Nostalgia

Tänane päev on igati korda läinud. Hommikul olid jälle muusikatunnid lasteaias. Kui olin just lahkumas, läks jutt juhatajaga kuidagi sujuvalt töövestluseks. Või noh, ükspäev istume maha ja vaatame mis saab, sest nemad on otsustanud, et tahavad mind oma suurepärasesse töökollektiivi. Selgitasin ka pisut sügisest olukorda ja ta lubas mulle sellega seoses kompromisse teha ja igati arvestada minu võimalusi. Ehk siis poolametlikult võib öelda, et sügisest saab minust õpetaja.
Siis vestlesin mitme inimesega kokkutuleku asjadest. No on värk. Ma ei ole inimest 7 aastat näinud ja tuleb välja ,et ta on kogu selle aja mu nina all olnud:D Ja üldse millegipärast tuli nostalgitsemise tuju peale ja kõik naljakad seigad tulid meelde seoses meie "heas" mõttes "kuulsusega" klassist. Nt see, kuidas Mart läks 4. klassis matemaatikat klassi ette vastama ja terve vastamise aja oli tema pilk naelutatud pr. klassijuhataja juustesse. Pärast vastamist tuli ta meie juurde ja ütles eriti veendunult, et " TAL EI OLE JU MINGEID SARVI PEAS " :D (Õpetaja perekonna nimi oli Pikksarv ja pooled olid veenudnud, et tal ongi sarved peas, kuna ta oli suht kuratlik õps ka:D) Või nt kuidas me Tambetiga kraanikausi selle alumise toru ära lõhkusime ja ma hullult pablasin, et isa kutsutakse kooli.. oiisssand, ma olen poistega ikka päris palju asju ära lõhkunud. Ma ei tea teistel nagu ei juhtunud selliseid asju, aga ikka mul.. Kord kaklesin Margoga ja ta lükkas mind puhvetkapi klaasidesse, mis siis peenelt purunesid. Isa käis jälle koolis parandamas. Mölada tol korral ei saanudki, sest see oli ju Margo süü :D Aga siis saime just uued klassiruumid, koolil oli mingi uus osa ehitatud ja meie olime need õnnelikud ,kes uhiuued ruumid saime.. No ja siis Janno istus aknalaual ja mina läksin vahetunnis teda kiusama.. ja hops tõmbas ta oma käe minu eest ära, küünarnukiga otse klaasidesse- krõks: jälle killud maas. Jessuke, siis oli küll jama palju, sest ikkagi uus asi ja jälle MINA suutsin asjaosaline olla. Seekord isa koolis ei käinud, sest ta oli jälle välismaal, aga seda õudsam mulle: vanaisa oli ju vabsee kurjus ise. Tema selliseid nalju ei mõistnud, tookord sain ikka mölada ka.. ja see polnud üldse meeldiv
Ja kehalise tunnis meeldis mulle ikka esimene olla. Pikkuse järjekorras nagu see asi siis käis. Oli suusatund, mina olin esimene: esimene sai ju otse õpetaja järgi sõita, millegi pärast see ahvatles kõiki. Kõik seisid ilusasti rivis, vahed kõrvalseisjatega olid suht väikesed. Ja siis tuli Janno trügima, kuigi posid pidid peale tüdrukuid sõitma, endast ette ma teda ei lasknud, nii ta siis kuidagi trügis minu ja teiste tüdrukute vahele ja, et teda minema ajada, tuli teda sõna otseses mõttes minema pushida aga siis kaotas ta tasakaalu ja tänu sellele kukkus terve rivi pikali nagu domino klotsid :D Päris äge vaatepilt:D Kaua ma oma positsiooni (mina jäin ju ainukesena püsti) nautida ei saanud ja õige pea lükati ka mind lumme.
Ja tundides saatsime kogu aeg üksteisele kirju. Tüdrukud omavahel. Ja siis poisid tahtsid hullult teada saada millest me kirjutame.. ja said ühe inimese kirjad kätte, aga sellel "kirjanikul" oli mingi oma teema üldse ja polnud meie kirjadega üldse seotud. Suht perv värk oli tal a´la "/.../Arvuti tunnis ma nägin, kuidas TA vaatas mu kleidi nööpide vahelt sisse, ma tean ,et ta on minusse armunud/.../ Pärast seda ei julenud see tšikk enam üldse kirjutada ( aga meie temaga ei suhelnud kah, ta asjatas oma pinginaabriga ainult) Kirju oli kokku mingi suur kilekotitäis. Mõned peaks mul isegi siiani alles olema.
Ja koolidiskol õnnestus mul suxi näpukõõlused pooleks lüüa :S Ega ma ise ei teadnudki, esmaspäeval koolis nägin teda kipsiga. Küsisin, et mis juhtus (suht lolli näoga) No ja siis tuli välja ,et mina tegin.. või noh ,et siis SEE on "sellest", mis mina talle tegin:D Aga ise sain sama asja tagasi ka. Jalutasime siis sux, mina ja mutant. Saatsime parasjagu suxi koju, ise pidin ka kohe minema, ema juba õiendas aknapealt, et tulgu ma juba tuppa... Suxil oli veel natuke minna ja me jäime mutandiga temast maha. Ta haaras maast mingi suure jõleda põrnika ja hirmutas mind sellega, mille peale ma hirmust puuotsa ronisin. Rippusin siis oska küljes, et alla tulla... herr mutant lubas mind aidata, aga ma olin kange ja karjusin talle "Kao minema, ma saan ise KA!" (ise samal ajal mõeldes, et ta mu ikka kinni püüab) Aga seda ta ei teinud ja puu all oli kallak ja nii ma siis kukkusin. Palusin veel herr mutanti, et ta mu dressipluusi luku lahti teeks. Mispeale too volkustas vaid silmi ja vaatas eriti kahtlaselt (no eks oli kahtlane palve ka)Kui selle ära tegi, palusin tal mu käe välja võtta.. Mida ta ka tegi ja siis röökima pistis. Ma ise ei julgenud vaadata. Aga noh, eks ma lõpuks nägin ,et küünarnukk, mis teoreetiliselt peaks allpool kätt olema, oli hoopis käe peal ei olnud üldse mõnus vaatepilt ja pistsin ise ka röökima ja alles siis hakkas valus. Ja sel esmaspäeval oli minu kord kipsis kooli minna.. Ja seekord ei teadnud sux teepeal olevast äksjönist miskit.
Ja need rolleriga sõidud ei lähe mul ka iial meelest ära. Ma olin selles suhtes üle küla tibi, et mul oli motoroller, mille isa saksamaalt ostis. Tol ajal neid üldse veel eestis ei olnud, või olid väääga kallid, aga mul oli ja ma olin nii uhke selle üle. Aga kohalik konstaabel ei olnud üldse uhke ja seoses temaga sai palju nalja. Ja muidugi käblasid on ka ikka omajagu sellega maha pandud. Kusjuures peaks mingiks suveks endale uuesti rolleri muretsema, see oli eriti asjalik sõidusriist
Õpsinalju oli meil samuti. Ntx Orujussil olid alati sellised plätud sisejalanõudeks, et üks varvas ulatus üle kingaserva ja küüne juurest oli sukk alati katki. ja pilt mis sealt avanes oli jõlejube:S Kunsta õpsi kohta oli oma definitsioon: " Jupp jalgu ja JUBA p***e" Aga tegelikult olid nad kõik väga toredad ja igasugu seiku on veel meeles ja paljud seigad tulevad kindlasti alles reedel meelde.. kes teab , ehk pajatan veelgi meie tegudest;) Tänase päeva nägu on "topelt naeratus:D:D"