Neljapäevane kitarritamine sai oma loomupärase jätku Won Krahlis "Noorte Bändi" üritusel. Esimene voor küll, aga oh sa juudas, kus oli rahvast- ei olnud ruumi istumiseks ega astumiseks. Päris esimest bändi (Remember Me Not-i) ei näinudki, kahjuks. Kuna enne sinna jõudmist oli pisut sebimist. Aga teise bändi (Krõpsuga ketsid - jah tõesti selline nimi oligi) nägime ära. Muusikaliselt vinks-vonks, aga vokaalselt natuke kummaline, või noh liiga sego minu jaoks, kindlasti sobiks see omasse keskkonda, aga noortebändil jäi natuke igavaks. Kusjuures see kitarrist, kes seal bändis mängib, on too sama, kes Joeli korraldatud "4-season-i" üritusel üksi laval (arvuti muusika saatel) kitarri mängis (loe: ebamaiseid hääli kitarrist välja kiunutas) ja oma klaabumuusikaga inimesi transsi viis. Muidugi selles bändis mängib ta hoopis midagi muud.Aga "Krõpsuga ketsid"http://ketsid.ee, kuulake ise üle, kindlasti keegi leiab enda jaoks midagi. Muusika iseenesest on ju huvitav ja mõnusalt kokkukõlav.
Kõige enam meeldis vene poiste bänd Breedle, muusika meenutas pisut Linkin Parki, suhteliselt võimas oli. Poistel oli nii välimust kui ka lavalist attitude-i. Vokaal paljutõotav.. mnjaa. Kusjuures eelmisel aastal samuti üllatas mind just paar vene bändi, teised olid kuidagi nii reeglipärased...
R-korp, Otsa kooli bänd, eesotsas Rebecca Kontusega. Muusikaliselt perfektne, kuid niisama ei viitsiks sellist muusikat kuulata. Funk on selline muusika, mida kuulaks kuskil ajaviitekohas (ma ei tea laeval või kuskil pubis), aga jälgida live-s küll ei viitsiks. Vaieldamatult olid nad kõige professionaalsemad, aga mitte minu maitse.. no offence
Somnus-kohati huvitav, kohati mittemidagiütlev. Vähemalt osa rahvast oli täielikult pöördes- ei tea, kas oli isiklik fanclub kaasas, või oligi nii kaasahaarav, rõdult vaadates oli selline keskpärane, oleneb tujust, võimalik ,et isegi hüppaks sellise muusika järgi. Ainus, mis selle bändi puhul häiris, oli see, et üks kitarristidest mängis terve seti ajal ainult soolosid või tinistas niisama mingeid tilulilusid. Need ei olnud, kitarripartiid, vaid tõesti noh neverending soolod, see rikkus üldpildi suht ära.
Pimpfish- Mis ma oskan öelda.. Olen varem kuulnud rock cafes, bändstarteril. Ootused olid natuke suuremad, kuigi tol korral juba eriti ei meeldinud. Liiga ponnistaud värk. Tahavad teha Tanel Padarit (kusjuures paljude lugude taustad olid täpselt padari omad.. rahvaga laulsime padari sõnu taustale peale) Kuid lugude meloodiad 3 noodilised ja pmst mittemidagiütlevad. Sellest ei piisa, et kitarrid drop-D- sse keerata ,et ongi kohe sama hea kui Padar.
Üldkokkuvõttes oli tase täiesti keskpärane. (va R-Corp, kes oli teistest peajagu üle) Võitjad olid siis R-Corp ja Pimpfish, aga noh kedagi Pimpfishi asemele kah nagu ei hakkaks pakkuma, sest olenemata sellest, et lood olid 3-noodilised, suutis neiu neid kolme nooti vähemasti laulda, teistes bändides oli vokaal suht puusse ikka..
Üritus ise oli hea. Palju tuttavaid ja mõnus olemine. Muud polegi tahta;P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar