Peale reedest tööpäeva tegin ultrahelikiirusel pesud, sättimised- meigid värgid ja kimasime koos bändikaaslastega Tartu suunas, iga minut oli arvel, sest pidime juba poole kaheksaks kohal olema ja olime graafikust pisut maas- oleks siis keegi teadnud, et Tartu maanteel need teeremondid on, damn. Igatahes eirates kiirusepiiranguid ja riskides järjekordse trahviga, kimasime 130-140 tunnikiirusega ikka edasi ja edasi...
Nibin-nabin kohale jõudes selgus, et asi hilineb pisut ja lubatud/planeeritud pooletunnise soundchecki asemel vähendati seda 30-lt minutilt 3-le minutile. Khm, elame üle eks! Polnudki plaanis ju pikalt katsetada, bändiproovi võib ju koduses miljöös ka teha!
Enne meid esines mingi bänd, nime ei mäleta, aga muusika oli suht ok. Solist oli tuttav "Eesti Otsib Superstaari" saatest, aga ka tema nime ei mäleta.. :D Point oli lihtsalt selles, et meie soundcheck pidi algama, kell 20 ja esinemine kell 20.30, aga bänd esines kuni 20.35ni, ehk siis natuke sõitsid sisse asjaga. Korraldus lonkas ikka täiega! (vabandus, et 13 ja reede oli kõigil varrukast võtta- aga tundus, et meie suhtes see 13. ja reede mentaliteet toimis!) Kuna too bänd pisut pikemalt esines, siis öeldi meile "Me ei tea, mis kell te lavale lähete, sest eelmine bänd tegi pikemalt ja te ei jõua esinetud sest kohe võetakse mikseripuldist elekter välja, kuna kell 21 algab jõepeal Hansapäevade avamine" (tegelikult kui me oleks oma õigel ajal lavale saanud- 20.30, oleks me esinenud 21.15ni, huvitav,kas nad oleks siis poole esinemise pealt voolu välja lülitanud(!?)) Ei tahtnud seal üldse mitte kohe passida. Ok tegin siis natuke aega parajaks, käisin ringi ja leidsin endale laadalt üliarmsa kassikujutisega klaasimaali, mis oli ka ainuke positiivne asi selle käigu juures.
Mingil hetkel meile teatati, et me läheme alles kell 23 lavale, kuigi see kell pidi üllatusesineja "bedwetters" püünele minema. Tundus, et see ei omanud vist tähtsust. Aga kui jõel see komejant lõppes ja rahvas hakkas kogunema, küsiti, et äkki teeks kohe asja ära. Pikemalt mõtlemata, olime nõus, sest mida varem kogu see jama otsa saab, seda rutem saab tagasi Tln-a.
Esinemine läks täiega metsa! omalt poolt andsime parima, mis NENDES tingimustes võimalik oli. Esiteks paluti meilt mingi kuu aega vähemalt enne listi, mis tehnikat me vajame ja täpne kirjeldus sai ka saadatud. Esimene häda sai alguse sellest, et puudus DI-box, me ei kasuta eraldi võimendust, vaid pillid lähevad läbi prose otse pulti, selleks ongi see DI-Box vajalik. Loomulikult saaks ka läbi võimu, aga kuna alati on need jubinad olemas olnud, siis pole vaja olnud katsetada- läbi võimu on helid paigast ära- need on reguleeritud just täpselt nii olema ja kui nüüd üks hetk läbi võimenduse lasta, siis on vaiksed helid nt topelt valjud jms Ehk see variant ei sobinud mitte. OK saime siis mingi x aretatud juhtme, mille abil sai prose otse pulti ühendada...
Helimehed on ju alati kõiges süüdi. Aga see mees, ei olnud mingi helimees, ta lihtsalt näppis nuppe stiilis:- ohh-vajutaks-seda-vaatame-mis-see-nupp-teeb. Not good at all! Laval oli heli täiega pekkis- ei kuulnud kitarri ega enda laulu, bass jõudis lavale läbi miljoni kragina. GRR!! Peale selle ei olnud vokaali üldse kuulda. Mingi hetk (ehk siis kõige parema laulu ajal üldse), ütles mikker üles, mitte sssugi polnud kuulda. Jüri laulis minu mikrisse. Jätsime mõned lood vahelt ära ja jüri teatas, et tuleb viimane lugu. Ainus mõte oli see, et saaks siit minema. Väga nõme oli igatahes. Siis meile selgitati ,et tehnika tuli vale jms, seal üldse mingid pooled asjad ei töötanud- ntx see mikker, siis mingi juhe ütles üles- kraksus ja pragises seal, trummarile ei olnud mingit monitori- tema mängis üldse suva järgi. Totaalne ebaõnnestumine! Kuna need asjad seal kõik järgepidi üles ütlesid, siis pandi lava kinni ja peaesineja ei saanudki esineda. Parem oligi neile.
See oli top shit esinemine Lelle alternatiivi järel. Aga helgemast küljest vaadates, pole ammu nii sitta asja olnudki ja 13 ja reede.. ah wadewa.
Kell 2 öösel olime tagasi Tallinnas ja juba 4 tunni pärast pidime ärkama- uni on omandanud minu jaoks hoopis uue tähenduse! Ma olen talle veel palju palju võlgu.
Suurest unest hoolimata seadsime sammud Saaremaa suunas, võtsime pisivenna (kel oli tol päeval 4-aastane sünnipäev) ja vanemad peale ning trip võis alata. Ennetades unepoisi võimu ostsin endale esimese asjana pudeli energiajooki, aga lükkasin selle tarbimist ikka edasi ja edasi ja lõpuks see jäigi joomata.
Käisime Muhu maja vaatamas. Oi see on uue ja ilusa ilme saanud! Saime ka sisse ja vaatasime uuenduskuuri. Toad on kõik ümber ehitatud ja uuendatud ent säilitatud on seda õiget vanaaegset joont. Kihvt! Enam ei olegi kahju, et see sai maha müüdud, sest meil poleks olnud aega ega tahtmist seda selliselt renoveerida- või noh nendel, kellega see maja kahepeale oli, polnud mingit tahtmist sellesse investeerida..
Hommikusöögi tegime sealsamas, Muhus, kõrvaltalus, Rängal.
Mida aeg edasi läks, seda vähem oli meeles, et öösel sai vaid 4 tundi magatud. Aktiivpuhkus toimis 100%liselt! Ööbimiskohaks valisime sama koha, kus eelmiselgi aastal käisime, a tookord olime tibuga kahekesi ja võtsime hotellitoa, seekord koos perekonnaga proovisime telkimise varianti. Hästi tore koht on, tahaks sinna see aasta veel jõuda, aga ei tea, kas õnnestub, aga positiivne on ju see, et pool suve on veel ees!:) Äkki jõuabki bäkki:)
Esimest korda käsime perega meie autoga puhkamas, tavaliselt (perega sõites) olen mina ikka kuskil tagaistmel konutanud ja vaikimisi nõustunud nende kohtadega, kuhu autojuht on otsustanud meid viia, seekord oli vastupidi, käisime ainult nendes kohtades, kuhu meie viisime:P Esiteks muidugi mu lemmikkoht vanalinn:)
Siis panime telklaagri püsti ja liikusime edasi Sõrve säärde. Heh, täitsa naljakas on see, et mu väike vend kardab tuult- sellist tugevamat tuult, siis ta tahab,et midagi ta peas oleks, kas kapuuts või müts vms, siis on justkui turvalisem. Huvitav,millest selline hirm on tingitud? Aga Sõrves oli päris kõva tuul ja pisivennale alguses seal üldse ei meeldinud, aga hiljem harjus ära. Vaatasime seal purjelaudureid, kelle liikumiskiirus oli, khm, SUUR.
Tagasi maalilises puhkekeskuses olles nautisime asja täiel rinnal- grilli, sauna, vesipiipu, kitarre, paadisõitu ja palju muud. Kusjuures tegime ka oma kehvale esinemisele update-i, ses suhtes, et mängisime järve kaldal ja rahvas kogunes teisele poole kallast kuulama ja kuna õhtu esineja Erich Krieger oli suht purjus ja õigeid noote ei tahtnud tema suust enam välja tulla, siis pidas rahvas paremaks meid kuulata, mõni arvas, et me võiksime tühimiku täita, sest herr Erich viidi lihtsalt minema, sest asi hakkas juba vaikselt purjus inimeste karaoket meenutama. Saime seal mingi tüdrukuga tuttavaks ja piibutasime poole ööni järve kaldal. Kusjuures üllatav on see, et teised läksid juba ammu magama, aga meie, kes me polnud eelmisel ööl peaaegu üldse und saanud, chillisime ikka edasi. Jaksu on!:P
Siit tõmbaks vaikselt otsad kokku- mälestusi ja rääkimist oleks kindlasti veel, aga mis ma ikka pikalt, eks. Vbl tuleb suvelõpupidu just nimelt seal, aga vbl ka mitte, loomingulised inimesed nagu me oleme, võib uus mõte palju huvitavam tulla, täna just chattitasime Katuga, et millal me ühte ja teist trippi teeme. Paidesse vaja kindlasti veel jõuda;) Kordan veelkord, kallid lugejad, pool suve on veel ees!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar