Tööst&muust

Tänane tööpäev läks jälle linnutiivul, päev sai varem lõpetatud ka, sest pidin kooli laulma minema. Ja H-Malle käis külas, tore. Kuigi see, mis ta rääkis ei olnud üldse tore ja mõtlen siiani sellele kõigele õudusega:/ Ma ei mõista seda, MIKS maailma-kõige-toredamate inimestega just sellised pahad asjad juhtuvad. Ja kõige hullem on see, et meie, kõrvalseisjad, ei saa kuidagi aidata. Loodetavasti läheb kõik hästi.
Aga tööst- pmst iga päev puterdan vene keelt:D Naljakas, et nii mitmeid aastaid on seda õpitud, a vat rääkida ei mõista. See vähene, mis keska ajal sai osatud, on tänaseks ununenud. Aga ma parandan ennast. Kui nädal aega tagasi sain oma jutud töötajatega üksikute sõnade puterdamisega aetud, siis tänaseks räägin juba mitmesõnalisi lauseid ja nad saavad minust isegi aru:D Aga ma tean, miks see nii on, et ma rääkida ei oska. Sest tavaliselt olen ma nii hakkama saanud ,et venekeelt kõnelev inimene räägib vene keeles ja mina räägin talle vastu eesti keeles, sest jutust saan ma suuremal määral aru, aga pole vaevanud ise vene keeles vastama, vot siin ongi konks.. A nüüd on jama, sest narva venelased ei räägi sõnakestki eesti keelt ja samuti on meil selliseid inimesi, kelle emakeel on üldse mingi x- keel ja kes räägivad teise keelena vaid vene keelt. Aga kift on:) Mul on 1 tööline seal selline hästi armas venelanna, kes armastab minuga päris palju lobiseda ja olen sunnitud vene keelt kasutama- ma tean ,et varsti on keel suhtlustasemel suus, sest üritan nii palju kui võimalik hakkama saada ja ise ka rääkida.
Ja siis sain teada, et üks alluvatest on mu endine töökaaslane. Ma teadsin ,et ta on mulle hästi tuttav, see nimi, nägu ja hääl.. aga üldse ei tahtnud meenuda, sest olime koos töötanud vist ainult kuu aega või nii, aga jah päris põnev. Ka tema on superlahe inimene.
Üldiselt on töö täitsa fine, poleks arvanudki, et selline asi võiks mulle sobida. Aga olen ju väikesest saati selle kõige sees üles kasvanud, sest ema tegi ju täpselt sama tööd ja mina jõlkusin alatasa temaga kaasas ja tegin samuti paljusid asju ,mida praegugi teen.
Täna ajasin ka sünna asju, jah , saan jälle vanemaks",). Ja hästi armas oli see ,et Jüri helistas ja ütles, et tal on mulle itaaliast kingitus, mitte sünnipäevakas, vaid just niisama. See ongi äge, et inimene teeb ilma põhjuseta mingi armsa žesti! ootan juba põnevusega, mulle meeldivad kingitused (kellele ei meeldiks).
Varsti saab neid palju palju :D