Kõigil asjadel on alati kaks poolt: hea ja halb. Samuti kehtib see inimeste puhul, on headus ja on sellised omadused, mis ärritavad nii, et paha hakkab. Aga üllatus üllatus, on olemas ka selliseid, kellel on suuremas tasakaalus see viimane pool.
Asi sai aluse sellest, et oleme viimasel ajal 400-ga otsinud inimest, kes tuleks meile bassi mängima. Kuna oleks vaja kogemustega inimest ja kes jagaks veidike muusikateooriat, oleme läbi helistanud Otsakooli omad, nii praegused kui endised. Samuti oleme ühendust võtnud ka akadeemia omadega, aga kuna kõigil on parasjagu kiire,siis asjde kulgu tõttu jõudsime TEMANI.
Telefoni kõne oli (umbes) selline:
MEIE: "Tere, mina olen J. ja meile soovitati teid kui väga head bassisti, kas te oleksite..." (lause katkestus)
TEMA: "Ma olen selline mees, et ma ei hakka muusikat lõbu pärast tegema. Kui see sisse toob, siis OK. Kui teil on mingi konkreetne eesmärk, siis ma mõtleks. Aga niisama ei hakkaks ma kuskil bändis mängima."
MEIE: "Et..." (katkestus)
TEMA: "Ma olen selline projektipõhine tüüp tegelikult. Ja üleüldse muusika tegemine on mõttetu. Pealegi ei ole ma bassi suvest saati käes hoidnud..."
MEIE: "No selge, siis ei ole midagi" (klõps kõne kinni)
Ühesõnaga edasisi asju polnud mõtet seletada, sest TEMAGA ei tahaks küll koostööd teha, see oli juba esimesest sõnast arusaadav. Ja etteruttavalt öeldes oli see ainuõige otsus...
Kuna TEMA oli (kunagi varem, enne kui pragune koosseis kokku sai) ka ühe teise bändi liige, kus T. praegu soolokitra tinistab ja nende bänd samuti praegu ilma bassistita on, pöördus bändiliider tolle sama tüübi poole. Esiteks, et ta mängib täita hästi bassi ja teiseks seetõttu ,et ta tunneb neid lugusid läbi ja lõhki.
Niisiis, saabus kätte see proovitegemise päev. Kus herr TEMA pidi ka kohale tulema. Läksin ka ühes, et seda tüüpi oma ihusilmaga näha.
Sisemus ja välimus käisid käsikäes. Peas läikisid rasvased juuksed, seljas kandis ebaesteetilisi riideid- kulunud, määrdunuid ja muidu koledaid. Jalas olevatest tossudest ei tahaks rääkidagi, porikäkid. Prillid prillideks. Aga eespool mainitud omadused on küll oma teha. See, kas hoolitsed enda eest või ei, on ainult enda kätes.
TA mölises koguaeg, terve proovi vältel. A`la "Möh, sellise kidrasoundiga ei saa normaalset muusikat teha..." Jms. Pidevalt rääkis kõigist kõva häälega üle, üritas mingeid nalju teha, mille peale teised bändiliikmed lihtsalt suid maigutasid, pead kratsima hakkasid, või üksteisele lihtsalt otsa vaatasid...
Kui jutt läks sellele, et millal järgmist proovi teha, hakkas TEMA laia häälega seletama, a`la et TEMA ei hakka küll nii tihti käima proovis ning et TEMAL poleks üldse proove vajagi, sest TEMA teab neid lugusid ja üldse. Parim lause oli see: "Kui bänd mind toitma hakkab, SIIS võin hakata ka bändisse panustama"
Mul viskas pildi eest ära ja ütlesin kõik, mida ma temast ja tema motivatsioonist arvan. Mis sest, et mina ei ole seal bändis keegi. Seda enam, et mul pole midagi kaotada. Ma ei öelnud midagi ebaviisakat või alandavat, rääkisin hästi positiivselt, et mis siis oleks, kui ta natukenegi motivatsiooni üles näitaks ja milleks see vajalik oleks. Seepeale sattusime disskussiooni, kus ta tõi terve bändi ees nähtavale need omadused, milliseid ei tahaks keegi näha. Kiivalt rõhus sellele, et TEMA ei pea proovis käima. TEMA on nii vana, et tal omaajal muusikat tehtud küll, panustatud küll (ta on vist migi 30-32 aastat vana). "Kui teie hakkate ise maksma enda eest ja vanemate rahakoti pealt ära tulete, hakkate samamoodi mõtlema."
Siis hakkasid teised liikmed ka sõna võtma, et nad toetavad just minu mõtteviisi, mis on positiivne ja tekitab inimestes tahet edasi minna ja pingutada. Aga TEMA ei saanud sellest aru. Kusjuures teised käivad vabsee üle eesti kokku. Üks tuleb 80km kauguselt Märjamaalt, üks 40km kauguselt Kernust ja üks lausa Pärnust. Laupäeva hommikuks kella 10ks kohale tulla ei ole kellelgi probleemi. Haigest peastki olid sel päeval 2 inimest proovi tulnud... Ühesõnaga suhtumise värk.
Ja "kirsiks tordil", et ennast veel "atraktiivsemaks" teha, sai TA hakkama sellise ajasga, et läks korraks kõrvale ruumi ja kui tagasi tuli, oli tal selline peerupahvak ümber. Terve proovikas haises nagu laut. Uskumatu.
Kui proov läbi sai ja tüüp esimesena jalga lasi ja uks tema taga sulgus, hakkasid kõik arutlema, et "SEE tüüp tuleb minema saata" Keegi ei suuda tollega koostööd teha.
Kõik mõtlesid omaette, et kas ainult tema mõtleb nii, või on teised ka samal arvamusel.
Aga kuna bassisti on väga raske leida ja lugude salvestamise aeg on 2 nädala kaugusel, siis... Näevad nad teda veel mõnda aega.
Tunnen kaasa!
(Ma olen tolerantne inimene, kooli ajal olen kaitsnud igasuguseid troppe ja neid peksukoti staatusest päästnud, aidanud neil sõpru leida ja muul viisil toeks olnud, aga no see TÜÜP ületas igasugused lolluse ja idiootsuse piirid.)
Kibestunud inimesed ei Rocki! ...Ja hommikul peeglisse vaadates võib heldimuse ja heameelega tõdeda: "Thank God, et ma ei ole temasugune" Ja elu on endiselt lill!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar