teisipäev, 5. juuni 2007

Kuule, miks...


Inimene on ikka kummaline olend küll- keeruline, tasakaalutu, ettearvamatu, isepäine, muutlik+ miljon muud suuremal või vähemal määral abstraktset omadust...
Täiesti neutraalne situatsioon võib muutuda sõnasõjaks, laimamiseks või konfliktseks kõigest seetõttu, et ta tõlgendab olukorda valesti ja omistab ebaolulistele faktoritele tema jaoks olulisi tunnuseid. Keeruline mõttekäik?! Ei, tegelikult ei ole ju.
Küsisin täna kokalt, et miks ta potitäie toitu jättis ööseks riiulile vedelema. Teatavasti läheb ju toit soojas ruumis riknema (no tegelikult ma ei teadnud isegi MIS toit see oli, et vbl oligi äraviskamiseks mõeldud, või äkki lihtsalt unustatud külmkappi panna..) Ja just seetõttu küsisingi, et mis toit see üldse oli. Küsija suupihta ei pidavat ju löödama?! Kuna mu vene keel nii heal tasemel ei ole, siis rääksin enamasti eesti keeles. Sain vastuseks, et see on tänane päevapraad ja et ta tegi selle alles eile õhtul ja see on normaalne selle toidu puhul, et jäetakse ööks välja.No OK, sain oma vastuse kätte, minu jaoks ammendava. Teema oleks võinud sealkohal lõppeda- pmst ma ju ei tea täpselt, kuidas miski toit seisma peab vms ja samuti ei jaganud ma talle mingeid õpetussõnu vms. Ta sai nagu NII vihaseks, ei mitte selle pärast, et ma midagi küsida julgesin, vaid selle pärast, et olin pöördunud tema poole sõnaga: "Kuule". Esiteks ei ole sõna "kuule" ebaviisakas(vähemasti minu jaoks ja ma küll ei mõelnud sellega midagi madalat või halba.. vms :S:/, ma ei mõelnudki midagi...) , kes meist ei oleks sellise sõnaga kellegi poole pöördunud? Või noh, kui kellelegi isiklikult ongi see sõna negatiivse varjundiga, siis antud juhul oli see küll viimane asi, millele tähelepanu pöörata. Point oli ju ikkagi selles, et tema jättis toidu õhtul külma panemata ja meie huvides ei ole klientidele riknenud toitu pakkuda- ja loogiline on see, et kui ma ei tea, MIKS see asi nii on, siis ma küsin, seda enam, et mitte just kaua aega tagasi lasi ta toidul riknema minna...
Aga jah, mina olen kuri ja paha, et ma valede sõndega julgein TEMA poole pöörduda. A fakt on see, et mingite aunimetustega ma kedagi kutsuma ei hakka- ja kui ei meeldi, siis keegi ei käsi sellel töökohal töötada, tahtjaid on teisigi...
See vahejuhtum varjutas muidu päikeselist päeva.
Millised on muutused, seda ma veel öelda ei oska, aga...

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

suhtumise ja lähenemise küsimus. inimestega hästi läbisaamine on omaette kunst ;)
ja eriti erirahvuste puhul tuleb mõtlemine, isegi ülemõtlemine kasuks

vips ütles ...

selgus, et pigem tõlgendamise ja ülereageerimise küsimus;)