussõnu nii meikimise kui ka fotonduse alal. Mingit totaalset muutumist ei olnud, aga suhtliselt julge õhtumeik tehti küll. Päevavalguses oli igatahes harjumatu, aga teadjamad ütlesid, siis piltidel jääb selline just parim. Aga eks paistab... Kui midagi meeldib, siis panen vbl ehk siiagi midagi. Ise ei teinud lõpptulemusest ühtegi fotot, sest tahaks ikka neid päris ja õigeid pilte:P

Järgmine kord tehakse midagi ekstreemset. Lubasin Helenile, et modellan talle veel kui ajaliselt sobib;P

Kaja Rockikas v Rocki Kajakas

Nonii, tsiteeridest Jürit "Lubasime enne valimisi Rokkida. TEHTUD!" Just eilne Kaja Rocki Grande Finale on nüüdseks seljataga. Oleme enda esinemisega rahul, mis ongi põhiline. Tegime seda, mida antud hetkel suutsime. Auhinnalisele kohale ei jõudnud, aga meie mees vähemalt võitis, jee. Tõnis noh. Witche `s Brew!

Käis väga tihe rebimine, kuni lõpuni välja. Publik oleks oodanud poodiumile pigem Rock Crime-i, aga minul on siiski hea meel selle üle, et just WB oli see, kes esinemise Õllesummeril võitis:) Minu meelest on WB ehedam kui Rock Crime. Viimased pakuvad natuke üle, kuigi jah ei välista, et neid laval jälgida on päris huvitav. Aga no see komejant, mis pärast võitja väljakuulutamist ja isegi pisut enne seda, oli küll hale. Ma usun, et nad tõmbasid nii mõnegi inimese silmis endale vee peale. Nimelt tulid noored välja väitega, et WB on rip off Rock Crimest. Et WB olevat enamus lavalisi nüansse just nende live-idelt üle võtnud. Hmmm kui nüüd küsida, kas te teate Rock Crime-i? :D Ma arvan ,et enamus ei tea. Kas teate WB-d? EI, eks. Kaks täiesti tundmatut bändi teevad selliseid asju, mida sada bändi on juba varem teinud ja väita, et see on just nende järele tegemine, on naljakas:) Siiski minul on just pigem heameel WB üle, kuna RC läks välja vaid võidu peale ja tuli välja, et nad kaotada ei oska, näitab nii mõndagi... just seepärast meeldiski WB võit, kuigi ma ei kuula sellist muusikat. Igatahes palju õnne parimale, Witche `s Brew-le!

Ja thanks nendele paljudele inimestele, kes kohale tulid. Väga äge oli üle pika aja ntx Merilini näha:) Samuti polnud ammu Kristjanit näinud, tema jaoks vist oli see üldse meie esimene konsa. Veel kuuluvad tänud kallile Katule, kes on meie suurim ja ägedam fännitar. Hea meel oli näha ka ESA, Henrit-Liisat, Silvot, Antonit ja kõiki teisi, kes üritust nautisid.

Hiljem käisime kogu kambaga Osmanis söömas-joomas :D Ja chillisime mõned tunnid. Pikalt seekord ei jõudnud. Väsimus oli suhteliselt suur, sest eelmisel ööl, läks Riski mängimine sutsu pikale- 4ni öösel olime siis Henri- Liisa manu, koos Jüri ja Tokkoga. Hommik oli suhteliselt keeruline- ärkasime täpselt 2,5 tundi enne Kaja Rocki soundchekki, ehk kiire söök-jook, riietumine ja hops kohe lavale, ime pole ,et õhtu ära väsitas:P

Aga noh, nagu öeldud, oleme üritusega ja enda esinemisega rahul:)

Offtopic, JEEE Reformikas võitis! oleks võinud mõned mandaadid rohkem saada tglt, et nad ei peaks Kesikutega koalitsiooni moodustama, pigem võiksid koos IRL-ga teha, aga kahjuks ei saa kokku mandaate. No eks näis. Aga võit on põhiline! Heh, kusjuures manitsesin enda vanaisa isegi keset tööpäeva hääletama minema, kes pole kunagi valimas käinud. Kurjustasin isegi ,et ma kontrollin, kas tal ON ikka käidud. Ja veidi aega hiljem helistas ta tagasi ja ütles nagu pailaps "No käisin siis ära, nagu sa käskisid":D Hääl loomulikult Reformile:)

Ok aga nüüd kõik, homme vaja hommikul krips-kraps olla:) Aga sellest täpsemalt juba siis, kui käidud/tehtud ja pildid käes on:)

Turvalisus

Seisan keset porist tänavat, jalge all lapike pinda, millele kannatab enam-vähem astuda. Sean sammud parkla poole, ise igat sammu uurides, kas läks õnneks ja sain sammukese kuiva jalaga edasi või olen pahkluuni lögas, õnneks esimene variant, aga ega palju puudu polnud ka.

Inimesed tulevad parasjagu üle reguleeritud ülekäiguraja. Mees on viiekümnendates, kulunud riietes ja väsinud välimusega, tema järgi tuleb umbes samas vanuses naine, kuid pisut reipamal sammul, tema käeotsas ripub veel umbes 2-3-aastane laps. "Ilmselt lapselaps," mõtlen oma peas. Vanakestele järgneb veel üks noorem mees. Vanakesed jäävad foori juurde kohmitsema ja samal ajal jõuab noorem mees ka ristmiku ületatud. Ta on frustreeritud ja pahvatab vanuritele: "Kas teil mõistus ka peas on? MIDA te teete? Kas te ise ka aru saate?!" vehib samal ajal kätega ja näitab foori poole. Fooris ilutseb punane tuli. Vanuripapa pöörab ringi, kuivatab taskurätikuga prillid ja vastab noorele mehele juskui teolt tabatud pubekas "Aga.. aga.. autosid ju ei tulnud..." Seepeale sai võõras noormees veelgi vihasemaks: " Mis tähendab, et autosid ei tulnud TE LÄHETE VÄIKESE LAPSEGA punase tule alt läbi, üle neljarealise ristmiku, kas te üldse peaga mõtlete?!" mees kogub ennast natuke ja jätkab " Näete SIIN ON ISEGI NUPUD OLEMAS, et foor roheliseks läheks. Teil on ju minut aega oodata, et tuli roheliseks läheks!" Vanapapi on pabinas, kuid üritab õigustada, et tema ju läks ees, et naisel turvalisem oleks lapsega järgi tulla. Seepeale sai võõras mees veel tigedamaks ja kohati juba mõtlesin, et ta läheb vanapapile kallale, aga aimates, et võõrastega ei tasu tüli norida, sai papi oma veast aru ja vabandas. Kuigi noormees ei vajanud mingit vabandust, vaid seda, et TEINEKORD sellist asja ei juhtuks!

Tegelikult on armas, et inimene julges sõna võtta, sest homme vbl läheb see väike laps vanemate eeskujul vbl ise punase tulega teele ja siis enam nii õnnelikult ei lähe... Ise me oleme ju oma käitumisega lastele eeskujuks.