Hei!Hei! Pole siia ammu midagi kirjutanud, sest vahepeal on palju tegemist olnud ja teisalt olen puhanud ka internetist. Kõigest ei hakka pikalt pajatama, AGA:
mul nüüd kodus maailmakõigearmsaim beebipärslane, kassitüdruk,
Chassy!
Kolmapäeval peale tööd (töö lõppes juba kell 13.00) tegime linnas veel mõned ettevalmistused ja vurasime autoga Rapla poole, saime 2 kärbest ühe hoobiga- saime lõpuks oma pärslase kätte ja nagunii pidime ka Kristeni viieteistkümnendale juublelile minema. Kõik nunnutasid kassibeebit, aga ta väikseke ei saanud aru, et miks ta nüüd järsku emme juurest täiesti tundmatusse kohta viidi. Aga ta harjus meiega väga ruttu. Hoidsin teda süles ja andsin talle süüa ja tema pisike südameke oligi murtud. Lõpuks koju jõudes uuris ta esmalt piirkonna üle ja siis sättis ennast meie voodisse magama (
spetsiaalset aset me talle seekord veel ei ostnud- thank god, sest ta ei läheks sinna nagunii magama...)Tegime talle küll tugitooli hea pesakese, aga nii kui ta sinna sai tõstetud, tuli vut-vut-vut kohe tagasi meie voodisse. Hea, et mul neljapäev ja reede vabad olid, sest esimesel ööl tõstsime teda ca 4-5x voodist ära (
kartes teda lihtsalt laiaks magada) ja uni oli suht häiritud. Aga reedel oli juba fine, ta ei maganud küll oma pesakeses, aga voodis sättis end nii, et meid ei seganud. Mnjah nüüd ta ronibki igal ööl meie voodisse, kuigi õhtul õnnestub ta ilusti pesakesse magama jätta. Ta on ikka torulott küll:)
Neljapäeval olin Vildes ja võtsin Chassy ka kaasa. Carlos tahtis teda väga näha, ta ei olegi ju nii pisikesi kasse näinud ja pole saanud kassidega mängida. Suurtelt kassidelt on ainult küünistada saanud. Naljakas oli vaadata, kuidas nad mängisid- Pallimängus (veeretab palli kassile) hüüab vahepeal: "Noh, kass, löö nüüd siia ka! Vips, miks see kass ei anna mulle palli?!" Ise siiralt silma vaadates, arvab, et "mängimine" kassiga tähendus ongi sama, mis mängimine temaga ja temale me ometi lööme ju palli vastu, kui tema meile lööb. Siis räägib ta kassile samu reegleid, mis ema talle on öelnud- nt, et ei tohi lillelaua alla ronida, sest lillepotid võivad kaela kukkuda, mis sest, et tema on ju kassist 10 x suurem, aga noh keegi ju peale kassi ja tema sinna alla nagunii ei roni:) Järelikult kehtib see reegel tema meelest ka kassile:)
Reedel veetsime sõpradega õhtu Hipi juures, ajasime akadeemilist juttu ja rääkisime kohati üleloomulikest asjadest. Üle pika aja oli hästi mõnus
chatting, mis ei koosnenud vaid
Mis-teed-kuidas-läheb lausefraasidest. Anton ja Triin läksid kesköö paiku ära, aga meie olime vist kuskil 3ni seal, kuigi Liisa pidi hommikul tööle minema. Popsisime mitmeid tunde vesipiipu ja teised nunnutasid kassiga (
ta oli ka kaasas, jah), Jüri mängis uusi kidralugusid ja üldse oli väga
chill Kusjuures avastasin enda jaoks alkoholivaba siidri(
Kopparberg vms), sellel on täpselt sama maitse, mis tavalisel alkoholiga siidrilgi (
tegime eelmine nädal Hele-Mallega lausa katse). Eriti hea on poes vaadata inimeste nägusid, kui pärast kella 20-t falck-i turvalindi alt läbi poen ja riiulilt paar siidrit haaran: kõik vaatavad sellise näoga, et
daa-hea-loll-Sa-ei-tea-siis-et-alksi-ei-müüda-vä. A noh mind ei huvitagi alks, vaid nood head alkovabad purgid, mis on ka millegipärast lindiga piiratud(=
Laupäeval puhkasime täiega ja õhtul pidime koos Hendriku ja Triinuga sõitma maale, Viru-Nigulasse, aga kuna bemmil läks käigukast pekki, siis läksime vaid kahekesi, või õigemini kolmekesi, sest Chassy oli ju ka:P.
Maal suutis ta samuti hästi kiirelt harjuda, seal oli ju eriti tore, sest territoorium oli hiiglama suur ja "mänguasju" ja mängijaid oli samuti palju- krattis terved päevad väsimatult ringi ja võitis kõigi sealviibijate südamed. Öö hakul otsisime teist taga, aga ta oli uneks juba koha sisse võtnud täiesti võõra onu kaisus.
Ta on totaalne kodupreili, tahab süles olla ja tahab pai saada, kui juba haarad käe tema suunas (
nagu hakkaks sülle võtma), hakkab preili kohe nurru lööma. Hästi armas! Hea on, et ta harjub erinevates kohtades, sest tegelikult me ju nädalavahetuseti kodus eriti ei ole ja teda ei tahaks samuti mitmeks päevaks üksi jätta. Autosõiduks on ta juba oma koha sisse võtnud
(politseinikud, ärge järgmist lõiku lugege, eks..), Rolandi kaela ja peatoe vahel, seal on sõidu ajal kõige parem- saab ilusti kolmes suunas välja vaadata ja üldse on soe ja mõnus!
Maal pidime ka Liinaga kokku saama, aga tal juhtus väike autoavarii, õnnestus täpselt metsseale otsa põrutada. Eriti irooniline on see, et mehed käisid just seajahil ja nemad ei saanud midagi, teine aga ,kes tahaks sigadest võimalikult suure kaarega mööda minna, saab täistabamuse... Onu Murphy käsi on mängus, eks!
Pühapäeval tegime natuke põllutööd ja oma seeria seriaalist "Maamees otsib naist", võtsime kartuleid ja vingusime nõmeda töö pärast (
ausalt ma vihkan kartulivõtmist juba väikesest peale), õnneks on 2 kartulivagu piisavalt vähe nende põllulahmakate kõrval, mida ma oma vanaisa juures olen harjunud nägema. Hiljem trippisime natuke veel Rakvere kandis ja käisime vaatamas seda Restoran-hotell-lokaali, mida Rolandi vanemad plaanivad osta. Täitsa kabe oli teine ja heas asukohas ka, aga eks näis, mis sellest plaanist täpsemalt saab.
Aga praeguseks kõik,
Ciao-Mjäu!
.jpg)
