neljapäev, 15. veebruar 2007

Paanika-alarm´*

Eile käivitus tõsine paanika-alarm. Pidime olema poisiga kahekesi majas, aga tükk aega kuulsin samme meie toa peal. Keerasin teleka vaikseks... vaikus, ei ühtegi sammu ega piuksu. Kohe kui telekale volume-i peale keerasin, hakkas jälle kõndimine pihta. Vaimud?!!! Ei see on tobe, vaime ei ole ju olemas, kuigi ma usun igasugu totrusi... Siis kuulsin justkui signalaisatsiooni mahavõtmise piukse... Whatta fuck?! Esimene mõte, et kurat, äkki vargad.. Vaatan hirmunult läbi ribikardinate välja ja mis ma näen- värava taga "ootab" mingi auto. Jooksen üles, fuck vaheuks on lukus, damn- raudselt loobivad kolmandalt korruselt mingit stuffi alla ja krt maja ette ei ole ju ühtegi akent, va kolmandal korrusel. Üritan ikkagi teisel korrusel avada ust, mis viib kolmandale- ei õnnestu, kuigi eelmisel päeval me seal ju ometi käisime... Jooksen uuesti alla, vaatan uuesti välja ribikate vahelt, auto on endiselt seal, KUID SÕIDAB MEIE VÄRAVA ETTE. Whatta f, no KINDLALT vargad! Mingi action toimub, see on selge... Telefon, kus on mu telefon?!?! Nii, käes! Otsin numbrit, helistan... EI VASTA?! uuesti, IKKA vaikus.. Nii Tokkole siis! Vastab, aga midagi ei räägi.. sest ta ei saa:S KRT mul on ju vaja abi... Politseisse?? Kusjuures, ma ei tea isegi aadressi peast, kõik on peast pühitud...
Ja keset mässu ja möllu, hakkab poiss nutma... vaatan.. APPIII veri, suust... Damn, damn, damn.. See ei ole võimalik! Kass?! Ta ju pidi õues olema:S! Aga ju siis ikka ei olnud.. Tegelen poisiga, õnneks selgub, et hullu pole midagi.. veri jäi kohe kinni ja haav oli imetilluke.. Aga action?? Ülakorrusel vaikus.. Kiikan õue, auto on läinud.. Õnneks heliseb telefon. Ähin ja puhin telefonitorru suures paanikas "Kas keegi peale meie on veel majas?"- "Oi, ma unustasin sulle öelda, et me jagame seda maja.. jah, meil on naabrid ka. See on nagu paarismaja!" :D (Y)

Täitsa pekkis! Ma tõsiselt mõtlesin, et olid vargad. Tegin rasket luuret ja mõtlesin juba kaklusstrateegiaid välja...

stupid :D

Kommentaare ei ole: