kolmapäev, 26. september 2007

"Everything is perfect in the movies, but it won`t change us!"

Kodus on ikka megahea olla, eriti kui pole aega olnud maha istuda ja sõna otseses mõttes puhata, minu puhul siis võimalikult kaua magada. Õnneks reedel see võimalus avanes. Lihtsalt ei olnud mingit tahtmist kuhugi välja minna, kodus oli lihtsalt niii hea. Tok küll arvas, et võiksime kuhugi välja sööma minna ja Henka ka helistas, et võiks plaanid ühendada, aga väsimus võitis ja me jäime siiski koju, wippiii:)(arvestades laupäeva "ööd" oli see väga ettenägelik ja õige otsus)
Laupäeval saatsin musi hommikul Raplasse võistlustele ja ise kimasin WAF-i. Jõudsin veidi varem ja tänu sellele sain grupikaaslastega rohkem chattida, sest mõni oli sarnaselt minule liiga vara kohale jõudnud. Terve WAF-is oldud aja telefon lakkamatult põrises kord kõnede, kord smside tõttu. Vastasin ka kõigile, orkunn vajas ju orkunnimist:P Heh natuke häbi hakkas juba Berdi ees. Võis tunduda, et tema loeng ei huvita mind ja muu tegemine on palju tähtsam, aga tegelikult oli väga huvitav ja ta ise on ka hästi tore! Nali oli naljas kinni pidevalt The way i like it:):)
Peale tundi sõitsin koju, väike meik ja värgid ning Tok tuli mulle Raplast ikkagi järgi, et sinna uuesti tagasi sõita. Algselt pidin teistega minema, aga asjad kulgesid nii.
Rapla lähistel toimus Maxi sünnipäevaparty. Naljakas on mõelda, et mingil hetkel vanusevahe ei mängi enam mingit rolli. Nt Max on ju meist tglt terve põlvkond vanem. Nt 10 või isegi 5 aastat tagasi oleks 10 aastane vnusevahe päris suur tundunud, aga tänasel päeval pole mingit vahet.
Pidu oli chill! Käisin isegi 7 kraadises vees ujumas ja ma olen ikka veel terve:) Hommikul küll mandlid natuke valutasid, aga see läks õnneks üle.
Ööseks jäime Maxi isa juurde, kes on mu vanaisa eakaaslane ja hea tuttav. Hommikul vanaisa helistaski, kui talle mainisin, kus ma olen, tundus see talle uskumatu. Aga mis siis!:P
ÖÖ oli suht magamata, aga pühapäeval ootas meid ees khm 8 tunnine lindistusprotsess. Julm! Linnas tagasi olles saimegi kohe Jüri ja teistega kokku ning panime "No heroes`e" akustilise versiooni purki. (Midagi näidata veel ei ole, sest asi on alles töötluses ja kuna erinevaid partiisid oli palju ,siis läheb ilmselt veel aega, kuni lõplik variant valmis saab)
Aga kui valmis saab, siis jagan kindasti ka Teiega;)
Õnneks oli esmaspäev vaba ja üldse sel nädalal on vaid 2 tööpäeva:) Imelik on mõelda, et esimene kuu uues kohas on juba täis, aeg läheb seal ikka megakiirelt! Aga see mulle meeldibki, et tegemist on. See nädal on nats lihtsam ka, sest mul on praktikandid (nimelt lausa 2 inimest)
Aga üldiselt viimasel ajal on märgata beibestumise märke. Kuigi ärkan k 6.15, tunnen vajadust meigi tegemisele ja jõuan ja teengi. Tööl kannan vikse ja viisakaid riideid ja kõrgeid kontsi, reedel lasen uuesti geelikad panna. Mis toimub? Mingi suurem vajadus on hea välja näha. Enesetunne on parem kui varem!

Sügise värvid annavad positiivset energiat juurde!
Luv!

Kommentaare ei ole: