kolmapäev, 11. oktoober 2006

One step closer to the edge...

Täna jahmatas mind üks kirjake, mille sisu hoian praegu kiivalt ainult endale. Aga nii palju võin öelda, et see tähendab minu jaoks sammukest lähemale oma unistuse suunas. Reede on tähtis päev, siis selgub ,mis saab edasi, kas tasub rõõmust hõisata või siis pisaraklomp kurgust alla neelata. Igatahes olen otsustanud, et sellist võimalust ei pakuta igapäev ja väljakutse võtan rõõmuga vastu. Ja olen valmis sellega seoses ka mõnest teisest "väga tähtsast" asjast loobuma:):):)

Wish me a luck!!!

Õnne on ka homseks vaja, kui lähen jalguväristades 300-le dotsendile ja professorile rahvusvahelisel alushariduse konverentsil lapse muusikalisest arengust rääkima...

24h pärast on vähemalt see asi kaelast ära:P ja lõputöö kaitsmine suht "vormistamise küsimus". Kui just tänu teisele projektile ei teki vajadust "akadeemilise" järele;)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

good luck!!

*ehkki samas ma loodan, et sul ei teki vajadust akadeemilise järele, sest lõpp on ju niiii lähedal.

PS! Sry, kui kaks ühesugust kommentaari nüüd tuli, eelmisega justnagu juhtus miskit.:S

vips ütles ...

Ma loodan ka ,et ei tule vajadust. Täna läks rahvusvahelisel alushariduse konverentsil üle mõistuse hästi, "vanad kalad" ahhetasid ja ohhetaisid ning lubasid minu juurde tulla eratundi ,et "kuidas on võimalik nii keskendunud ja rahulik olla, nii selgelt ja arusaadavalt ja huvitavalt materjali esitada ning publikut vallata. Minus pidi artistlikkust olema. No shit sherlok. Eks juba see ole artistlikkus, kui rääkida usutavalt millestki, millest ise enam vähem midagi ei tea :D
_____
sain sealt ka ühe hea pakkumise..
aga suuremat edu on homseks vaja, krt tänu konverentsile pole jõudnud homse pärast närvistema hakatagi. Aga see vist on iseenesest hea:)