Turvalisus

Seisan keset porist tänavat, jalge all lapike pinda, millele kannatab enam-vähem astuda. Sean sammud parkla poole, ise igat sammu uurides, kas läks õnneks ja sain sammukese kuiva jalaga edasi või olen pahkluuni lögas, õnneks esimene variant, aga ega palju puudu polnud ka.

Inimesed tulevad parasjagu üle reguleeritud ülekäiguraja. Mees on viiekümnendates, kulunud riietes ja väsinud välimusega, tema järgi tuleb umbes samas vanuses naine, kuid pisut reipamal sammul, tema käeotsas ripub veel umbes 2-3-aastane laps. "Ilmselt lapselaps," mõtlen oma peas. Vanakestele järgneb veel üks noorem mees. Vanakesed jäävad foori juurde kohmitsema ja samal ajal jõuab noorem mees ka ristmiku ületatud. Ta on frustreeritud ja pahvatab vanuritele: "Kas teil mõistus ka peas on? MIDA te teete? Kas te ise ka aru saate?!" vehib samal ajal kätega ja näitab foori poole. Fooris ilutseb punane tuli. Vanuripapa pöörab ringi, kuivatab taskurätikuga prillid ja vastab noorele mehele juskui teolt tabatud pubekas "Aga.. aga.. autosid ju ei tulnud..." Seepeale sai võõras noormees veelgi vihasemaks: " Mis tähendab, et autosid ei tulnud TE LÄHETE VÄIKESE LAPSEGA punase tule alt läbi, üle neljarealise ristmiku, kas te üldse peaga mõtlete?!" mees kogub ennast natuke ja jätkab " Näete SIIN ON ISEGI NUPUD OLEMAS, et foor roheliseks läheks. Teil on ju minut aega oodata, et tuli roheliseks läheks!" Vanapapi on pabinas, kuid üritab õigustada, et tema ju läks ees, et naisel turvalisem oleks lapsega järgi tulla. Seepeale sai võõras mees veel tigedamaks ja kohati juba mõtlesin, et ta läheb vanapapile kallale, aga aimates, et võõrastega ei tasu tüli norida, sai papi oma veast aru ja vabandas. Kuigi noormees ei vajanud mingit vabandust, vaid seda, et TEINEKORD sellist asja ei juhtuks!

Tegelikult on armas, et inimene julges sõna võtta, sest homme vbl läheb see väike laps vanemate eeskujul vbl ise punase tulega teele ja siis enam nii õnnelikult ei lähe... Ise me oleme ju oma käitumisega lastele eeskujuks.