Hullumaja hakkab vaikselt mööda saama. Selle kiire tempo sees ei anna normaalseks jääda:P Praegune on enamasti möödunud WAF-i kevadkontserdi proovide tähe all. Täna oli pmst viimane proov Linnahallis, see eest 3 tundi pikk ja vatti nägime päris kõvasti. Õige kah, milleks asi lihtsalt "ÄRA TEHA", kui saab teha "PERFECT" Niisiis, seoses selle kõigega- vaeva ja higiga, on kõik sõbrad-tuttavad oodatud laupäeval k 15, Viimsi uude kooli. Garanteerin, et lauljad lajatavad täiega ja elamus on garanteeritud;) (ps, kohtade arv on piiratud- 600 kohta kokku) Aga kui arvestada seda, et lauljaid on 100 ja tantsijaid?!! (jään vastuse võlgu...) ja ütleme ,et need 100 inimest kutsuvad kaasa 6 sõpra, siis ongi saal täis. OK, selle teema loen nüüd lõpetatuks.
Tööl oli ka viimased 2 nädalat ülepea raskemad kui muidu, sest pidin ühte inimest asendama ja samal ajal oma tööd ka tegema. Enamasti kannatas minu töö kvaliteet. Aga õnneks eilsega sai see läbi ja üldse arvestasin välja, et minu puhkuseni on jäänud täpselt ee 9 või 10 tööpäeva:P Pole paha, või mis?! Ja siis on suvi VABA!!! Augusti lõpus lähen alles tööle, lisaks 42- le ettenähtud puhkepäevale võtsin veel 2 nädalat palgata puhkust (Seoses selle tuneesia pulmaga)
Täna käisin hommikul päästeteenistuse banketil ja nö pidulikul autasustamisel. Sain loominguvõistlusel auhinnalise koha.

Nüüd peaks hakkama oma täiendkoolituse mappi tegema, sest järgmine neljapäev on lõpetamine. Ma järjest lükkan seda edasi ja edasi, aga küll ma tehtud saan, siiani pole midagi tegemata jäänud, motivatsiooni oleks ainult rohkem vaja. Teised asjad aga tunduvad millegipärast hetkel palju tähtsamad.

Homme lähen autol (ikka sel samal "Rohelisel konnal") ülevaatust tegema, hoidke siis pöidlaid-varbaid, et läbi ka läheks. Pidurid on olemas ja signaal töötab ka, ei tohiks hullu olla. Õhtul (vist) plaanime Reforminoortega Laulasmaale grillima minna ja sealt pean laupäeva hommikuks k 11 ks juba Viimsi jõudma. Ütleme, et kui selle kontserdiga maha saab, siis tuleb suurem pingelangus, loodan et haigeks ei jää pärast seda.

Kusjuures selle muu kõrval tuleb veel kodus supernaine olla, koristada, pesu pesta, triikida, Rolandile süüa kaasa teha. Ja ma ise tunnen, et selle kõige keskel olen ma palju parem inimene, sest vahepeal on mõned asjad hooletusse jäänud, mille tähtsuse ma nüüd olen taasavastanud:) Endale pikkk pai!;)

Lõpetuseks, midagi rõõmsat:
Seda et ma üleväsinud olen, tõestas täna üks eriti "blond hetk". Nimelt läksin Magistrali Rimisse, et automaadist raha välja võtta. Tavaliselt hoian oma kaarte iphone kotis, aga kui ma automaadini jõudsin, siis neid seal ei olnud. Mul tuli meelde, et olin need hoopis fotokaamera kotti pistnud ja seadsin sammud uuesti auto poole. Jõudsin siis autoni ja millegipärast jäi mu pilk pidama auto esitule all oleval lisatulel, sest see oli ebaloomulikus asendis, nagu ripneks nurgast vms. Toksisin oma kõrgetel kontsadel kord üht, kord teist tuld, siis avastasin, et seal on kruvi, mis on pisut nagu lahti, üritasin seda kinni keerata, aga ei õnnestunud. Oma peas keerlesid sellised mõtted, et jumala hea, et ma seda viga praegu märkasin, et saangi lasta homme enne ülevaatust uuesti ära kinnitada, samas mõtlesin veel sellele, et miks ma seda ripnevat (või noh natuke lahtiolevat) tuld varem pole märganud ja kui nii võtta, siis ma pole neid pisikesi tulesid üldse varem tähele pannud. Lootsin, et see tuli peab ikka sõidu vastu ja eest ära ei kuku. Lootuses jätsin asja sinnapaika ja klõpsisin puldil nuppu, et lõpuks oma kaardid ära võtta. Aga üllatus- üllatus need spetsiifilised keskluku avamise piiksud kostusid millegipärast hoopis tükk maad kaugemalt...