Nagu varemasti mainisin, on sõna "hea" tähendus väga abstraktne ning iga inimene tõlgendab seda vastavalt oma kogemustele ja tõekspidamistele. Aga muusikas- kuidas saab anda hinnangut "hea" või "halb"? Ütleme, et mulle üldse ei meeldi Metallica, kuigi nende muusika on kvaliteetselt tehtnud ning bändi on mitut moodi tunnustatud erinevate kvaliteetauhindadega, kas siis nende muusika on automaatselt halb? Kui mulle see ei meeldi ja minu jaoks pole "hea", siis on halb. Just nii kitsarinnaliselt asja vaadataksegi. Mõni kuulab ainult kindlat stiili ja kõik, mis jääb sellest välja, tembeldatakse automaatselt halvaks. Minu arvates ei anna muusikat üldse kirjeldada sõnadega " hea" või " halb" ... või noh saab öelda neid sõnu loomulikult, aga Hea-halb ei ole sel puhul mingid näitajad. See näitab pigem inimest ja tema ebapädevust muusikas orienteerumises. Inimene, kes protestivormis tuleb sõna võtma, võiks omada mingisuguseidki teadmisi elementaarteooriast, võiks tunda muusikaväljendusvahendeid (harmoonia, meloodia, meetrum, dünaamika, laad jnejne..) Ma ei tahagi väita, et kõik peaksid olema pädevad muusikat arvustama ja ma ei väida, et ma ise seda olen, kaugeltki mitte, mul on väga palju veel õppida selle koha pealt. Aga inimene, kes tuleb arvustama muusikat ja tema ainsateks argumentideks on omadussõnad "hea" või "halb", võiks natuke järele mõelda, kas see "hea-halb" mitte pole vaid kirjelduseks tema isiklikele maitse-eelistusele (!)Kirjutama ajendas üks kommentaar, mis väitis, et tuleks harida oma kõrvu ja kuulata klantšmuusikat. Rohkem kommertsi, jah!
Jäi vaid küsimus, kas tõesti see, mis kõigile meeldib, on hea? On või? Sellepärast, et ta kõigile meeldib, järlikult peaks nagu olema, nii paljud inimesed ei saa ju ometi eksida. Kui kõik kannavad musta kampsunit ja üks inimene kannab valget, kas automaatselt on must kampsun parem kui see valge? Kõik ju kannavad, kammoon! Siinkohal ütleks iga loll, et mis kuradi näide see selline on, tuleb vaadata materjali, kvaliteeti, kuidas tehtud, palju valmistamiseks aega kulus, kas on tegemist ainulaadse asjaga/ käsitööga jne. Aga kas mitte muusikaga pole sama lugu? Kui lugu on toodetud 2 mintutiga kuskil stuudio tagatoas, kas saab siin rääkida mingist kvaliteedist? Rahvas tahab meeldejäävat käiku (viisis, harmoonias ükskõik), heal juhul 5-6 nooti reas (hea lihtne meelde jätta ja igaüks laulab ära) Tootmine on suunatud vaid laiadele massidele. Kas me saame siin rääkida omanäolisusest, pühendumisest, millestki erilisest? Ei!
Ja just nii ongi selle popmuusikaga. Loomulikult me paratamatult kuulame seda raadiost söögi alla ja söögi peale. Aga see on vaba valik, alati saab raadio kinni keerata ja CD peale panna & midagi muud kuulata, kuid kui inimene tuleb väitma, et tuleks ennast rohkem harida muusikavallas, kuulates pop-i, siis palun tal eelnevalt mõelda välja, millise kandi pealt ma miskit juurde saan, kui seda teen. Kas peaksin tegema seda selle "kõik-ju-kuulavad" pärast? See on kitsarinnalisus ja oma nägemuse puudumine, massipsühhoos.
Valik on teie! Nõustuge või lükake ümber, hea põhjenduse korral olen nõus oma seisukohast loobuma.
viiiiipsDaKriiiiitik
2 kommentaari:
Hehee, tegelikult on selle kommentaari kirjutaja täitsa tore noormees.. :)
Aga jah, üldiselt nõustun. Hea-halb on enamasti valesti kõrvutatud. Alati eksisteerib kuldne keskmine. Ehkki, ka mina suudan impulsiivselt hetke ajendil kõik mulle-mitte-meeldiva si*aks tituleerida, hiljem siis olenevalt olukorrast tuleb sõnu süüa.. Aga ma üritan end parandada..:D
See andis mulle lihtsalt inspiratsiooni. Popmuusika kohta saab tuua sarnase näite alles olnud jõuluajast- noh ,et kas inimene tahab saada kingituseks midagi erilist või masstoodetud plönni, siis julgen arvata, et esimene variant on kindlasti etem:P
Postita kommentaar