Teine koolituspäev on seljataha jõudnud, one to go! Ma üha enam veendun selles, et täiskasvanud ei erine üldsegi mitte põhikooli õpilastest (mitte halvas mõttes, minu meelest on see üpris armas isegi:) Samasugused tüübid on ka 40+ vanuses õpilaste* seas nagu põhikooliaegadel- kes itsitab, kes segab, kes istub ainult tagumises pingis, et saaks tegevustest viilida ja isegi tukastada, mõni viskab sarkastilisi nalju vastassoost lektori kohta (õpilaste rollis siis eranditult kõik naised, lektoriteks teiste seas oli 3 meesterahvast), osad panid lihtsalt nimed kirja ja lasid jalga (kusjuures tunnistan pattu!- viimast esitajat ei jäänud küll kuulama, siiski oli mul mõjuv põhjus ära minemiseks)
Aga üldiselt on asi läinud asja ette, esiteks need samad inimesed on superÄgedad ja omavahel oleme 2 päeva ja koostegemiste kaudu päris tuttavaks saanud. Teiseks, kursus on rahvusvaheline ja peamiselt inglise keeles- miks see hea on? No selleks, et saaksime õppida ka neilt inmestelt, kes on väljaspool eestit ja saame uusi ideid uuest kontekstist, eestis on ikka ühed ja samad inimesed, kes räägivad ühtedel ja samadel teemadel, mis hakkavad vaikselt ammenduma- kuigi jah Turovski loeng oli ka huvitav. Kusjuures tahakski siinkohal reflekteerida, et inimesed võivad ikka niiiiii haiged olla, et paha hakkab ja tekib küsimus, kust küll selline kurjus (võid lugeda ka: lauslollus) tuleb.Nimelt Turovski on ju teada tuntud zooloog ja töötab ka loomaaias, siis ta rääkiski, et loomaaias käib ka palju selliseid inimesi, kes loomadele halba tahavad teha, nt, kes annab ahvidele välgumihklid, et nood ennast ära kõrvetaks või toidavad elevanti saiaga, mille sisse on peidetud žiletiterad. Täiesti haige mu meelest! See tuletab paratamatult meelde TORUSIILI lugu. Vastik!
Aga, et mitte nii negatiivselt lõpetada, siis koolitus oli ka selles mõttes positiivne, et tutvusin Rootsi Linköpingu University doktoriga, kes pakkus mulle võimalust seal koolis MA õpinguid alustada (pean mainima, et rohkem eestlasi seal koolis pole, seal õppida oleks päris äge, i guess... rahvusvaheline seltskond, kogemus, õppimine tasuta, kui saab ka stipi, siis ka elamisraha olemas) Pean tõsiselt seda asja mõtlema, sest tegelikult kirjutasin kunagi, et ilmselt sügisest 2007 tallame juba välismaa mulda, aga oleme ju endiselt siin- asjade kulgemise tõttu: Tokkot seob siin lõputöö, kui see saaks tehtud, siis võiks ju sügisest selle triki ära teha, aga ei tea ju kuidas asjad selleks ajaks kulgenud on (selliseid eestiga "siduvaid" plaane on ju ka, aga neist ma teiega ei räägi;) Aga kaatsen vähemalt applicationid ja asjad õigeaegselt esitada, sest loobuda saab ju alati, aga kui alguses juba ree pealt maha jääd, siis pole ju midagi teha, vähemalt daatumid on teada ja vajalikud kontaktid olemas, samuti ka mitme "kõrge" inimese toetused:) Võimalus oleks ju luks! A ma ei hakka midagi lubama, asjad lähevad nagunii nii, kuidas nad minema peavad:)
Mjäu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar