pühapäev, 3. veebruar 2008

Leto svet eto leto SVET!

Oh läbi sai see jalamehe elu. Auto saime eile kätte. Nüüd on auto samahea kui uus- kuskilt ei kolise ega klõbise midagi. Sõites on mõnus vihisev vaikus. Investeering juppidesse (2 sarniiri + puksid koos varrastega) ca 1000.- Tasus ära.
Eilne käik Raplasse oli 2 in 1 ettevõtmine, esiteks muidugi eelmainitud auto kättesaamine ja teiseks käisime Jüri G.- l külas, peaaegu oleks kolmas põhjus ka olnud- pidime minema ühte korterit kaema ja esialgse hinnaga oleks isegi ära ostnud, aga kui juba poolel teel olime, siis mõtles omanik, et tahab ikka pisut (200 000.-) rohkem saada, kui esialgne jutt oli. Ei, mitte elamiseks poleks seda ostnud, vaid niisama investeerimise mõttes ja väljaüürimiseks. Ma loodan, et mehike mõtleb ringi ja helistab tagasi, et jah teeme selle esialgse hinnaga:P
Aga õhtul piilusime poole silmaga eurovisiooni. Hääletasime Leto Sveti poolt! Mulle meeldis Rolfi lugu ka. A Leto Svet on piisavalt nõme lugu, et minna sellesse ponnistatud võistlusesse veidike teistsugust suhtumist ja mõtlemist näitama ja tavasid muutma
Kui poisid said pillimängud mängitud ja rummi trimbatud, siis poole öö ajal hakkasime linna tagasi liikuma. Ilmataat ei olnud just eriti helde. Esiteks mulle ei meeldi üldse öösiti pikki vahemaid sõita (roolis vähemalt mittte), teiseks ei meeldi mulle väga rasketes teeoludes ammugi mitte. Naljakas, kui Jüri juurde läksime, sadas vastikut vihma ja kui ära hakkasime minema, oli auto mattunud lume alla ja sadas tihedat lund. 50 km/h juures ei näinud meetritki ette, peale selle oli tee libe ja kohati rööpasse sõidetud. Lumehelvestest ämblikute vahtimine ajas pea ringi käima ja unepoiss tükkis vägisi silma. Õnneks jõudsime ühes tükis koju:)

Eeloleva nädala suhtes on mul natuke kurjad ja isekad plaanid. Aga mis teha elu on karm ja vahest peab ka enda peale mõtlema, ei saa alati teistest lähtuda. Kammoon me elame ju ainult ühe korra:)

Kommentaare ei ole: