SoSo...

Siis kui on kiire ja raske, tuleb õigel ajal aeg maha võtta. Mõtted eemale, muud tegemised, armsad inimesed ja olemine ongi jälle värske. Tavaliselt olen ma peale reedest tööpäeva nii väsinud kui väsinud, ainuke mõte on see, et saaks koju, horisontaal-asendisse ja teleka ette. Aga kuna telefon oli pidevalt punane, siis kojmineku plaan lükkus teadmata kaugustesse edasi. Läksime hoopis koos Rolandi, Mihkli ja Andrusega Haiba, Hendriku ja Triinu manu. Vist esimest korda POLNUD mina kainekas. Üldse leppisime Triinuga kokku, et nüüd on meeste kord. Henka saab järgmine nädal ilmselt load tagasi, siis hakkab ise sõidutama. Tegime Triinuga väikse veintsi ja siidri... rääkisime veel vana-aasta plaanid üle. Siis mingi hetk tundus, et asi läks juba päris "lõbusaks" Keegi helistas ja kutsus linna... nii me siis juba enne keskööd sõitsime Tln-a suunas. Heh tegin Mihklile šokiterraapiat. A see ei ole blogiviisakas teema, mida arutada:D
Hommik oli raske. WAF-i ei jõudnud, pahapaha! Järgmine kord kindlalt (kuigi reedel on kurjad plaanid ja see võib tõotada halba laupäevahommikut).Taastasin energiavarud ja planeeritud tegevused said tehtud- kinnisvara messil käisime: Rahvast oli suht vähe, boxe oli ka vähe. Investeerimise kohapealt olid huvitavad välismaised pakkumised.. nt Bulgaarias miljonivaatega maja, merest 20 m kaugusel 700 000.- krooni eest. Pole paha investeering. Sest seal hinnad alles tõusevad. Äripäevast võib täpsemalt lugeda.
Kui mess, siis mess, nii et kv messilt läksime Digimessile. Viru keskusesse. See oli nats igavam, aga ühtlasi sai ka väike poodlusring tehtud. Otsisin "Väikest musta kleiti" igaks elujuhtumiks vajaminevat. Leidsin ka! Aga ei ostnud veel ära, sest tahtsin enne mujalt ka vaadata. Tihti on nii, et kui midagi otsid ja ära ostad, siis näed pärast kuskil mujal hoopis ilusamat. Seega üritasin targem olla ja enne maad uurida. Aga see kleit millegipärast kummitab mind siiani, nii , et peaks ikka minema ja selga poovima ning selle ära ostma. Homme on "ilupäev", vaatab siis ühtlasi selle asja ka üle.
Katule Gunnile saime ka soolaleivakingi ja tõttasimegi nende poole. Vanaema vein oli endiselt "rõõm" ja tuli "sisse" võtta. Aga normaalsuse piires! Kui Krissu minema sättis, võtsime ka kampa ja sõitsime linna, poolsunniviisiliselt Panoraami suunas. Mina muidgi lubasin seal 5 minutit olla, aga nii see läks, et venis "veits" pikemaks. Teepeal kohtasime ka Iffi, tegime ka temaga "väiksed plaanid" ja nii seadsimegi sammud Panoraami. Henrdik muudkui tassis neid Pisange lauda ja meie Triinuga muudkui hävitasime. Tuletasime oma lapsepõlve meelde kui üle nädala sai muudkui kontserditel käidud, "MonoFans" ei meeldinud meile juba siis. Me fännasime hoopis narkokuller Joel De Lunat ja Explode-i ja Black Velveti- 17-t. Meie tolleaegsest "elust" võiks tegelikult pika pika blogi kirjutada, vbl kunagi kirjutangi, aga mitte täna.