Argipäeva rõõmud pisiasjades

Esmaspäev pidi tüütav ja raske olema, pabistasin selle pärast juba ette, aga tegelikult selgus, et kõik oli tegelikult väga rahuik ja meeldiv, väsimust ei kusagil. Kuigi tööpäev pidi teooria järgi pikk ja raske olema.

Heh, õhtul oli eriline vesipiibutamise isu- nii meil siis kujuneski musiga üks armas õhtupoolik, kus küünlavalgel jõime šampat ja popsisime vesipiipu, esmaspäeva kohta oli see pisut kummaline, aga omapärased asjad ongi mõnusad:) Aa, kusjuures vesipiibuga on eriti mõnus tossupommikesi teha: puhud vesipiibu tossu mullitaja mullikestesse. Hästi äge! Kui mullikesed lõhkevad, siis käib miniplahvatus. Rohkem lollusi, eks:) Aga tehke järgi:P

Täna oli ka mõnus päev, kui välja jätta tunniajane hambaarsti järjekorras ootamine ning hamba väljatõmbamine, oli kõik suhteliselt hea. Kusjuures tahaksin südamest kiita Tallinna Hamapolikliiniku personali!(märts on ju hea teenindaja kuu ;D) Seal on alati kõik nii korralik ja meeldiv, erinevalt nt mustamäe polikliinikust, või mustamäe haiglast, kus juba registratuuris suudetakse ebameeldivaid emotsioone tekitada. Tallinna Hambapolikliinikus on isegi registratuuri tädid meeldivad, natuke jäi selline mulje nagu panga telleri juures oleks, selline hästi viisakas ja ametlik, nagu peakski olema. Samas saan aru, et väikese palga eest veel meeldivat teenindust nõuda, on vast liig, aga siiski võiks ju nendest õppust võtta;D, ehtne näide sellest, et meeldiv teenindus ON võimalik.

Tänane hambakirurg oli samuti hästi lahe, meesterahvas või noh, selline nooruke vene poiss u 25 või kuskil nii. Sellise halva asja juures, nagu hamba väljatõmamine, suutis mu tuju rõõmsaks muuta, tehes hambaarstihuumorit. Eriti hea, kui vahid toolis hambad laiali, tüüp teeb nalja ja tõesti tahaks naerda, aga ei saa, sest suu on pärani. Siis üritad tõsiseks jääda ja nö ebameeldivale mõelda, aga ei saa, seda enam ajab naerma:D tnx dude, peaasi, et valus ei olnud. Tõsiselt mitte midagi ei tundnud.

Tänasele päevale lisas positiivsust veelgi musi toodud lillekimp. Džentelmenid pole mitte kuhugi kadunud, ta on siin minu juures alati olemas ja aegajalt teeb selliseid ilusaid žeste. Eriti armas on see, et ta teeb seda ilma mingi põhjuseta, vähemalt ei tingi seda mingi tähtpäev vms, lihtsalt heast südamest ja armastusega:)

Need ilusad roosakad tulbid tõid kevade lähemale. Tibule musikalli, armastan!

Pildi autor: Ketsukas, tehtud Tartu modechillil