teisipäev, 19. juuni 2007

Ei ole võimalik!


Selliseid asju võib ainult minuga juhtuda! Nagu mainisin, käisin täna endale lõpetamiseks kingi otsimas (mida ma võin etteruttavalt öelda, et ei leidnud) Võtsin värvide sobitamiseks kaasa ka oma lõpuriietuse- imearmsa kreemika lilltikanditega seeliku ja sama motiiviga topi- ma tõesti nägin niiiii palju vaeva, et seda riietust üldse leida... Riided olid ilusti pakendatud paberkotti. Käisin läbi mitmeid poode, terve kaubamaja & Viru keskuse, hiljem veel Rocca-al- Mare kaubanduskeskuse. Vahepeal käisin veel Prismast läbi, toidukaupa ostmas. Klienditeenindaja oli väääga ebaviisakas, plähmerdas kõikide asjadega-lõi asjad lataki letile, maksekaardi peaaegu, et krabas käest ära (ma saan aru, et on nõme töö, aga mingu mujale siis, kui ei oska normaalne olla..), mingit "tere" ega "headaega" ei öelnud, ok see selleks. Ega ma ka kade ei olnud, nimelt, viskasin pärast allkirja kirjutamist pastaka samasuguse nätakaga letile, nagu tema minu kaubaga tegi. Krabasin kiirelt asjad ja tahtsin selle ebameeldiva inimese juurest ruttu ära saada. Einestasime pisut ja olin valmis jätkama kingaotsinguid, AGA...
Mida ei olnud, oli mu lõpuriietus. See oli kadunud! Sellist asja võib ainult minuga juhtuda! Ei olnud üldse mitte odav asi, mida ära kaotada. Kuhu ma selle jätta võisin, no idea..:/ Läksin tagasi Prismasse, käisin läbi kõik need vahed, kust ma kaupa ostsin ja järk järgult tuli meelde, mis oleks võinud olla ainuke võimalik koht- alkoholikassa ja see nõme klienditeenindaja! Seadsin sammud sinna poole ja naeratav ja lahke nägu ulatas mulle mu imearmsa lõpuriietuse. Ütles veel paar ilusat sõna ja tegi natuke naljagi ning siinkohal võtan kõik oma pahad mõtted ja sõnad tagasi, mis ma tema kohta ütlesin (A). Tänu temale sain ma ju ikkagist oma asjad tagasi. Täiesti lõpp, esimene mõte oli küll selline, et nüüd hakkab kogu see riietuse otsimise jant uuesti otsast peale- Reelika teab, kui raske oli isegi eilne shopping, aga sellele eelnes veel 3 päeva tulutut otsimist ja vat seda kadalippu ei oleks küll uuesti läbi teha. Thank God, et oma asjad tagasi sain:)

Aga eks see ole ikka omaette oskus: lõpuriietus ära kaotada :D Tundub nagu võimatu. Ema aga ütles seepeale, et see on ju nii minu moodi(o: Tal on õigus:P
Lihtne elu!:D

Kommentaare ei ole: