Eile pidin siis 23ni tööl olema- need on alati kõige raskemad, väsitavamad, tüütumad ja olgem ausad mõttetumad päevad, kui õhtuse vahetuse võtan. Mõtetes olin juba valmis manduma k 23-ni, aga tööle jõudes leidsin ennast jälle tavapärasest planeerimata planeeritusest. Tuli välja, et mulle "unustati" lihtsalt öelda, et ma peaksin hoopis kuskil mujal olema- Et siis konkreetselt MULLE ei öeldud midagi, vaid kolmanda isiku kaudu anti sõna ,et "Ok, võid siis hoopis Kesklinna või Narva mnt- le minna" :/ hmm, niimoodi siis aetaksegi tööasju või? EI NAGU! Kindlasti mitte! Järelikult valisin endale hoopis vaba päeva, kuna mul autot nagunii polnud ja olin arvestanud juba nagunii teisiti, siis tundus õiglasem üldse mitte tööle minna. Ma saan aru küll, et on kiired ajad ja üleüldse on kõigil kogu aeg kiire ja sõna "kiire" teemal võiks isegi pikemalt arutleda, aga vastutaval töökohal töötav inimene ei saa lihtsalt sellist unustamist lubada. Ok õnneks see oli 1. kord ja loodetavasti läheb kõik vanaviisi hästi edasi, sest tegelikult on see inimene ääretult vahva ja sellele ametikohale väga hästi sobiv, võrreldes eelmistega (%&!"%%%#¤)
Iga asi on millekski hea :) Nt. Pole ma ammu Neljapäeva kuulamas käinud ja kuna Garf mind just eelmisel päeval oli Bändstarterile kutsunud ja olin sunnitud ära ütlema, siis oli ju suurepärane võimalus sellele mitteplaneeritud üritusele minna. RockCafe on endiselt suur ja kõle ja eriti veel siis kui rahvast pole- teadagi värk ,et neljapäevane noorbändide üritus ei suuda sinna rahvast kokku meelitada ja isegi 200 inimest lihtsalt kaovad kuhugi saalisoppi ja tundub nagu bänd esineks lihtsalt 4-le seinale. Mnjah. avaüritus ju ka alles. Aga Neljapäev mulle seekord meeldis, vist sellepärast, et Vare oli niiiii mõnusas chillis olekus, et lausa sundis ennast vaatama ja üleüldse nad on hakanud Lauriga veel paremat kokkumängu tegema kui varem. Muuusika vallas on Lauri kindlalt Geenius! Raudpoltvärk! See kuidas ta suudab kitarrimängijale mitteiseloomulikult -kaootiliselt, kuid samas nagu loogiliselt helisid kokku põimida ja tausta sobitada on lihtsalt võrratu. Tegelikult ka. Huvitavaid asju on alati huvitav kuulata ja üldse endal on ka tahtmine ühtteist teha jälle. Kamakas on ka arenenud- st. kummutame väite, et inimese kognitiivne areng lõpeb 30. eluaastates. Samas trumm ja bass ajavad ikkagi liiga sarnast liini igas loos. Bassil puuduvad käigud, see noodi duurile alla mängimine on ebahuvitav ja peale 3 lugu tunduvad kindlalt kõik lood juba ühesugused. Aga Fred on vähemalt ilus:D ja kunagi mängib ta kindlasti paremini ja üleüldse kui ma tahan head bassi kuulata, siis ma kuulan hoopis teisi bände, Pagarit ja päikesepoisse või ma ei tea ka, kohati pole isegi "BossOfTheBass-i" (loe:Danel Pandre) bassikäigud köitvad, aga teinekord on nad on jälle liiga geniaalsed like loos " Saaaa sinust kirjutan loo.. blaablaa..." Tehke järgi, pmst ühe duuri lugu ja et see oleks niii atraktiivne ,et pool eestit seda kaasa karjuks ja sokid jalast rokiks, ma ei usu, et ilma Bossi bassikäiguta see lugu üldse midagi väärt oleks! Üldse Pandre on lahe, muusika on lahe, kõik on lahe...
Ei, kojujõudmine ei olnud üldse lahe, kui autost välja astudes meeletut sisinat kuulsin ja tagumise ratta kumm silmnähtavalt tühjaks vajus. Krtkrtkrt...Aga Tallinn on lahe linn, siin on kummiremondid ju kakskendnelihašš lahti .Auto on mul teadagi hell teema ja ma tõesti ei taha, et temakesega midagi juhtuks ja õnneks nüüd ongi jälle kõik kõige paremas korras:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar