neljapäev, 8. veebruar 2007

Praxi lõpp

Kergem nädal (nii füüsilise kui ka toimetuste poolepealt) algas nüüd!Teisipäevast alates olen jõudnud 4 trenni teha, täna pisuke puhkus, sest õhtu on kinni (läheme Noortebändi Tallinna eelvoorule) ja hommik oli liialt külm, et jala lasteaeda minna. Aga homme hommikul on vesiaeroobika, keegi tahab ühineda? Rohkem sporti, jaa!!!
Kusjuures täna oli praktika viimane päev, sest meil, Kadriga, olid reeded alati vabad.. ja tänasega sai siis kõik tehtud. Eriti kurb oli ära minna, sest kolme nädalaga on kõik nii omaks saanud, Merike on superluks armas inimene, sellist positiivsust igas olukorras ei kohta iga päev (välja arvatud seal majas, eks). Üldse ümritses seda maja positiivne aura, seal töötaksin meeleldi. Kusjuures enne lahkumist uuris juhataja tausta, et kas plaanin enne kooli lõpetamist kuhugi tööle minna või mitte, et ta tahaks mind oma majja tööle, kuigi praegu on kõik kohad hõivatud, aga peale suve oleks vaja küll. Eks paistab, numbrid on olemas ja kui sobib, siis miks mitte. Lastest oli samuti kahju eemale minna. Prudence tuleb iga päev ja küsib, kas ma HOMME ikka ka olen nendele tunde tegemas. Imelik on, et alati olen saanud jaatavalt vastata, aga nüüd enam ei lähe.. Suutsin nii mõnegi "rahutu" lapse oma võimu alla võtta. Kui rühmas on üks hüperaktiivne, on juba suhteliselt suur katsumus lapsi "ohjata", aga seal ühes rühmas oli 4 hüpikut, see oli päris paras pähkel. Aga hakkama sain, jehhuu. Õpetaja vaatas kõrvalt ja ahhetas, et olin oma jutuga ühe poisi (kes tavaliselt üldse midagi ei kuula ja ainult segab) suutnud peaagu transsi viia (loovust arendavas tegevuses kujutasime talvist metsa; lapsed pidid käsi silmade ees hoidma...) kui teised lapsed juba käed silmade eest ära võtsid, siis tollele poisile pidin eraldi ütlema, et nüüd võid tagasi meie sekka tulla, laps oli tegevusest tõsiselt lummatud. Hästi armas!
Merike räägib ,et ma ikka peaksin kindlalt muusika peale jääma, sest tema näeb, et see on minu ala ja lastele samuti läks asi hästi peale. Jama on muidugi see, et ma klaverit ei mängi. Beebikoolide juhendamisega ei oleks probleeme, aga eelkooliealistele on mingil määral siiski vaja ka klaveril mängida (kuigi tänapeaval on palju muid vahendeid- mängude plaadid, fonod, rütmipillid jne) Tänu praksile võib-olla saan lisaeriala muusikaõp. paberid ka, kuigi muusika osakond meil ära kadus ja reaalselt seda enam õppida ei saa.
Nüüd aga herr Kõrvitsa manu, sest sai ju lubatud, et nüüd hakkan korralikult kitarri tunnis käima!
Nautige talveilma, aga ärge külmetage!

Kommentaare ei ole: