Otepää

Reedene tööle mitteilmumine ja nädalavahetus tüdrukutega Otepääl on mulle hästi mõjunud:) Tuju on kuidagi üle ootuste hea ja mõnus on siin ringi siblida, kui on hästi välja puhatud. Aktiivpuhkus küll, aga energiat jagub sellegipoolest (ehk on oma mõju isegi energiasambast saadud energiast? Kohal olles mingit meeletut energiavoogu küll ei tundnud, aga käed läksid kahtlaselt soojaks aint. Äkki on mul pikad juhtmed ja energia tuli alles täna minu sisse?:P)
Kui hakata üles loetlema, kus me kõik käisime ja mida tegime, siis ei tuleks esimese korrga pooled kohad & tegevused meeldegi, peaks piltidelt järele vaatama. Ei hakkagi pikka juttu tegema- lühidalt ja kõige reaalsemalt kokku võttes: OLI TORE ja positiivne :) Esimesel päeval mängis ilm väikese vingerpussi ja telkima ei saanudki minna, aga seda põnevam oligi - saime endale super place-i sisetingimustes, kamina jms värgiga. Teisel päeval paistis vähemasti meie kohal terve päeva päike!;) Oleksin vabalt võinud sinna jäädagi, pakuti tööd ja värki, lubati juba teisel päeval pulma kaasa võtta esinema. Aga mina jäin oma chikkade juurde ikka:)
PS Ilutulestik Pühajärve kolmelt erinevalt kaldalt, oli imetabane (isekeskis arutasime, et kindlasti meie auks mõeldud:P) A ma ei pidanud ju pikalt seletama, seega: Väike pildiblog otepäält:)
















Olen ebaoriginaalne ja ütlen nagu Arnold Shwarz "I`ll be back!" ;)

mitte hea "autopäev"

Kolm on kohtu seadus! Kõik algas sellest kui autole järgi läksime, kojamehe vahel ilutses kreppkotike, milles roosa paberilipik- tore, again! Ja kui sisu uurima hakkasin, sain teada, et "parkimistasu maksmata jätmise eest" WTF?! Miks ma peaksin maksma tasu tasuta parkimisalal? No see on seal haigekassa juures, bussijaama taga, jah seal on tasuta!
Teine aps juhtus sõidu ajal ,seda trahvi lähemalt uurides, mingi auto pidurdas järsult ees ja nibin- nabin vältisime cräshi. Tore! Aga kodu juures suutis Tok sumpsi alt ära sõita! Seal on selline ÜKS kõrgem koht (jah üksainuke mingi 10-20 cm pikkune riba) ja õnnestus juba TEIST korda sinna sõita.:P Esimene kord olin roolis mina, see on andestatav. A noh ilmne tõestus, et inimesed muutuvad ajapikku sarnaseks:D:P Kusjuures eriti irooniline on see, et enne Viivikaga just rääkisime sellest, et kui tee peal on ÜKS ainus porilomp, on võimalik, et inimene astub sinna sisse. JA pärast seda kõik need autojamad algasidki:P
JA täna on plaan just tšikkidega otepääle sõita, aga õnneks orkunnis Kati midagi, et saame enne sõitu Bacaniast läbi sõita ja kutid parandavad selle jama ära, tegelikult pole hullu midagi, aga ilma vahenditeta on seda võimatu teha, niii, et enne otepäälesõitu läheme teeme väikse remondikuuri ka. Ei noh tripi algus saab juba tore olema, või noh, "omapärane" olema.

Aga ülejäänud eilne päev oli superlux. Jürto oli külas ja Merilin ja Viivika. Tegime proovi, kahe nädala pärast toimuva ürituse jaoks! Kutsed tulevad esmaspäeval! Olge valmis,eks!:P

It feels so good

It was never my intention to brag to steal it all away from you now. But GOD does it feel So good?!:P

töömulli

Ma sain selle, mis tahtsin! Minu võit, võiks nii öelda! Aga see ei tähenda, et ma siit hullumajast minema ei läheks, loodetavasti saan oma juulikuu palga täies mahus kätte ja mingit jantimist ei ole, nagu praegu. Tegelikult kui nii võtta, siis Rabarock läks pääris kalliks maksma ,khm 5000.- on suhtkoht palju tglt, aga asi oli seda väärt ja mis ikka tagant järgi mõelda, et mis siis oleks olnud, kui...Selgitamaks, siis Rabarock puutub teemasse nii, et toopäev, uskuge või mitte, said kolme telefoni akud korraga tühjaks ja 2 päeva olime täiega levist väljas ja kuna tööjuures oli toopäev probleeme, mis meie poolt lahendamata jäid, siis arvati need 2 päeva palgast maha, tore! ja lisaks veel 2400.- ma-ei-tea-mille eest, aga vat see ongi see, mis sai tagasi võideldud. Tegelikult on ju nii, et kui lased ühe korra endale pähe istuda ja suud õigel ajal lahti ei tee, siis peetaksegi seda normaalseks ja tehakse teinekord veel ja veel. Ok 2400.- ei ole ju teab-mis suur summa, kui see oleks "neid" õnnelikumaks teinud ja muud puudused kompenseerinud, siis jumal temaga! Aga asi on põhimõttes- täna võtan 2000.-, homme 10 000, ülehomme ei saa üldse palka! Ja leping on leping, mina hinnaalandust ei tee! Aga tahan siit täiega minema! Ees on maailma pikimad 3 nädalat.

Low

Kui pilk suudaks tappa, siis kahte inimest enam siin maamunal ei eksisteeriks. Ma absoluutselt ei kannata selliseid vassivaid ja omakasupüüdlikke inimesi, teiste arvelt rikastuvaid ja ainult oma pe**e heaolust lähtuvaid. Mina kavatsen igatahes oma huve kaitsta. On vaid 2 varianti, kas nii nagu algselt kokku lepitud sai, või aidaa. Mina oma rahakotist ei hakka "sellistele" heategevust tegema.
Igal asjal on piir ja see etapp saab läbi, oma mõttetes olen seda ju algusest peale teadnud, aga ikka edasi lükanud, lootnud asjade paranemist jne, aga ei. Õnneks teeb selline kogemus ainult tugevamaks.Fuck nagu päriselt ka!
Seis on low, loodan, et õhtune ja terve nv kestev Klooga chill suudab mu mõtted "sellelt" eemale peletada.

Millegipärast tunduvad need asjad, mis mind muidu rõõmustaks, praegu nii tühistena- nt nagu, et saime Tuneesia reisile broneeringu tehtud ja et sain 2 takti ette võistlusele, et sain superhea uue plaadi, et Salem tegi mulle heast südamest ja ilma igasuguse põhjuseta mulle mu lemmikkokteili, et suvaline tüüp ütles mulle, et mu pidavat ilusad silmad olema ja need asjad, mis mulle kohe meelde ei tulegi jne

Tegelikult juba hakkas kergem, aga seis on ikka natuke low.

My Chemical Romance - The Ghost Of You

See lugu haaras mind endasse. Sõitsin üle pika aja pisikese autoga ja lappasin seal plaate, avastasin, et kahte neist (kusjuures mõlemad 2 on duubelplaadid) polegi kuulanud, haarasin need kaasa ja lubasin endale, et kuulan need ilusasti läbi. Jõudsin ainult teise looni ja nüüd see siis ketrab siin juba pool päeva, teisi lugusid ei ole jõudnud kuulata. Otsisin google-st kõik selle loo kohta, sõnad, tabid, videod, coverid ja nüüd olengi selle loo lummuses olnud. Kusjuures ei häbene tunnistada, et loo video suutis silmast isegi pisara välja meelitada- sõnu kuulates ja loo videot jälgides, sellesse süvenedes läksid mõtted paratamatult surmale ja sellele, kui õudne see on, kui armastatud inimene enam kunagi koju ei tule...

"never coming home, never coming home..." need read jäävad kõige enam kummitama. Üksinda, segamatult kuulates ja loo videot vaadates, ei tohiks see lugu küll külmaks jätta.
Või mis te arvate?

Sporti? JAA! aga ainult parimate kaaslastega.

10 km rullikatel, 4 km kõndi ja 1 km jooksu. Ise olen rahul! Peale selle sai ka kõik naistepläkutamised ära teha. A, kas te ikka teadsite, et Katu on parim kaaslane? Nüüd teate!;):) Ja ma olen tema üle paganama uhke ja tunnen siirast rõõmu:) Küll ma ka õige varsti järgi jõuan :P

Aga tööpäev on ennast ammendanud, Vips läheb nüüd Tokko uut äriplaani vaatama, asju ajama ja pärast seda randa.

Õhtul jälle sport! Pulsikell on oma hinda väärt, ta on hea motivaator;)

1000 km läbisõitu per reede õhtu-pühapäeva keskpäev

13. ja reeded on tavaliselt vastupidiselt head olnud.Eranditult kõik! Oligi viimane aeg, et selle päeva ebausklik tähendus ka minuni jõuaks.
Peale reedest tööpäeva tegin ultrahelikiirusel pesud, sättimised- meigid värgid ja kimasime koos bändikaaslastega Tartu suunas, iga minut oli arvel, sest pidime juba poole kaheksaks kohal olema ja olime graafikust pisut maas- oleks siis keegi teadnud, et Tartu maanteel need teeremondid on, damn. Igatahes eirates kiirusepiiranguid ja riskides järjekordse trahviga, kimasime 130-140 tunnikiirusega ikka edasi ja edasi...
Nibin-nabin kohale jõudes selgus, et asi hilineb pisut ja lubatud/planeeritud pooletunnise soundchecki asemel vähendati seda 30-lt minutilt 3-le minutile. Khm, elame üle eks! Polnudki plaanis ju pikalt katsetada, bändiproovi võib ju koduses miljöös ka teha!
Enne meid esines mingi bänd, nime ei mäleta, aga muusika oli suht ok. Solist oli tuttav "Eesti Otsib Superstaari" saatest, aga ka tema nime ei mäleta.. :D Point oli lihtsalt selles, et meie soundcheck pidi algama, kell 20 ja esinemine kell 20.30, aga bänd esines kuni 20.35ni, ehk siis natuke sõitsid sisse asjaga. Korraldus lonkas ikka täiega! (vabandus, et 13 ja reede oli kõigil varrukast võtta- aga tundus, et meie suhtes see 13. ja reede mentaliteet toimis!) Kuna too bänd pisut pikemalt esines, siis öeldi meile "Me ei tea, mis kell te lavale lähete, sest eelmine bänd tegi pikemalt ja te ei jõua esinetud sest kohe võetakse mikseripuldist elekter välja, kuna kell 21 algab jõepeal Hansapäevade avamine" (tegelikult kui me oleks oma õigel ajal lavale saanud- 20.30, oleks me esinenud 21.15ni, huvitav,kas nad oleks siis poole esinemise pealt voolu välja lülitanud(!?)) Ei tahtnud seal üldse mitte kohe passida. Ok tegin siis natuke aega parajaks, käisin ringi ja leidsin endale laadalt üliarmsa kassikujutisega klaasimaali, mis oli ka ainuke positiivne asi selle käigu juures.
Mingil hetkel meile teatati, et me läheme alles kell 23 lavale, kuigi see kell pidi üllatusesineja "bedwetters" püünele minema. Tundus, et see ei omanud vist tähtsust. Aga kui jõel see komejant lõppes ja rahvas hakkas kogunema, küsiti, et äkki teeks kohe asja ära. Pikemalt mõtlemata, olime nõus, sest mida varem kogu see jama otsa saab, seda rutem saab tagasi Tln-a.
Esinemine läks täiega metsa! omalt poolt andsime parima, mis NENDES tingimustes võimalik oli. Esiteks paluti meilt mingi kuu aega vähemalt enne listi, mis tehnikat me vajame ja täpne kirjeldus sai ka saadatud. Esimene häda sai alguse sellest, et puudus DI-box, me ei kasuta eraldi võimendust, vaid pillid lähevad läbi prose otse pulti, selleks ongi see DI-Box vajalik. Loomulikult saaks ka läbi võimu, aga kuna alati on need jubinad olemas olnud, siis pole vaja olnud katsetada- läbi võimu on helid paigast ära- need on reguleeritud just täpselt nii olema ja kui nüüd üks hetk läbi võimenduse lasta, siis on vaiksed helid nt topelt valjud jms Ehk see variant ei sobinud mitte. OK saime siis mingi x aretatud juhtme, mille abil sai prose otse pulti ühendada...
Helimehed on ju alati kõiges süüdi. Aga see mees, ei olnud mingi helimees, ta lihtsalt näppis nuppe stiilis:- ohh-vajutaks-seda-vaatame-mis-see-nupp-teeb. Not good at all! Laval oli heli täiega pekkis- ei kuulnud kitarri ega enda laulu, bass jõudis lavale läbi miljoni kragina. GRR!! Peale selle ei olnud vokaali üldse kuulda. Mingi hetk (ehk siis kõige parema laulu ajal üldse), ütles mikker üles, mitte sssugi polnud kuulda. Jüri laulis minu mikrisse. Jätsime mõned lood vahelt ära ja jüri teatas, et tuleb viimane lugu. Ainus mõte oli see, et saaks siit minema. Väga nõme oli igatahes. Siis meile selgitati ,et tehnika tuli vale jms, seal üldse mingid pooled asjad ei töötanud- ntx see mikker, siis mingi juhe ütles üles- kraksus ja pragises seal, trummarile ei olnud mingit monitori- tema mängis üldse suva järgi. Totaalne ebaõnnestumine! Kuna need asjad seal kõik järgepidi üles ütlesid, siis pandi lava kinni ja peaesineja ei saanudki esineda. Parem oligi neile.
See oli top shit esinemine Lelle alternatiivi järel. Aga helgemast küljest vaadates, pole ammu nii sitta asja olnudki ja 13 ja reede.. ah wadewa.
Kell 2 öösel olime tagasi Tallinnas ja juba 4 tunni pärast pidime ärkama- uni on omandanud minu jaoks hoopis uue tähenduse! Ma olen talle veel palju palju võlgu.
Suurest unest hoolimata seadsime sammud Saaremaa suunas, võtsime pisivenna (kel oli tol päeval 4-aastane sünnipäev) ja vanemad peale ning trip võis alata. Ennetades unepoisi võimu ostsin endale esimese asjana pudeli energiajooki, aga lükkasin selle tarbimist ikka edasi ja edasi ja lõpuks see jäigi joomata.
Käisime Muhu maja vaatamas. Oi see on uue ja ilusa ilme saanud! Saime ka sisse ja vaatasime uuenduskuuri. Toad on kõik ümber ehitatud ja uuendatud ent säilitatud on seda õiget vanaaegset joont. Kihvt! Enam ei olegi kahju, et see sai maha müüdud, sest meil poleks olnud aega ega tahtmist seda selliselt renoveerida- või noh nendel, kellega see maja kahepeale oli, polnud mingit tahtmist sellesse investeerida..
Hommikusöögi tegime sealsamas, Muhus, kõrvaltalus, Rängal.
Mida aeg edasi läks, seda vähem oli meeles, et öösel sai vaid 4 tundi magatud. Aktiivpuhkus toimis 100%liselt! Ööbimiskohaks valisime sama koha, kus eelmiselgi aastal käisime, a tookord olime tibuga kahekesi ja võtsime hotellitoa, seekord koos perekonnaga proovisime telkimise varianti. Hästi tore koht on, tahaks sinna see aasta veel jõuda, aga ei tea, kas õnnestub, aga positiivne on ju see, et pool suve on veel ees!:) Äkki jõuabki bäkki:)
Esimest korda käsime perega meie autoga puhkamas, tavaliselt (perega sõites) olen mina ikka kuskil tagaistmel konutanud ja vaikimisi nõustunud nende kohtadega, kuhu autojuht on otsustanud meid viia, seekord oli vastupidi, käisime ainult nendes kohtades, kuhu meie viisime:P Esiteks muidugi mu lemmikkoht vanalinn:)
Siis panime telklaagri püsti ja liikusime edasi Sõrve säärde. Heh, täitsa naljakas on see, et mu väike vend kardab tuult- sellist tugevamat tuult, siis ta tahab,et midagi ta peas oleks, kas kapuuts või müts vms, siis on justkui turvalisem. Huvitav,millest selline hirm on tingitud? Aga Sõrves oli päris kõva tuul ja pisivennale alguses seal üldse ei meeldinud, aga hiljem harjus ära. Vaatasime seal purjelaudureid, kelle liikumiskiirus oli, khm, SUUR.

Tagasi maalilises puhkekeskuses olles nautisime asja täiel rinnal- grilli, sauna, vesipiipu, kitarre, paadisõitu ja palju muud. Kusjuures tegime ka oma kehvale esinemisele update-i, ses suhtes, et mängisime järve kaldal ja rahvas kogunes teisele poole kallast kuulama ja kuna õhtu esineja Erich Krieger oli suht purjus ja õigeid noote ei tahtnud tema suust enam välja tulla, siis pidas rahvas paremaks meid kuulata, mõni arvas, et me võiksime tühimiku täita, sest herr Erich viidi lihtsalt minema, sest asi hakkas juba vaikselt purjus inimeste karaoket meenutama. Saime seal mingi tüdrukuga tuttavaks ja piibutasime poole ööni järve kaldal. Kusjuures üllatav on see, et teised läksid juba ammu magama, aga meie, kes me polnud eelmisel ööl peaaegu üldse und saanud, chillisime ikka edasi. Jaksu on!:P

Siit tõmbaks vaikselt otsad kokku- mälestusi ja rääkimist oleks kindlasti veel, aga mis ma ikka pikalt, eks. Vbl tuleb suvelõpupidu just nimelt seal, aga vbl ka mitte, loomingulised inimesed nagu me oleme, võib uus mõte palju huvitavam tulla, täna just chattitasime Katuga, et millal me ühte ja teist trippi teeme. Paidesse vaja kindlasti veel jõuda;) Kordan veelkord, kallid lugejad, pool suve on veel ees!:)

noorus on lahe aeg ;D

Ta on minust 5 aastat noorem ja arvake ära, kellelt küsitakse dokumenti ja kellelt mitte (?!) Just, minult! Ju ma siis olen seda nägu, et mulle ei tohi igasugust kraami müüa. Iseenesest ei ole ju halb, eks- jääbki mõni alkoholiliiter hävitamata. Aga ma olen ju ikkagi v-a-n-e-m ja temalt peaks hoopis dokumente küsima, naljakas kui täisealisele alkoholi ei müüda ja saadan alaealise (tegelikult mõned päevad on ta juba 18 olnud- aeg läheb nii kiiresti, et mõte ei jõua järele..) venna, siis temale müüakse :D

Ps Täna lähen herr uurijate juurde avaldust tegema, aga see on juba uus teema. Vbl kunagi hiljem kirjutan, aga vbl ka mitte.

(:you made my day :o)

"Inimestel, kes sinuga oma eluteel kokku põrkavad, veab väga !!!!"

(Õlle)summerdmine,jah see sama, mille kohta ma kirjutasin, et mulle see üldse ei meeldi, on nüüd selleks aastaks TEHTUD! Tänu suurepärasele seltskonnale ei olnud asjal väga vigagi. Benjit ma siiski ei hüpanud ja Triin ka ei hüpanud, see eest tegi ta car benjit. Vähemasti on tal üks kogemus jälle juures. Nüüd on järjekorras veel langevarjuhüpe. Esimene päev sai nii kiirelt otsa, et ei jõudnudki eriti midagi teha.Jõudsime peole ju alles 9 paiku.
Tannut vaatasime/kuulasime, aga teisi artiste ei näinud. Tannu kontserdi ajal läks nt 2 korda elekter ära ja poisid kütsid hääletute pillidega, ainuke asi, mida kuulda oli, olid õrnad trummirütmid. Aga üldpildis kontsert polnud paha, bänd rokkis rahvas rokkis, mõnus!
Peo alguses jõin natuke siidrit ja maitsesin ühte ja teist õlut, kanepiõlut ka, see oli hea:P. Enne kojuminekut tahtsin testida end ka alkomeetriga, aga see on ju purjus inimeste lemmikmänguasi- nii see krabatigi mul käest ära ja kui alkomeeter viimasena mu venna kätte jõudis, õnnestus tal see maha kukutada ja pärast seda hakkas asi imelikke nr-d näitama, piiksuma ja blinkima. Ma ei tea kui õige see tulemus oli, aga ekraanil ilutsesid igatahes kolm nulli, nii et võisin rooli istuda, vähemasti selle testi järgi.
Politseinikke oli rohkem kui inimesi. Sagisid ringi nagu sipelgad pesas. Mul ei õnnestunud ka puhta nahaga pääseda. Võeti rajalt maha pandi puhuma, küsiti dokumente jms. Kutsuti autosse, midagi ei öeldud, et miks või mida ma valesti tegin. Hakkasin juba kahtlema aasta parimaks tunnistatud alkomeetri headuses, selge värk promillid(esimene mõte, mis pähe tuli). Aga ei, ületasin ristmikku (nende arust) punase tulega- ma tean kindlalt, et see nii ei olnud, pealgi tuli peale mind veel autosid ja ainult mind võeti maha, tore! Suure auto rõõmud, raske on märkamatuks jääda. A noh ju siis oli minu kord lihtsalt eesti politseid toetada:) Palusin ka videolinti näha, aga seda mulle ei näidatud, öeldi vaid, et neil ei ole tarvis midagi tõestada, 2 korrakaitsjat nägid ja kõik. Vailedav tegelikult! Aga noh, minu sõna nende vastu ja huvitav, keda rohkem usutakse kas mind või kahte politseinikku. Khm. Nõustusin ka kiirmenetlusega, saab kiiremini asja kaelast ära, muidu jookse veel mööda jaoskondi ja täida pabereid, ei aitäh.
Enne seda tralli poisid palusid, et ma oleks nõus minema Sindbadi istuma, et ajaks tiba veel juttu ja nad saaks natuke õlut veel võtta (meeste värk, eks..) Punnisin enesekindlalt vastu ja nii siis jäigi, et läksime igaüks oma teed. Damn, oleks ikka pidanud minema, esiteks (äkki)poleks trahvi saanud... ja..
Ja uskumatu,AGA.. täpselt sel kellaajal (võrreldes protokolli vormistamise ajaga) käisid baaris vargad (kellaaeg jääb tšekile kui kassasahtel avatakse). Oleks ikka pidanud nõustuma. Aga onu Murphy teeb ju asjad alati nii.
Järgmine päev ajasime neid asju. Uurijad käisid kohal ja puha. Kusjuures suur respekt, nad olid nii asjalikud, konkreetsed ja heasoovlikud. Esmaspäeval hakkavad asjad liikuma, sest nv-l ei saanud signa logi kätte.
Närvide rahustamiseks ja mõtete eemelepeletamiseks seadsime sammmud uuesti õllekale. Õigemini teised kutsusid ja kuna eelmisel päeval jäid paljud kohad nägemata, siis läksimegi:) Mitte, et me nüüd varem oleks jõudnud:P
Tuttavaid nägin palju ja nalja sai palju. Üldiselt oli kõik nii nagu eelmises samateemalises postituses kirjeldasin- palju rahvast, palju trügimist ja palju purjus inimesi (miinuste poolepealt), aga hea seltskond kaalus asja üle:)
Tegin ühe katse ka. Hendrik rääkis, et tema sõber käis eelmine aasta õlleka õhtul ainult silmad maas ja leidis kokku 4500 eeku, proovisin järgi ehk siis telgist söögikohani vahtisin maha- mitte essugi ei leidnud- va 2 kahekroonist ja ühe autokujulise helkuri. Päh:P
Mis ma ikka pläkutan. Thomas Crowni afäär hakkas, hea film! (endine videopaneti töötaja teab ;) mhm)

PILDID

äraootaval seisukohal

Kinnisvaratehinguid selle aasta numbri sees küll ei tee. Eile tuli Rime kinnisvara välja uute hindadega, mis olid varasematest hindadest 340-470 tuhhi odavamad. Õige kah, kaua sa meelitad kliente soojamaa reisiga (väärtues max 15-20 tuhhi) või mõne muu hüvega, mis toimib loterii põhimõttel ja mille saamise tõenäosus on imepisike, et mitte öleda olematu. Aga miks siis tehinguid ei tee, kui hinnad kukuvad? Just seetõttu, et ka teised kinnisvaraarendajad peavad kuidagi oma müümistehnikat muutma. Sest ostjaid lihtsalt ei ole. Ainuke, mis meelitaks on normaalne hind.
Kui võrrelda korterite hindu, siis buumi tipphetk oli aprillis, aga sealt edasi nt mai jooksul langesid juba hinnad 10%, mis tegi ruutmeetri hinnaks ca 24 000.-, nüüd, juuliks on kinnisvara hinnad langenud võrreldes aprilliga juba ca 3000.- ruutmeetri kohta. Rääkides Arco Varast, siis nemad on hakanud juba arendusprojekte müüma- Narva mnt 80-st käib siis jutt. Pmst arendajad juba teavad, et asi ei tasu enam ära (või noh tasub, aga mitte nii üüratu hiigelkasumiga nagu algselt loodeti) ja püüavad kiirelt oma projektidest lahti saada, sest on juba ette teada, et turg teeb omad korrektuurid ja hinnad loksuvad paika, st langevad veelgi. Järeldused siis nt juunis tehtud tehingute arvust võrreldes mai omadega- langus 28%, mis siis arvuliselt on 756 korteritehingut (kv.ee andmed!!) Aga kui palju on müügipakkumisi- no kui isegi vaadata vaid ühe keskkonna omi, on neid üle 8000. Mnjah, pakkumine ületab nõudluse, see on hea ja tähendab veelkord langust, sest need, kes on broneerinud omale korteri uues eramus, peavad oma vanast korterit kindlati ja kiirelt lahti saama, mis tähendab, et nad peavad hinda langetama või leidma lolli, kes ostab sellise hinnaga. Aga nagu hansapanga andmed kinnitavad, siis laenuvõimelisi (või neid, kellele pank laenu annaks, palganumbri ja muude kohustuste järgi) on vaid käputäis.
Krahh ei ole veel käes, sest see tähendaks vähemalt 20-30% langust, aga 12% on samuti hea. Ja hinnad langevad veelgi, see on selge.
Praegused kinnisvara müüjad kurdavad, et ei tulda isegi vaatama korterit, inimesi lihtsalt ei ole, ei aita ka präänikuga meelitamine. Sügisel ilmselt asjad natukene muutuvad, aga mitte oluliselt.
Mis ma selle kõigega öelda tahan, et oli küll plaanitud sügisel (st novembris ) oma pesa soetada, aga praeguse olukorra juures on targem oodata, eriti kui häda otseselt käes ei ole. Pealegi ei tahaks vana paneelmaja korteri eest ulmehinda maksta, sest olgem ausad, praegu on nad ikka väga üle hinnatud. Uute elamute ruutmeetrite hinnad on juba praegu normaalsemad (loe: madalamad), kui vanade lobudike omad. Samas saan ka aru, neist, kes tahavad ulmehinnaga müüa- sest kui nemad vahetavad korteri uue vastu ja peavad lisaks pangalaenu võtma, siis tahaks oma vana eest maksimaalset tulu saada, et laenukoorem oleks minimaalne, vastasel korral poleks asjal üldse mõtet.
Raha, mis korteri jaoks on mõeldud ei kao ju kuhugi, targem on oodata ja olukorda reaalselt hinnata, enne kui mingi tehing sooritada ja mis põhiline, asi peab meeldima- praeguste pakkumiste juures hindan juba kindlaid kriteeriumeid ja pooled praagin kohe välja. Aga mida pikem periood on vaatamiseks ja hindamiseks, seda selgem ülevaade saab ja kunagi saab see päris ENDA OMA ka olema:)

mismis..

Õllesummeri aeg on JÄLLE kätte jõudnud. See on üks neist üritustest, kus mul üldse käia ei meeldi ent ometi lähen. Mulle ei meeldi kui inimesed trügivad, mulle ei meeldi kui peab ainult selles suunas liikuma, kuhu massid liiguvad, mulle ei meeldi järjekorrad ja lääberdavad ja ohh-jess-jälle-saab-juua motoga inimesed. Seda kontingenti ei anna ntx Rabarocki omaga üldse võrrelda (Need, kes käinud ei ole, peavad seda "karvaste" peoks, aga jäägu neile see ekslik arvamus seniks kui nad ise midagi ei tea ja pole käinud ja oma silmaga näinud...)
Aga miks ma siis üldse lähen, kui ei meeldi? Iga kord on olnud erinevad põhjused- seekord nt tahaks näha, kuidas Triin benjit hüppab- ehk proovin isegi, kui julgust on-näis..näis.. Elus tuleb uusi ja huvitavaid asju proovida. Adrenaliini annaks see vast küll:P

Eile käisime väike seltskonnaga iga-aastasel kokkutulekul, Heldini juures. Väga super oli üle pika aja jälle näha. Etteruttavalt võin öelda, et järgmine aasta on plaanis suurem üritus, mitmepäevane lausa, rendime bussi ja sõidame kuhugi kaugemale, et saaks asja täiel rinnal nautida. 2008 saab lõpetamisest JUBA 5 aastat:/
Aga pilte on lubatud vaadata- panin need vanasse kohta praegu...

Aga häid uudiseid: sõidame Tuneesiasse!:) Septembriks olid kõik kohad juba broneeritud, aga läheme nii pea kui saab- oktoobris ilmselt, aga siis on kõik puuviljad ja värgid just valminud, Salem ütles, et siis ongi parim aeg. Praeguseks on meid minemas 14, aga võimalik, et list täieneb veelgi. Salem orkunnib seda asja(piletid, ööbimised, autod, ekskursioonid..), kuigi hinnas on ka hotellid ja täislaks sööke-jooke, ööbime ilmselt Salemi juures. Tal on seal maja mere ääres, kus hetkel keegi sees ei ela. Kõlab huvitavalt vähemalt! See eesti suvi on ju selline nagu ta on, 3 kuud si**a suusailma, sel aastal polegi õiget rannanädalat olnud. Paar üksikut kõrvetavat päeva oli,aga siis oli vesi alles külm. Seda enam ootan ma sügisest trippi. Kusjuures kui see peaks Tokko-tibu sünnale langema, siis on meil Salemiga juba plaanid mõeldud. Jube hea, et on kaasas kohalik inimene, kes teab kõigest kõike, sest arvestades tegelikke hindu, saab turist alati vastu pükse, isegi kui omameelest leiad endale tuttava kohalike seast. Aga Salemi ma usaldan,ta on nagu eestlane, 1 omade seast:)

Palun mulle üks päike
aitäh!

rahulik ja hea

Nädalavaheetus tundus väga vaikne olevat. Puhkasin 100%! Ei läinudki omameelest kuhugi, ega teinud midagi (konkreetset või vajalikku). Aga järele mõeldes ja pilte vaadates, ei olnud ju nii vaikne midagi... Reedel käisime Mäxi juures, uut autot kaemas. Sain ka esimesed tripid tehtud kainekana. Mnjaa, mulle väga meeldis- suht sarnane eelmisega, ainult, et automaatkäigukast. Kindlasti on sellega suurimad trippimised alles ees!:P

Laupäeval puhkasime täiega! Algselt oli tegelikult plaan minna Henka ja Triinuga telkima, aga ilm ei soodustanud seda asja teps mitte. Pealegi oli tantsupeo tõttu tööl päris suured rahvamassid ja oli vaja pidevalt valvel olla, et seal kõik ikka toimiks.

Aga pool päeva kulus lihtsalt kaisus vedelemiseks. Mida paremat veel tahta?:) Õhtul olime samuti kahekesi kodus ja tegime vesipiipu ja jõime siidrit:P Salemi soovitusel katsetasime, kuidas on tõmmata vesipiipu siis, kui vette on asetatud paar apelsiniviilu. MMM! Kes ei ole proovinud, siis soovitan kindlalt! Väga mõnus on! Selline pehme ja mahe maitse, kergelt on tunda apelsini hõngu. Sellest kirjutades, tuleb isu peale:P Eks muidugi araablased teavad paremini, mis nippe selle piibutamisega katsetada võiks. Ja varsti peaks mu tubakad ja söed ka tuneesiast tulema...

Pühapäeval chillisime vanalinnas, kõikjal olid rahvariietes inimesed ja mis põhiline KÕIK, kes olid suuremal või vähemal määral laulupeoga seotud, olid rõõmsas tujus ja naeratavate nägudega. Pmst suurem osa linnast oli hõivatud heatujuliste ja rõõmate inimestega. Armas, eks:)
Käisime vanalinnas restos söömas, pärast seda sõitsime linnas ringi. Roland tutvustas mulle veel mõningaid paiku, kuhu ma oma jalakesi iseseisvalt ei tõstaks- nimelt käsime Lasnamäel, seal kus Roland kunagi elas. Hea on teada, et linn muutub ilusamaks, ka lasnamägi. Vanad majad on saanud endale uued kuued, ausalt öeldes väljast ei saa arugi, et tegemist on igivanade majadega. Mõni lobudik küll riivab silma, aga näha on, et asi on paranemas!
Sõitsime ka Türisalu pangale. Seal on väga kihvt näitus- kümnete kaupa sürre pilte. Pildid on hästi salapärased ja kohati hirmu tekitavad, samas jälle õrnades ja pastelsetes toonides. Autoriks on Neeme Lall, kes ka ise kohapeal maalib ja nagu ma aru sain, siis vist isegi ööbib seal, oma suvila-bussis, mida samuti kaunistavad autori kunstiteosed. Nautige tasuta kunsti ja minge vaatama:

Herr kunstniku töid vaadates, tuli endalgi tahtmine õlivärvid sahtlipõhjast välja otsida ja midagi paberile plätserdada. Eelmisel nädalal ostsingi kaupsist pudeli tärpentiini, selle mõttega ,et saaks värve lahjendada ja leida aega maalimise jaoks, aga pole õiget tuhinat peale tulnud (veel).



Edasi sõitsime Keila-joale, võtsime kidra ja piibu kaasa, olemine oli täitsa fine. Kuhugi ei olnud kiiret, midagi ei olnud vaja teha- selline rahulik-rahulik-rahulik olek. Pealegi pakkus looduse maalilisus esteetilist naudingut ja samuti tuli kollane päikesesilm õhtuks välja. Ilus!