Viimasel ajad viivad teed aina erinevatesse restoranidesse. Kuu jooksul olen jõudnud järgmistesse restodesse: Balthasari Raekoja platsis (kusjuures see jättis neist kõigest ka kõige mõnusama mulje, muidugi rahakott nutab, aga jah...), Pärnus asuvasse restokasse Chaplin, kus käisin oma täditütre sünnal. Lemme ja Jüriga avastasime ükspäev uue rostoka meie kodulinnas, nimeks Friday`s (toidud küll eriti maitsvad polnud, aga vbl oli lihtsalt kehv päev...), käidud sai ka Viimsis asuvas Jazz House`is, see oli täitsa ok. Kodune ja hubane, toidud olid samuti maitsvad. 4 x kuu jooksul restos söömas käia on ilmselgelt liiga palju, eriti praegust kontoseisu vaadates/arvestades. Ja restode kõrval on käidud ka pubides,kohvikutes, kiirsöögiputkades. Peaks rohkem kokku hoidma ja kodus midagi rohkem vaaritama. Võtan selle endale prioriteediks. Elame praegu pisut tagasihoidlikumat elu, palganumbrid ja sissetulekud on pisut väiksemad, kui varem ja natuke imelik on. Ei saa võtta nii vabalt kui varem. Tagantjärele targutades võib öelda, et on priisatud küll mõttetult. Aga kuna maailmas on kõik asjad tasakaalus, siis järgneb igale mõõnale tõus ja igale tõusule järgneb jälle mõõn...
A standardid on muutunud, nt aastaid 2-3 tagasi sai pidevalt Lacucarachas käidud ja see oli täitsa fun, nüüd ei taha sinna kord aastaski minna. Viimati saigi Neljapäeva sünnipäevapartyl sinna jalg tõstetud ja kui Neljapäeva esinemine välja jätta, siis midagi muud toredat polnudki.
Kui nüüd toidumajanduse ja palgamjanduse jutud kõrvle jätta, võiks kribada üles need asjad, mida vahepeal tehtud on:
Sõbrapäev ei ole minu jaoks mingi ülioluline päev, sest sõpsikud on mul 366 päeva aastas ja sokse ja muidu nänne kingin neile ka suvalistel päevadel. Ainult Katule ja ta perele meisterdasin ise ühe vahva värvilise kruusikese ja tibule tegin kodus väikese pidulaua, aga teistele ei kinkinud midagi. Ma usun, et mingi odava nänni ostmine Prismast ei tee mind rohkem sõbraks, eriti veel nö kohustuslikus korras "Täna on SEE päev ja täna pead SEDA ostma ja kinkima.." Ei. See pole õige. Sõnumid saatsin laiali, sest mine tea, kes võib solvuda, aga üldiselt need, kes mulle kõige olulisemad on, teavad seda isegi ,et nad mulle olulised on:) Sõbrapäeva õhtul kutsus Viivika meid kontserdile, Mustpeade majja. Niisiis sai kuulatud Chalice`i ja saime osa ans "Külalised" esiksingli "Armastus on armastus" esitlusest. Hästi chill ja intiimne keskkond oli. Mulle täitsa meeldis. Eriti see, kuidas Mai Leemet laulis. Hästi andekas tüdruk, kelle improvisatsioonilised oskused väärivad kindlasti kiidusõnu. Kuulake lives! Plaadil see nii hästi ei kajastu, mitte et ma midagi halvasti ütleks. Plaadil on samuti hea, aga lives veel parem!
Reedel veetsin päeva oma kalli Katu juures. Päeval läksin ja koju sain vist alles mingi 1 v 2 ajal öösel. No polnud ju mõnda aega näinud ka. Patt. Mingi päev hakkame koos lihapirukaid küpsetama:P Oleks juba reedel teinud, aga vajalikke asju polnud ja poodi ei viitsinud minna, sest niii külm oli, et oleks kõrvad peast ära võtnud... böö..
Laupäeva hommik (juba kell 10.00..ma ei kujuta ette, kuidas nii vara üles saime, aga..) möödus Muusikaakadeemias. Sellest tahaks lausa pikemalt rääkida. Vbl järgmises postituses pajatan, aga jah... las praegu jääb.
Otse akadeemiast põrutasime Vildesse ema sünnipäevale. Tore pidu oli. Peale seda kui kõht sai täis jäin teleka ees tukkuma. Ja tibu jäi venna voodisse samuti magama. Nii, et hästi "põnev" pidu oli:P
Käisime ruttu kodust läbi ja sõitsime linna teise otsa Lemme Getteri kontserdile. Mul on niiiiii hea meel, et mul on selline sõbranna, kellel on nii lahe iseloom, kellel on nii ilus lauluhääl, et ma võiks terve kontserdi pisaraid lahistada, kui ma teaks, et teised mind ei vahiks. Kes on nii andekas klaverimängus, percussioni (??)(rütmipillid) mängus, kitarrimängus ja omaloomingu kirjutamises. Te saate veel sellest osa, sest Lemme plaadistab oma esimest albumit ja kui ma hea laps olen, siis äkki võtab mind isegi mõnele loole bäkki laulma. Kui kontsert lõppes, näitas kell juba keskööd. Uni oli meeletu. Koju jõudes lausa kukkusin voodisse.
Täna käisime Tourfest turismimessil. Rahvast oli nagu murdu, aga õnneks saime hea parklakoha, ei pidanudki kilomeetreid kõmpima. Õnnestus näha ka paari tuttavat nägu ja pisut isegi jutustasme. Juttu oleks kauemakski jätkunud, kui poleks pidanud bändiproovi kiirustama. Mingit konkreetset reisi me ei ostnud ega ilmselt lähiajal osta ka, aga mõned pakkumised võtsime siiski.
Iiveldust tekitas Tallinki ja Viikingline`i ala, sest kruiisist on sõna otses mõttes kõrini.
Pärast käisime veel 400 proovikas, panime paika mõned eesmärgid ja sai harjutatud ka ühte lugu. Hoidke kõrvad kikkis, paari nädala pärast on meil teile uudiseid:P Positiivseid;)
Seniks rõõmsat meelt teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar