Tunne on küll selline,et nädalavahetust nagu selle otseses "puhkuse" mõistes polnudki. Reedel käisime imearmsas kohas, raplamaal, kus toimus Armini 25. sünnipäev. Pidu oli omapärane, rahvaarvu poolest oleks võin tegu lausa pulmaga olla. Enamus olid minu jaoks võõrad näod, aga kohe tekkis mingi päris huvitav seltskond ümber, kellega terve õhtu lävisime.
Esimest korda elus "säästsin" ennast ja läksin nimelt veidike varem magama kui enamus pidulisi, sest laupäeval oli plaan Wafikatega jämmida ja see tähendas mulle märksa rohkem kui "teadagi-mis"
Laupäeval jõudsime mingist poolest päevast alles koju ja hakkasime õhtuseks peoks ettevalmistusi tegema. Ehk siis arbuusibool ja muud nipet-näpet asjad. Õhtu oli jälle ülichill, nende inimestega on lihtsalt niiiiiiii hea, liiga hea, nagu ma armastan öelda. Kuigi see on natuke ebaloogiline väljend, sest kunagi ei saa ju liiga hea olla. Ühesõnaga saate aru ju küll mida ma öelda tahtsin.
Alguses tegime siis meie juures before party-t ja siis suundusime edasi Nimegasse. Tavaliselt ma üldse ei naudi selliseid üritusi, aga seekord aeg lausa ruttas hommikusse, ühel hetkel oli kell 5 ja väljas valge. Pole iialgi suutnud nii kaua vastu pidada. A naiskad arvasid, et ju siis oli hea pidu. Oligi, kusjuures!;)
Pühapäeval ärkasin "vara" eem mingi 2 ajal?! Kolmeks pidime restosse minema. Käisime mingis uues restos, vanalinnas. "Muuseum" oli selle koha nimi. Hästi soliidne ja ametlik koht. Kelnerpoiss oli totaalne kompu:P Ainuke asi oli see, et mul polnud üldse restoranituju, st polnud tuju olla viisakas ja korralik, vaid pigem tahtsin lollitada ja lõõpida. Natuke tegin seda ka:P
Hinnad olid, khm päris krõbedad 175.- salati eest, mis nägi välja selline olematu. Maitse oli hea, aga kõht valutas millegipärast pool päeva. Peaks rohkem restos käima ilmselt, treenimas. Aga rahakott ei taha koostööd teha, vist.
Suht kiiresti sõime oma toidud ära, mina kiirustasin wafi, tok aga jalgpalliturniirile. Wafis olid sisseastumiskatsed. Mõned tegelinskid olid niiiiii armsad ja laulsid lihtsalt nii hästi, et karp vajub lahti. Me kõik armusime ka ühte uude tüüpi, keda ühestsuust otsustasime Dima Bilaniks kutsuma hakata. Ühesõnaga plikadel on nüüd uus silmarõõm :Q
Hiljem käisime veel Pirita jahtklubis söömas. Mõnus.
Täna siis öölaulupidu:):) Ja varsti on uus wafikas:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar