suuline väljenduskunst*

Elu on ikka täiega tasakaalus. Ühel hetkel paneb sulle jalaga täie matsu tagumenti ja siis toob ellu nagu nii lahedad inimesed, et mine lolliks. Ja viimased 3 nädalat - "neid tuleb veel, sajab alla..." Nagu wtf, kus te olete olnud kõik need aastad?
Käin ringi nagu mingi armund pubekas, kõhus on liblikad ja kuskil ei ole rahu, ainult teeks ja toimetaks. MA TÕSISELT ARMASTAN NEID INIMESI! Ja kusjuures enamus inimeste suhtes on selline tunne, nagu oleks neid terve elu tundnud.
Roland just ütles mulle, et tal on nii hea meel, et ma WAF-i läksin. Roland armstab neid ka, kindlalt! JA varem pole nt sellist asja juhtunud, et R.-l kellegi esinemist kuulates/vaadates silm märjaks läheks. Mariann suutis Earth Song-i nii sügavalt laulda, et pigistas poisil munad märjaks (silmamunad, totu!)
Ja Jana üts mulle eile nii armsalt, et tead, kui ta oleks mees ja oleks minu võistkonnas, st mängiks minu väravasse (loe: oleks hetero), siis ta võtaks mu ära:)
Neljapäevast-pühapäevani veetsime ühiselt üüberchilli aega, magamine käib Hiina tarkuste kohaselt (valikud on kas 3 tundi või 6 tundi, see on tervislik ja kusjuures toimib) Kahjuks sellist 6 tunnist luksust lubada ei jõudnud) 3 päeva peale sai vast mingi 9-10h kokku.
Kusjuures see ongi kõige hullem. Kui oled ülemaganud (jah, ilmselgelt on 3 tundi per öö ülemagamine ju:D) siis kolmandal päeval lendavad sellised "Killud & Räimed", et mine lolliks. Igatahes sai genereeritud palju uusi Kreisisid väljendeid, et hakka või ise seriaali tegema.
Kusjuures eile öösel kirjutasime tuulepuuhuulteluulet ja olime ilmselgelt Luulest viidud,
ühesõnaga...
Võtsime mingi abstraktse teema ja igaüks kirjutas ühe rea, nagu kunagi põhikoolis: kirjutad rea ära ja siis voldid paberi kokku ja kirjutab järgmine. Ainult viimane sõna tuleb kirjutada järgmisele reale ja see on nö avatud. Sealt tuli ikka sellist luulet, et kohati olime kõhuli maas ja naersime end pooleks. Parimad palad on mul käekotis ja tulevad omal ajal esitlusele.
Aga naabreid ma ei mõista, sest nemad ei mõista muusikat ja nalju (öörahu ajal 23:08 urr.. ma tunnen end NII süüdi, NOT!!), aga selle eest nad mõistavad ärrituda nii, et laest krohvi lendab. Aga nagu ma hommikul aru sain, siis ega nad ise ka päris puhta nahaga ei pääsenud- hakkasid remonti tegema, mingi lihvimine ja nühkimine käis minu une ajal (me oleme naabritega nüüd tasakaalus jälle) Aga ma kuulsin seda ka, et naabrid tegid mingit vanenõuteooriat ja keegi lasi KELL 10 hommikul kella, ulme!

Aa pull juhtum oli veel see, et sõitsin õhtul taksojuhile taksot. Ta tahtis mulle maksta, aga ma polnud nõus, sest hommikul sama taksojuht sõidutas mind ju tasuta kesklinnast mustakale. Et siis nö teene teene vastu. Aga ta käis hullult peale, et paneb siis mulle vähemalt bensu autosse. OK, ma ei viitsi purjus inimestega jaurata ja sõitsin siis tanklasse. Tüüp tangib autot, läheb maksma, ma kogemata vaatasin tabloolt, et palju siis tüüp tankis. uskumatu KAKS LIITRIT, arve oli 36.- sentidega. Täiega tsort ikka:D Mul oleks mark olnud minna maksma 2 liitri eest. Isegi kui muruniiduki jaoks ostad kanistrisse kaasa, siis ei võtaks nii vähe.
MARK, täiega! A me hakkasme Janaga marke koguma! Nii, et... :D

See oli mu VIIMANE vaba nädalavahetus järgmise 2 aasta jooksul ja ma usun, et ma kasutasin selle maksimaalselt ära. Sest põhimõtteliselt on nüüd nii, et järgmisest ndlst olen tudeng TÜ, magistratuuris ja loengud toimuvad reedeti ja laupäeviti. Ja reeded on täiega OUT minu jaoks nüüd. Tegelt ma juba kahetsen ja kaalun täiega, kas üldse minna, aga ettemaks on juba makstud ja...

Ma tahaks endiselt vaba olla oma ajagraafikus ja töögraafikus. Praegu ei anna tööpäevadega enam kuidagi manööverdada ja kõik kannatab. Reedel ja laupäeval käin loengutes ära ja vaatan kuidas see asi on ja vbl võtan kohe akadeemilise. Kuna me vist hakkame ühte muusikali tegema, siis on vaja ohverdada oma aega ja tööpäevi jms, aga antud juhul on kõik variandid välistatud. Ja ma tahan üldse praegusel perioodil midagi muud, kui õppida. Ja magistratuur ei kao ju kuhugi. Ma ei ole veel otsustanud mida ma teen, nädal on aega. (See on praegu ainuke mure mu päikeselises taevas)

Järgmine nv on juba planeeritud üritus, armastatud inimeste keskel. Juba ootan!

Selle nädalavahetuse kirjutasin muusikasse, õpetliku lauluna. Ammu polegi ühtegi lugu kirjutanud. Aga paistab, et olen uues tuules.

Ma armastan neid inimesi kellega ma olen.