teisipäev, 9. jaanuar 2007

Naerata!:)

*** tärni ei ole KOLM TÄRNI.
There`s no place like home, eks, aga siin see küll ei kehti, see siin on just nagu kodu. Mugav, hubane, hea, soojad inimesed ja teenindus on väärt paljupalju rohkem kui kolm tärni. Toad iseenesest ei ole midagi superlux erilist, täiesti tavalised- mis minujaoks on oluline- et oleks puhas, mugav, pesemisvõimalusega ja üldse meeldiv. Seda kõike La Perla toad ongi. Lisaks on ka telekas, telefon, külmkapp, rõdu jne.. Aga teenindus.. Täiesti uskumatu, et külaliste eest nii hästi on võimalik hoolitseda. Mu lemmikmees siin hotellis on kindlalt Adel, kes esmapilgul tundub kelnerina, kuid tegelikult teeb kõiki asju. Temaga lähemalt tutvudes selgus, et tema peamine tööülesanne on „ To make people smile” Kas pole armas?!! Minumeelest on! Ma näen teda koguaeg siin ringi siblimas, hommikul päikesetõusust alates kuni õhtul sinnamaani kui inimesed magama lähevad ca kuskil kella 1 ajal öösel. Küsisime, kas ta on iga päev tööl.. ja selgus, et ta pole 5 kuud järjest hotellist lahkunud, vaid järjepidevalt hommikust õhtuni tööd teinud ( meenutan ,et egiptuses on praegu talv ja pole praegu „hooaega”) Uskumatu! Ta ütles, et ta tahab, et tinimestel hea oleks ja ta teeb selleks kõik. Ükskõik, mis see ka poleks. Nt täna tegi ta meile erilise üllatuse. Ainult meie seltskonna jaoks ( mina, tok, 1 kahelapseline pere ja meievanused 3 noormeest ja üks neiu) lõunasöögilaua. Väljas basseiniääres serveeriti pika laua taga kalmaare ja veel mingeid kalatoite, meie heaks „jooksid” enamus kelnereid ja õhkkond oli superhea. Ja SIIS ma ei tea kust kuradikohast ta võttis välja eesti viimase hetke poplugudega plaadi ( keegi meist, eestlastest seda talle igaljuhul küll ei andnud) Aga see oli kuidagi nii ootamatu, et järsku möllab „ Mari- Leenu – Rahutu Tuhkatriinu” või Hele Kõre & K.Kasearu „Siis kui maailm magab veel” kuskil egipti basseiniääres:D Inglased küll kirtsutasid nina, aga see selleks.. :D
Adel alati küsib, kas ta saaks meie olemist kuidagi VEEL paremaks teha. Ja ta teebki, igasuguste erinevate asjadega... Aga üllatusi on siin hotellis veelgi. Nt tänahommikune roomservice oli meisterdanud voodile käterättidest 2 luike ning väikestest rätikutest veel südame nende vahele. JA KÕIK tänu 10.- kroonisele TIP-ile.( muidugi tippi ootavad nad iga pisikese asja eest, kuid 5.- ja 10.- pole ju palju ja alati ei anta kah)
Lisaks on meil oma kokad, kes 2x päevas meisterdavad väljas meile special toite, täpselt enda maitse järgi. Teenindus on küll viimseni lihvitud. Adel nt mainis, et ta ei tahakski siit hotellist lahkuda, ta ei saaks never teha tööd kellaajast kellaajani, sest inimestel on erinevad vajadused ka pärast tema tööaega ja ta tahab ,et inimesed oleksid rahul ja õnnelikud ning naerataksid. Ta ei tee midagi raha pärast, sest tema üldjuhul saab kindlat palka ja mingit „kauplemist” tema puhul ei ole, hotellides üldse on fikseeritud hinnad ja siin ei saakski mingit sellist asja olla. Mis ma oskan öelda, inimene on lihtsalt õiges kohas. Sest ta on sellega rahul. Ja see töö on ju NIIII ilus. „To make people smile!”

Naeratage, mu kallid! Naeratus on ilus tänu!

Kommentaare ei ole: