esmaspäev, 2. juuli 2007

rahulik ja hea

Nädalavaheetus tundus väga vaikne olevat. Puhkasin 100%! Ei läinudki omameelest kuhugi, ega teinud midagi (konkreetset või vajalikku). Aga järele mõeldes ja pilte vaadates, ei olnud ju nii vaikne midagi... Reedel käisime Mäxi juures, uut autot kaemas. Sain ka esimesed tripid tehtud kainekana. Mnjaa, mulle väga meeldis- suht sarnane eelmisega, ainult, et automaatkäigukast. Kindlasti on sellega suurimad trippimised alles ees!:P

Laupäeval puhkasime täiega! Algselt oli tegelikult plaan minna Henka ja Triinuga telkima, aga ilm ei soodustanud seda asja teps mitte. Pealegi oli tantsupeo tõttu tööl päris suured rahvamassid ja oli vaja pidevalt valvel olla, et seal kõik ikka toimiks.

Aga pool päeva kulus lihtsalt kaisus vedelemiseks. Mida paremat veel tahta?:) Õhtul olime samuti kahekesi kodus ja tegime vesipiipu ja jõime siidrit:P Salemi soovitusel katsetasime, kuidas on tõmmata vesipiipu siis, kui vette on asetatud paar apelsiniviilu. MMM! Kes ei ole proovinud, siis soovitan kindlalt! Väga mõnus on! Selline pehme ja mahe maitse, kergelt on tunda apelsini hõngu. Sellest kirjutades, tuleb isu peale:P Eks muidugi araablased teavad paremini, mis nippe selle piibutamisega katsetada võiks. Ja varsti peaks mu tubakad ja söed ka tuneesiast tulema...

Pühapäeval chillisime vanalinnas, kõikjal olid rahvariietes inimesed ja mis põhiline KÕIK, kes olid suuremal või vähemal määral laulupeoga seotud, olid rõõmsas tujus ja naeratavate nägudega. Pmst suurem osa linnast oli hõivatud heatujuliste ja rõõmate inimestega. Armas, eks:)
Käisime vanalinnas restos söömas, pärast seda sõitsime linnas ringi. Roland tutvustas mulle veel mõningaid paiku, kuhu ma oma jalakesi iseseisvalt ei tõstaks- nimelt käsime Lasnamäel, seal kus Roland kunagi elas. Hea on teada, et linn muutub ilusamaks, ka lasnamägi. Vanad majad on saanud endale uued kuued, ausalt öeldes väljast ei saa arugi, et tegemist on igivanade majadega. Mõni lobudik küll riivab silma, aga näha on, et asi on paranemas!
Sõitsime ka Türisalu pangale. Seal on väga kihvt näitus- kümnete kaupa sürre pilte. Pildid on hästi salapärased ja kohati hirmu tekitavad, samas jälle õrnades ja pastelsetes toonides. Autoriks on Neeme Lall, kes ka ise kohapeal maalib ja nagu ma aru sain, siis vist isegi ööbib seal, oma suvila-bussis, mida samuti kaunistavad autori kunstiteosed. Nautige tasuta kunsti ja minge vaatama:

Herr kunstniku töid vaadates, tuli endalgi tahtmine õlivärvid sahtlipõhjast välja otsida ja midagi paberile plätserdada. Eelmisel nädalal ostsingi kaupsist pudeli tärpentiini, selle mõttega ,et saaks värve lahjendada ja leida aega maalimise jaoks, aga pole õiget tuhinat peale tulnud (veel).



Edasi sõitsime Keila-joale, võtsime kidra ja piibu kaasa, olemine oli täitsa fine. Kuhugi ei olnud kiiret, midagi ei olnud vaja teha- selline rahulik-rahulik-rahulik olek. Pealegi pakkus looduse maalilisus esteetilist naudingut ja samuti tuli kollane päikesesilm õhtuks välja. Ilus!

Kommentaare ei ole: