"Roland vaata, politsei on eriti lolli koha peale tulnud!" (Ise mõtlen veel oma peas, et mida nad küll meie maja nurgalt otsivad, siit pole küll midagi patrullida. Tupiktänav ja puha.) Kaks meetrit edasi sõites, aga paistab veel üks päästeteenistuse buss ja kiirabiauto. Maja ees kõik vilgub ja blingib sinivalguses. Seal on veel 2 tuletõrjemasinat ja veel mingid eriteenistuse masinad. Ühesõnaga päris maja ette sõita ei saanudki, sest kõik oli mingeid üksusi täis. Mehed jooksid üles alla, karjusid üksteisele midagi, millest aru ei saanudki. "Tore" on kojujõudes avastada, et su maja põleb! Tulekahju siis kõrvaltrepikojas neljandal korrusel. Täpselt nagu meiegi. Kuigi ma ei tea, kuidas kortermajas tuli levib, on ikkagi päris kõhe teada, et kahe betoonseina taga lõõmavad leegid. Õnneks saadi õigel ajal jaole ja suurt kahju ei olnud. Loodetavasti.
Kusjuures alles oli sama asi kõrvalmajas. Vist mingi 3 nädalat tagasi, hingedepäeval. Telekast vaatad küll, et siin toimub ja seal toimub, aga kui ikka endale nii lähedale see asi jõuab, siis paneb ikka mõtlema, kui õudne see on ja mis siis oleks, kui nt KÕIK su asjad ära põleks- riided, tarbeesemed, dokumendid, mälestusesemed, fotod, läpakas (ja kõik mis selle sees on- tööd jms), raamatud, elektriseadmed, muusikariistad ja bänditehnika, lemmikloomad.... APPPIIII, ÕUDNE JU! Ja nüüd sülitan üle vasaku õla 3 korda. Ptüi,ptüi,ptüi...
Millal hakatakse tuletõrjujate tööd väärtustama? Ei tahaks küll halvasti mõelda, veel vähem öelda, AGA, kas alles siis kui kõigi poliitikute 101 kodu maani maha põlevad?!
Mõttekoht.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar