Kui aus olla, siis vahepealne eluperiood on üsna nutune olnud. Negatiivseid juhtumisi on olnud üksteise järel jadamisi. Alustades traagilisest juhtumist minu kalli kassiga, kes puhkab nüüd kiisudemaal, vahejuhtumid politsei ja kopsakate rahatrahvidega, jamad autoga ja hiiglaslikud probleemid veel, millest võiks lausa raamatu kirjutada või filmi vändata. Seis on eestikeeli öeldes suht si*t olnud, loodetavasti läheb peagi paremaks.
Muidugi on ka mõnda positiivset olnud. nt see, et minust saab järjekordselt õpilane, sain TLÜ magistriõppesse sisse. Meeleolu aitab tõsta tibu puhkus, oleme roadtrippinud depressiivsetes väikelinnades:P, paar päeva tagasi tõime Lätist päikese eestisse ja veetsime imelised õhtud Haapsalus, Henri megaarmsas majas. 2 viimase nädala jooksul oleme kodus ööbinud umbes täpselt 2 ööd?! Tegemised aitvad pisut mõtteid probleemidest eemale peletada.
Väike pildireportaaž:
Võsul, 7ndas taevas, õigemini selle ees.
Kakumäel päikeseloojangut nautimas (rõõm oli limiteeritud...)
Lidos, väikesel jalutuskäigul peale õhtusööki.
Hommik Lätis
Vanaaegne hõng haapsalus
....ühesõnaga püüan siin vaikselt negatiivsest üle olla ja saada tagasi järje peale.
ps. ega kellelgi pole müüa Pärsia kassi poega? (paberitega vanematelt paberiteta poega, soovitavalt).
2 kommentaari:
Siiras kaastunne.:/ Matsin just täna oma kalli kassi ka maha, väga nutune.:'(
kurb :((
Postita kommentaar