Inimene on naljakas olend, ta harjub kõigega, aga kui harjud ära nö paremaga, siis uuesti halvemaga küll ei tahaks harjuda, tundub isegi suht võimatu. Nt ma ei tahaks mõeldagi, et homme mul nt ei oleks enam võmalik sõita autoga ja peaksin hakkama uuesti igale poole trolliga minema. No way! Ma võin paar korda (nö meeldetuletuseks) ühistransaga sõita, aga et see olekski ainuvariant, ekee. Suht halb oleks harjuda. Võimatu!
Samuti ei taha need inimesed, kes korra juba majas elanud elada korteris. Tundub kuidagi piiratud see olemine nagu puuris Või ütleme, et kui oled kord juba vanemate juurest omaette elama kolinud, siis ei tahaks küll tagasi minna. Mitte halvas mõttes, lihtsalt inimene vajab privaatsust... Õnneks mul seda muret pole, ma võin vabalt korteris elada ja kui aus olla, siis mulle meeldivad korterid rohkem, olen unistanud nt ridaelamuboksist. Ja kuna ma kunagi majas pole elanud, siis ei oska ma selle järgi ilmselt igatseda ka.
Täna käisin Arcticus. Khm. Hetkel mulle üldse ei meeldinud see koht (hetkel selles suhtes, et ma püüan ju ikkagi harjuda) Mulle ei meeldinud see ,et seal on mingid pikad ja kitsad koridorid, saale otsi taga nagu labürindis, seinast koorub värvi ja üldse tundus kuidagi kulunud ja väsinud väljanägemisega see koht. Puhtus jättis soovida. Samuti oli seal ebameeldiv lõhn, mida tuli ilmselt kuskilt kanalisatsioonitorust?! Duširuumis polnud kardinaid, erinevalt Statusest ja mis kõige rõvedam, siis mõned naised raseerisid seal oma strateeilist piirkonda ja kuna iga duši juures polnud äravoolutoru, siis mõelge ise edasi (!) Öäk!!!! Kui inimese mõistus ise ei võta, siis võiks kasvõi uksele sildi riputada, et raseerimine pole lubatud vms. Mnjah, ilmselt Statuses käimine on lati nii kõrgele tõstnud. Seal oli kõik nii mõnusalt kompaktne, ei mingit seiklemist läbi koridoride jne. Kõik oli ilus puhas, vaikne... Aga jah, kuna tol ajal said töötajad seal tasuta käia ja enne seda käisin kutsetega, siis oli tore! Aga maksta ma selle eest küll ei jõuaks. Kusjuures tuletab meelde, et tööjuures räägiti, et kellegi tuttav oli võtnud väikelaenu selleks, et Statuse kliendikaarti osta + igaks kuuks erinevad treeningriided. Böö. Haige. Peaks uuesti Statuse kutseid sebima:P
Rääkides veel mugavustest, siis täna käisin Kädi Triinuga Kaduses profišampoone ostmas, sest juuksed ka pirtsutavad. Kui nad ühe korra on juba profikatega harjunud, siis tavalised poe-omad ei taha enam üldse istuda. Njäu, ma räägin nagu mingi hull pips, kellele miski ei meeldi ega sobi :D Aga tegelikult ei ole nii. Ma lepin pea kõigega:P Otsan tavalisi asju, elan tavalist elu ja ei ole pips nt eile käisin isegi jala tööl ja kes teab vbl lähen homme ka. (Kui külm ei ole:D)
okeika,
bye
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar